Tai keel
Goldquest / Shutterstock.com
Ühes varasemas loos kirjutasin oma esimesest lennust Taisse täpselt 25 aastat tagasi. Kommentaare lugedes oli hea teada, et ilmselt pole ma ainuke, kes nostalgilisi tundeid endas kannab. Lint kättesaamisel on vähem oluline, aga ma oleksin väga pettunud, kui mind ei võetaks vastu trompetiga ja loomulikult vajaliku austusega. Me näeme. Aga peale esimesi lende nüüd hoopis midagi muud.
Sel ajal oli mul kolleeg, kes hoidis Malaisias võimu rahvusvahelises ettevõttes, mille heaks töötasin ka Hollandis. Pärast pensionile jäämist asus ta elama Taisse ja minu lubadus teda külastada oli seal paljude reiside algus sellesse riiki. Kahjuks suri mu naine teisel reisil Koh Lanta saarel ägedasse südameseiskumisse. Minu reisid Taisse muutusid sagedamaks ja olin koos oma endise kolleegiga Chiangdaos alati enam kui teretulnud külaline.
Oleme koos teinud autoga palju reise üle riigi.
Õppige tai keelt
Loomulikult ei rääkinud ma sõnagi tai keelt enne, kui peremehe koer nurga tagant tuli. Parim loom meeldis mulle väga ja põhjus on ilmne. Andsin Rambole regulaarselt midagi maitsvat ja siis tekkis tõeline koerasõprus. Loom lahkus mu kõrvalt alles hetkeni, mil tema omanik karjus kõva hääle ja laia käeliigutusega sõnadega "Rambo pai." Vahepeal oli minult rohkem kui korra küsitud: "Pai ti nai?" ja sellest hetkest – tänu Rambole – õppisin ma nende kolme sõna tähendust. Minu võõrustaja naine oli tailane ja Ameerikas õppinud, nii et meie vestlusel ei olnud probleeme. Algus oli tema küsimine, kas mulle meeldiks, kui ta õpetaks mulle tai keelt. Muidugi Joseph tahtis seda ja kõik algas väga lihtsalt numbrite ja arvude õppimisega. Kuulake hoolikalt ja kirjutage kõik foneetiliselt üles. Üsna kiiresti olin oma peast paremini öeldud nung, song saam, roi, pan jne selgeks saanud. Ta oli hea õpetaja ja õpetas mulle sõnu erilisel viisil.
Vesi
See algas kõigi sõnadega, mis hõlmavad vett.
Nimi plau, hong nimi, fon tok, nimi tok, ab nimi ja nii edasi. Nagu oleks eile, mäletan viga, mille tegin kohe alguses. Ühes restoranis proovisin oma saadud teadmisi praktikas rakendada ja küsisin ühelt ettekandjalt, kus tualett asub. Sõna "hongnaam" asemel kasutasin sõna "abnaam" või dušš.
Minu viga oli daami näost kohe näha.
Söök ja jook
Söök ja jook oli samuti rahuldust pakkuv teema, mille kohta Amporn õpetas mulle palju tai sõnu. Samuti ei unusta ma kiiresti ühtki juhtumit sellel teemal. Chiangdao kuulsate koobaste lähedal kõndides sattusin vestlusesse mitmete seal töötavate meestega.
Algas jutt, et kas ma olen juba tammi (koobast) näinud ja peagi tuli jutuks söögi-joogi teema. Ühel hetkel mainisin sõna "Rapetane", mida olin õppinud tähendama toitu. Mehed hakkasid kohe naerma ja hakkasid rääkima "lõua närimisest" – sõnast, mis minu sõnavarasse veel ei kuulunud. Sõna, mida ma kasutasin, "rapetaan", on, nagu ma hiljem teada sain, palju uhkem ja väärikam kui "lõua närimine".
Kutse
Ja siis see aeg, kui mind, aga ka mu peremeest ja perenaist, kutsuti suurejoonelisele pulmapeole. Minu keeleoskus oli mõnevõrra paranenud ja väga lihtsad laused tulid kiiresti suust välja.
Ühel hetkel küsis pruudi isa, kas mul on lõbus. Minu vastus oli: “Soenak mak mak” ehk siin on palju koeri. Mu õpetaja parandas mind kiiresti ja "sanoek" asendas selle kiiresti.
