Kui naine midagi küsib: ÄRA KUNAGI seleta! (Alates: Stimuleerivad lood Põhja-Taist; nr 25)
Kaks sõpra käisid piirkonnas ringi, et oma kaubandust müüa. Läbi metsade ja põldude ning piirialal Mon mägede lähedal. (*) Nad ei olnud just kõige ausamad ärimehed, kui ilusti öelda... Algul petsid nad oma kogukonda, hiljem rändasid oma toredate tavadega mööda piirkonda. Kuid nad said rikkaks ja neil oli palju raha.
See lugu räägib maguskartuli koristamisest. (*) Peab päris palju kaevama ja juurima, et need maast välja saada! Vahel kaevad ja kaevad ning ei näe ainsatki kartulitükki. Inimesed kaevavad vahel väga sügavale, viskavad vett sisse, panevad nööri ümber kartuli ja alles järgmisel hommikul saavad nad selle välja tõmmata. Ei, te ei saa lihtsalt maguskartulit välja kaevata!
Te kogete Tais kõike (246)
Kuigi tai ei erine tegelikult palju keskmisest belglasest või hollandlasest, kogete Tais mõnikord midagi, mida Belgias või Hollandis ei koge kergesti. Sellest see lugude sari räägibki. Täna veel üks tore lugu Lieven Kattestaarilt: "Spekkoper"
Kas onu Sawi mäletad? Noh, neil polnud neid kõiki rivis, mäletad? Sa võid teda tegelikult nunnuks nimetada. Ta oli pärit Lampangist. Talle meeldis kala püüda, aga see ei meeldinud. Kurtsid ka selle üle: 'Kõik püüavad rasvast karpkala ja mina ei saa üldse midagi?' "Mis sööta sa kasutad?" "Konnad." 'Konnad?? Mida te arvate, mida saate konnade söödaga püüda? Sul peab olema noor säga, noor säga…
Bahosod, tark munk. Marineeritud kala või kuld? (Alates: Stimuleerivad lood Põhja-Taist; nr 22)
Kaks sõpra tahtsid targaks saada; nad külastasid tarka munga Bahosodi ja pakkusid talle raha targaks saamiseks. Nad maksid talle kaks tuhat kulda ja ütlesid: "Nüüd on sul raha, anna meile seda tarkust." 'Tubli! Mida iganes sa teed, tee seda hästi. Kui teete pooltööd, ei saavuta te midagi. See oli õppetund, mille raha eest nad olid ostnud. Ühel ilusal päeval otsustasid nad kala püüda...
Näljane Khamu (alates: Põnevad lood Põhja-Taist; nr 21)
Elas kord üks vaene khamu mees ja tal oli kõht tühi. Väga väga näljane. Ta oli rahatu. Sel päeval peatus ta ühe jõuka naise majas. Tervitas teda südamlikult ja küsis: "Kas te saaksite mulle midagi süüa?"
"Kes on sündinud satangi jaoks, ei saa kunagi bahtiks."
Kolm sõpra reisisid koos ja kauplesid. Kuid asjad ei läinud enam hästi, nad kaotasid kogu oma raha ja neil polnud raha, et koju sõita. Nad palusid templisse elamist ja jäid sinna kolmeks aastaks. Sai süüa ja kui oli midagi teha, siis loomulikult tehti seda. Kuid kolme aasta pärast tahtsid nad koju tagasi pöörduda, kuid neil polnud reisiraha. Jah, mis nüüd?
Üks munkadest ostis hobuse, mära. Ja ühel päeval ta õmbles selle looma. Algaja, kellest me juba rääkisime, nägi seda… Ja see oli kaval laps! Öö saabudes ütles ta mungale: "Auväärne, ma toon hobusele rohtu." 'Vabandage mind? Ei, mitte sina. Sa ajad vist segadust. Parem teen seda ise.' Ta lõikas rohtu, andis hobusele süüa, seisis selle taga ja õmbles uuesti.
Eelmise loo noviitsil oli ilus õde. Kaks templi munka olid temasse armunud ja algaja teadis seda. Ta oli vallatu algaja ja tahtis nende munkadega nalja teha. Iga kord, kui ta koju läks, viis ta templisse ja ütles, et õde oli selle talle kinkinud. "Mu õde andis need sigaretid sinu eest," ütles ta ühele. Ja teisele "Need riisikoogid on minu õelt, sinu jaoks."
Mis juhtus? Üks munk armus I Uj. Ja alati, kui naine templisse toitu tõi, käskis ta templi abilistel ja algajatel tema toit kõrvale panna. Ta sõi ainult seda toitu, mida ta pakkus.
Seda kutsuti Poepbroekiks. Nii see juhtus...
See räägib kahest vennast. Nende isa kinkis neile midagi surivoodil. Ta andis igale pojale 1.000 bahti ja ütles: "Minu surmast peale peab iga söök, mida sööte, olema hea eine." Siis tegi ta viimase hingetõmbe.
See puudutab kahte naabrit. Üks polnud usklik, teine oli ja oli samuti aus inimene. Nad olid sõbrad. Religioosne mees asetas oma veranda seina äärde altari, kus oli Buddha kuju. Igal hommikul pakkus ta riisi ja näitas Buddhale austust ning õhtul pärast õhtusööki tegi ta seda uuesti.
See lugu räägib erakust, kes oli jõudnud jhanasse (*). See erak oli kakskümmend tuhat aastat metsas mediteerinud ja jõudis jhanasse. See tähendab, et kui ta oli näljane ja mõtles toidule, tundis ta rahulolu. Kui ta tahtis kuhugi minna, pidi ta ainult sellele mõtlema ja … hoppa! … ta oli juba kohal. Istus seal ja mediteeris kakskümmend tuhat aastat. Rohi oli juba kõrvadest kõrgem, aga ta jäi lihtsalt paigale.
Kes on targem: karen või tai? Kiigu kohta "otse üles ja alla"... (Alates: Ergutavad lood Põhja-Taist; nr 11)
See lugu pärineb Kareni pärimusest. See räägib Tai mehest ja Kareni mehest, kes olid suured sõbrad. See lugu räägib ka seksist. Tai inimesed, teate, neil on alati plaan valmis. Leidlikud inimesed!
Selles loos jälle keegi, kes soovib seksida oma noore õemehega, täpselt nagu loos number 2. Kuid seekord kasutab härra teist meetodit. Kutsume teda õemeheks, sest nime pole teada.