Karl Marx ja Buddha, kuidas Tai radikaalsed mõtlejad püüavad mõlemat seisukohta ühitada

Karl Marx ja Buddha, kuidas Tai radikaalsed mõtlejad püüavad mõlemat seisukohta ühitada.

Tai radikaalsed mõtlejad ei tõrjunud marksistlikke ideid, samas kui enamik ei tahtnud budismist hüljata. Kuidas nad sellega hakkama said? Lühiülevaade.

Kas Buddha oli radikaalne mõtleja?

Kõik võivad nõustuda, et Marx oli sügavate ideede ja ettepanekutega radikaalne mõtleja. Aga kuidas on lood Buddhaga? Kindlasti oli ta omal ajal radikaalne mõtleja. Ta oli vastu hinduistlikele ideedele, nagu rituaalid, ohverdamised, jumalad ja kastisüsteem, ta pühitses naised täieõiguslikeks munkadeks, kusjuures tema kasuema ja naine olid esimesed, ning Kalama Suttas kutsus ta kõiki iseseisvalt mõtlema ja mitte. olla orjalikud õpetajad ja mungad, keda järgida.

Ideede vahetus erinevate kultuuride vahel on väga tavaline nähtus, kuid neid kohandavad sageli vastuvõtvad mõtlejad ja need saavad õitseda ainult siis, kui seemned on selles kultuuris juba olemas.

 

Mõned Tai radikaalsed mõtlejad

Ajavahemikul enne ja pärast Teist maailmasõda oli üsna palju radikaalseid mõtlejaid, kellel oli järgijaid, kes uurisid Tai ühiskonda kriitiliselt ja pakkusid välja parandusi. Nad ei piirdunud ainult majanduslike küsimustega, vaid rääkisid ka kunstist (Art for Life, Life for Art, Jit Phimisak), naiste rollist, absoluutsest monarhiast, ajaloost ja religioonist. Enamik neist järgis marksistlikku vaadet tegelikkusele, mis aga läbis huvitava segu budistlike põhimõtetega. Selgus hästi, et mõlema ideed olid materialistlikku laadi.

Kõige kuulsamad mõtlejad olid järgmised kolm:

Pridi Phanomyong (1900-1983). Ta oli 1932. aasta revolutsiooni kodanlik juht, mis muutis absoluutse monarhia põhiseaduslikuks monarhiaks. Riigipööre ajas ta 1947. aastal Taist välja, süüdistatuna kommunismis ja kuningas Ananda surmas (1946), kuid ta jätkas kirjutamist ja õpetamist Hiina ja Prantsuse paguluses.

Kulap Saipradit (1905-1974). Kirjanik ja ajakirjanik. Ta oli aastatel 1952–1957 riigireetmise eest vangis ja põgenes seejärel Hiinasse. Tema poeg Suripan abiellus seal Pridi tütre Waneega.

Jit Phumisak (1930-1966). Keeleteadlane ja ajaloolane. Ta vangistati ilma kohtuta aastatel 1958–1965 "kommunistlike ideede" pärast ja mõrvati 1966. aastal Sakon Nakhorni lähedal.

Tai radikaalsete mõtlejate vaade budismile

Enamik neist Tai mõtlejatest ei loobunud oma identiteedist budistina ja nad jätkasid uskumist selle õpetuse väärtustesse. Samuti teadsid nad, et oma marksistliku nägemuse levitamine on lihtsam, kui nad seda budismi elementidele apelleerides. Budismist lahkumine ja marksistiks saamine Tai rahvale kindlasti ei meeldiks.

Budism põhineks ka kahtlusel, iseseisval mõtlemisel ja sellel õpetusel oleks materiaalne alus ja seda ei ole ülevalt peale surutud, vähemalt "puhas" budism. Jit Phumisak ütles seda nii:

Budism on puhas religioon, kuid klassiühiskonna valitsev klass kuritarvitab seda. See on üks rõhumise vahendeid ja teenis ainult sakdina (feodaalset) klassi. Nad kasutasid budismi oma võimu ja prestiiži kehtestamiseks ning kuulekuse jõustamiseks.