Kodus Hollandis ostsin keeleoskuse parandamiseks raamatu. Aga ausalt öeldes tuli sellest vähe välja ja see polnud kindlasti raamatu süü. Hollandis elades on püha virde puudu. Sellegipoolest on mul olnud väga lõbus ja mitu korda kasu saanud vähesest tai keeleoskusest, mille ma nii palju aastaid tagasi omandasin. Näiteks liigselt pealetükkivad inimesed, kes tegid igasuguseid rohkem või vähem (eba)auväärseid ettepanekuid, suudaksin ma lihtsalt eemale hoida. Neile öeldi kohe, et ma pole turist, vaid tõeline Bangkoki elanik. Ja ärge unustage hinnaläbirääkimisi. Need olid ju numbrid, mida õpetaja mulle kõigepealt õpetas.
Tais viibides kuulus LJM van Gesteli kirjutatud hollandi-tai sõnaraamat alati mu pagasisse. Äsjaõpitud fraasi sai praktikas katsetada minu peremehe majas ja aias töötanud daamidega. Kui õigesti hääldasin, sain komplimente, kuid sageli vaatasid daamid mind arusaamatult. Seejärel tutvustati Van Moergestelit, misjärel kostis daamide seast ülevoolavat naeru, millele järgnes õige hääldus.
Minu meelest peab tailane olema ülimalt intelligentne, et õppida sellist keelt rääkima, rääkimata kirjutamisest.
Ja me siis nuriseme, et tailased ei valda piisavalt inglise keelt. Vaevalt, et suurem osa meie kaasmaalasi oskab oma keelt veatult kirjutada.
Mulle paneb silma see, et paljud taid oskavad meie tai hääldust väga halvasti tõlgendada, samas kui me vajame palju kujutlusvõimet, et mõista nende asja või isegi tai keelt.
Viimast seetõttu, et tai keel on tonaalne keel. Peaaegu igal sõnal on erineva tooniga ja täiesti erineva tähendusega vaste.Vale tooni kasutamine viib sageli täiesti erineva looni. Näiteks _khie maa (ratsutamine) erineb tõesti \khie maast (hobuse sõnnik). Tailane pöörab esmalt tähelepanu helikõrgusele ja seejärel helidele Vaata (kuulsat) fraasi “/maj _maj \maj \maj /maj (Uus puit ei põle, eks) (Toonimärgid eelmainitu järgi Van Moergestel)
Võtsin Antwerpenis Tai tunde 6 aastat. Samas pole mul muusikakõrva ja ma tõesti ei saa õigeid noote kätte...harjutuspartneri puudumine ei aita ka väga! Harjuta, harjutamine on sõnum. On ootuspärane, et satun vahel ebamugavatesse olukordadesse
Nüüd räägin ainult hollandi, saksa, inglise ja portugali keelt, olen aastaid tegelenud jaapani keelega (ainult alustasin uuesti plaanitud puhkuse tõttu seal) ja proovin ka natuke tai keelt vähema eduga... see on väga raske.
Tuleb vaid rõhk valesti panna ja varsti ütled midagi arusaamatut... aga seda teavad juba kõik, kes siia pikemalt või tihedamini satuvad.
Mis on praegu teistmoodi kui minevikus (umbes 36 aastat tagasi), on see, et tailased mõistavad üha enam ka meie, lääne inimeste kummalisi žeste ja helisid. Kui ma esimest korda 1980. aastal Taisse tulin, kuulsin teisi reisijaid ütlemas, et Tai restoranis oli väga raske midagi tellida, isegi kui karri oli ees ja sa pidid sellele lihtsalt osutama, sageli nad seda ei teinud. saada midagi.. Ma ei suutnud seda uskuda, aga hiljem kogesin sama asja.
See on nüüdseks muutunud.
Vastuseks kommentaarile, et tailased ei saa aru meie alati vale tooniga püüdlustest oma keelt rääkida: minu meelest on tähelepanuväärne, et välismaal töötavatel taidel on sellega peaaegu alati palju vähem või üldse mitte raskusi ja nad naudivad seda alati väga. teete mõned katsed seda teha. Mäletan pikki vestlusi Tai vastuvõtuprouaga ühes odavas Hongkongi hostelis.
Aga jällegi tore ja nostalgiat tekitav tükk d'n Jozëfilt.
Mõned inglise härrasmehed räägivad nii rafineeritud inglise keelt, et suuremast osast aru saamiseks peaks nende härrasmeestega keelelaagris osalema.
Ütles Tai inglise keele õpetaja Sombatile (12-aastane), kui ta klassis küsis, miks Bobi inglise keel Walking Streetil tema ema jaoks niivõrd erinev inglise keelest, mida ta koolis õppis.
Tai keelt on tõepoolest raske õppida ja ma kasutan sageli oma ABC-vihikut, kuhu kirjutan foneetiliselt palju sõnu. Aga kuidas on lood meie hollandi keele murretega. Vabandust, aga ma ei saa alati järgida tasakesi kõnelevat friisi või groningerit, kedagi Zeelandist ja/või Limburgist, kui ise brabantilast, nii et anname endast parima ja "räägime" käte-jalgade ja viipekeelega. seal.