Tegelikult töötati budism sel ajal välja just nimelt ekspluateerimise vastu võitlemiseks. Sakdina klass ekspluateeris kõiki: braahmiine, keskklassi ja proletariaati. Sakdina klass soovis oma valitsemise säilitamiseks kasutada iga religiooni, budismi, hinduismi ja animismi. Budism pöördus jumalatest, rituaalidest ja vaimudest eemale, kuid sakdina klass tahtis neid asju säilitada.

Ametlikus budismis on rõhk üldiselt isiklikul vabanemisel ja valgustumisel. See sai teoks alles pärast ühiskonnast eemaldumist ning meditatsioonile, eraldatusele ja askeesile alistumist. Praeguste sotsiaalsete tingimustega leppimine, ülemustele ja ülemustele allumine, ohverdamine ning raha ja kauba andmise kaudu suuremate teenete omandamine pakuks väljavaateid järgmises elus paremaks eksisteerimiseks.

Tai radikaalsed mõtlejad tõid aga välja, et Buddhat huvitasid tõepoolest sotsiaalsed nähtused. Ta arutas seda kuningate ja ametnikega, paludes neil olla vähem agressiivsed ja julmad, millest polnud palju abi. Kord, kui Buddha templisse sisenes, leidis ta kaks haiget munka, kes lebasid hooletusse jäetuna omaenda räpases. Seejärel kutsus ta mungakogukonna kokku ja ütles neile, et üksteise eest hoolitsemine on sama oluline kui enda eest hoolitsemine. Kunagi võrdles Buddha inimesi väga saastunud vees ujuvate kaladega, ühiskonnaga. Inimesed ei saa ebaõiglases ühiskonnas hakkama ja leevendust on seal palju keerulisem saavutada, ütles ta.

Vaatamata Tai marksistliku liikumise laialdasele jätkuvale seomisele budismiga, mõistis riik kommunismi hukka osaliselt süüdistuse alusel, et nad tahavad budismi (ja monarhia) kaotada.

Kuidas Tai radikaalsed mõtlejad marksismi nägid

Ülaltoodud tsitaadis räägib Jit erinevatest klassidest, mis on marksistliku nägemuse aluseks. Sagedamini hindasid Tai mõtlejad marksismi aga isiklikumalt ja moraalsemalt. Nad lihtsalt samastasid kapitalistide klassi, kellele kuulusid kõik tootmisvahendid, eraomandi omanikega ja kontrollimatu ahnusega. See oli 'lopa' (tai keeles โลภ silmus), soov ja kiindumus ning see oli budismis kannatuste põhjus. Need mõtlejad eirasid, et Buddha tähendas ka muid soove, nagu iha ja ambitsioonid.

Marx kuulutas religiooni "rahva oopiumiks", mis moodustaks ületamatu barjääri illusioonidele, mis takistaks teed suurema arusaamise ja muutuste poole. Tai mõtlejad aga uskusid, et see idee kehtis ainult lääne religioonide kohta, kus usk jumalatesse ja pime kuulekus doktriinidele mängisid domineerivat rolli.

Pridi Phanomyongi panus

Paguluses Hiinas kirjutas Pridi raamatu "Transience of Society", kus ülalkirjeldatud teemasid käsitleti põhjalikumas teoses. Pealkiri viitab budismi põhikontseptsioonile: püsimatus. Kõik on pidevas liikumises ja muutumises. Elu kohta viitab budist sageli ütlusele "sünd, vanadus, haigus, surm". Nimetades ühiskonda ka mööduvaks, on Pridi vastu Tai valitseva klassi ideele, et ühiskonna struktuur ja eriti hierarhiline komponent, mille tipus on kuningas ja selle all korralikult mõõdetud klassid, on Tai püsiv ja oluline osa. kultuur. Kõik ühiskonnad muutuvad ja majanduslikud tegurid on kõige olulisemad. Ta ütles:

'...kõikidel ühiskondadel on erinevad aspektid, sageli vastuolulised. Ühiskond on alati segu uutest ja vanadest jõududest ja ideedest. See dialektika tagab ühiskonna edasiliikumise...'