Varem ei olnud see Hollandis teisiti, minu vanemad ei saanudki üle kohustusliku hariduse, sest polnud raha haridustee jätkamiseks ja nad asusid tööle 14-15 aastaselt. Olen veendunud, et kui mu vanemad oleksid sündinud hiljem (pärast II maailmasõda), oleksid nad kindlasti edukalt omandanud hea hariduse. See aga ei tähenda, et mu vanemad oleksid oma eakaaslastest alla jäänud, kes said õppida. Vastupidi.
Kahjuks näete seda nähtust TH-s liiga sageli, raha pole lihtsalt tööl.
Esimesel Tai-külastusel umbes 35 aastat tagasi ostsin kohe väikese inglise-tai ja tai-inglise sõnaraamatu. Mitte ükski neist halbadest turistide rämpsraamatutest! Mõne lause koostamine võttis mul mitu aastat, aga tegelikult pole tai keel nii raske, kui tundub. Grammatika on isegi lihtsam kui inglise keel, sest inimesed töötavad palju kirjeldustega ja kurikuulsate “toonidega” ei tasu liialdada. Kui kuulate väga hoolikalt, kuidas tai seda hääldavad, õpite selle kiiresti selgeks. Tõsi, tai keelel pole lääne keeltega sarnasusi, mis teeb selle üsna keeruliseks ja mõnikord on raskeid sõnu, kuid siis on ka väga lihtsaid sõnu nagu “nam tok” = kosk või “kanom pang ping” = röstsai ja nii edasi. Muide, üksi saab õppida mis tahes keelt... tuleb pingutada, varuda palju kannatlikkust ja eelkõige kuulata HOOLIKALT tai keelt. Veel üks kommentaar: Olen nüüdseks Taisse teinud üle 30 reisi ja viimastel aastatel olen veetnud peamiselt 3 kuud ületalve kombineerituna kuuajase Filipiinidel viibimisega, nii et 3 kuu ületalvetamiseks pole viisat vaja. Pange tähele, ma ei räägi keelt ideaalselt, kuid piisavalt, et tailastega lihtsaid vestlusi pidada ja see on minu jaoks kõige olulisem. Jan Belgiast
Kallis
Meie, mu naine ja mina mõistame üksteist väga hästi. Alguses oli natuke raskem, aga tasapisi läks paremaks.
Nüüd küsitakse, kuidas me seda tegime. Noh, väga lihtne; ära tee talle seda raskeks, vaid räägi temaga nii, nagu ta sinuga räägib.
Toon mõned näited:
Mõnikord ta küsib minult; kallis, kui mu raamatu peale raha tuleb? kus ta mõtles MINU KBC kontot.
Advokaat/advokaat on; daam meeste valgega....
Kohtunik on; suured mehed valgega.
On palju sõnu, mida ta tõlgib omal moel ja ma lähen sellega kaasa.
Mõnikord on see väga lõbus. Kuid kas peate tähelepanu pöörama? Ära naera, vaid näita, et mõistad teda.
Ja nii loodi meie oma "majakeel" ja see töötab hästi. ; –))
Tervitused,
Dre ja Kita
Kallis Dre,
Tean Belgias teist paari (belgia-tai), kellel on välja kujunenud oma keel. Olen nõus: keel on suhtlemine ja see ei pea olema täiuslikult üks või teine, kui üksteist mõistate. Suur miinus on see, et keegi teine ei mõista sind ja peale üksteise ei saa ka keegi teine sind mõista. Nii et sellest pole sulle peale sinu kasu.Kui ma esimest korda seda paari tegutsemas kuulsin, mõtlesin: millest nad räägivad? See ei olnud hollandi, mitte (arusaadav) inglise keel ega tai keel. See oli oma keel. Seejärel andsin sellele keelele nime: PHASAA POKPOK.
Teie õpetaja õpetas teile uhket ametlikku keelt. Inimesed räägivad omavahel loomulikult erinevalt, kuid kindlasti jätate mulje, et teate ilusaid sõnu või ajate oma sõpru naerma, kui räägite nagu õpikust.
Õpetaja sõnul, kui ma vestlen kena daamiga ja siis küsin: "อยากไปรับประทานอาหารด้วยกก (Jàak pai ráp-prà-taan-aahăan dôewaj-kan măi?), Kas soovite minuga einestada?
Mitteametlikult võiksin otsida:
(Pai kin khâaw dôewaj-kan ná), 'sööme koos'. Kindlasti vähem edukas.
Õige hääldus on sageli võimalik, kuid õigekirja õppimine pole nii lihtne.