Kui valitsev klass väidab, et tal on hea karma kaudu õigus oma kõrgele staatusele, siis Pridi väidab, et ka "proletaarlastel" võib olla või omandada hea karma. Buddha mõistis hukka erinevused, mis põhinesid üksnes staatusel.

Nagu teisedki mõtlejad, rõhutab Pridi ka budismi radikaalseid elemente. Ta viitab usule tulevasse budistlikku ühiskonda: Sri Ariya Metrai, õiglane, üllas ja armastav. Ka budism peab püüdlema parema ühiskonna poole.

Marksistlik-kommunistliku liikumise allakäik Tais

Kommunistlik liikumine oli Tais väike. Seal ei olnud rohkem kui 6.000 inimest, kellest 3.000 olid relvastatud oma erinevates "džungli" varjupaikades. Arvestades aga arenguid Vietnamis, Kambodžas ja Laoses, kus kuningliku perekonna hääbumine Laoses eriti sügava mulje jättis, tekkis suur hirm. Pealegi õhutati hirmu sageli kunstlikult, et kõrvale hoida vägivallatuid mittekommunistlikke vasakpoolseid pätte ja saada rohkem Ameerika abi.

1979. aastate lõpus langes kommunistlik liikumine oma vastuolude tõttu kuulsusetult, millele aitas kaasa amnestia XNUMX. aastal, kümme aastat enne seda Euroopas. Mõned džunglist naasnud sooritasid enesetapu, paljud jätkasid oma vana elu, teistest said teadlased, ärimehed ja poliitikud. Valdav enamus loobus oma vanast ideoloogiast ning tänu nende endisele lojaalsusele budismile ja monarhiale said nad üsna hea vastuvõtu osaliseks. Vaid vähesed jäid omaks kommunist ideoloogiat ning neid kiusatakse ja tapetakse tänapäevani.

Kasian Tejapira (1960 kuni praeguseni, politoloogia professor, Thammasaadi ülikool) kirjutas oma väitekirjas sellest, kuidas marksismi Tais ja teistes riikides muudeti ja kohandati. Ta pidas seda täiesti normaalseks asjade käiguks. Ta kirjutas ka Tai kohta:

.........kommunismi tont kummitab meid siiani ja surnud ei läinud siit ilma, jätmata oma vestluskaaslaste teadvusesse sügavaid jälgi...ja ainult lugedes, kirjutades ja kommunistlikust vaimust aru saades saavad elavad inimesed oma alateadvusest aru ……..ja seni, kuni diktatuuri ja kapitalismi laastused Taid laastavad, tõusevad jätkuvalt esile uued radikaalid, kes võitlevad enda ja inimkonna väärikuse ja inimlikkuse püsimajäämise eest.

Peamised allikad:

Dr. Yuanrat Wedel koos Paul Wedeliga, Radical Thought, Thai Mind: Revolutsiooniliste ideede areng Tais, ABAC, 1987

Kasian Tejapira, Marksismi kaubaks muutmine: Tai kaasaegse radikaalse kultuuri kujunemine, 1927–1958, PhD Cornelli ülikool, 1992

Benedict Anderson, Radikalism pärast kommunismi Tais ja Indoneesias, New Left Review, 1993

Mõne radikaalse mõtleja kohta enne 1915. aastat:

www.thailandblog.nl/Background/voorvaderen-radicale-en-revolutionaire-thaise-denkers/