2. juulil 2017 avaldas belglane De Tijd intervjuu rahaökonoomika professori Lex Hoogduiniga pealkirjaga “EKB külvab järgmise finantskriisi seemneid”. Kui olete huvitatud, saate seda lugeda siit: www.tijd.be
Tai ajaveebi lugejana võite küsida, miks peaksite sellest midagi teadma? Noh, kui saate Euroopast pensioni, kui teil on väärtpabereid ja eriti võlakirju Euroopas ja kui teil on kinnisvara Euroopas, siis EKP tegevus tähendab, et järgmine kriis muutub tõenäoliseks ja need sissetulekud ja varad lähevad see mõjutab.
Enne kui ma teile Lex Hoogduini muresid selgitan, tahaksin teile lühidalt tutvustada majandusteooriat. Kõik teavad John Maynard Keynesi nime ja teavad, et tema teooria tähendab, et majanduslanguse ajal peab valitsus võtma juhtrolli ja turgutama majandust rahapoliitika ning valitsuse kulutuste ja investeeringute kaudu. Kuid kas olete tuttav ka Austria majandusteadlaste koolkonnaga nagu Ludwig van Misis ja Friedrich Hayek? See liikumine väidab, et suured majanduskriisid on kunstlikult suurte laenusummade tagajärg. See kehtib kindlasti ka 30. aastate suure depressiooni ja 2008. aasta krediidikriisi kohta. Austria koolkond väidab lisaks, et intressimäärade alandamine toob kaasa ületarbimise ja marginaalselt kasumlikud – laenuga finantseeritud investeeringud. Ühel hetkel taastub majandus normaalseks ja marginaalsed investeerimisprojektid ebaõnnestuvad ning võlamull lõhkeb.
Kui loete intervjuud Hoogduiniga, märkate, et Austria koolkond mõjutab tema mõtlemist. EKP on alates 2015. aastast ostnud 1.900 miljardi euro väärtuses võlakirju, millest enamiku moodustavad riigivõlakirjad. Seega emiteerivad Dijsselbloem ja tema Euroopa kolleegid riigivõlakirju, mille EKP ostab. Euroriigid leppisid Maastrichti lepingus kokku hoida valitsemissektori puudujääk alla kolme protsendi SKTst ja kui see on suurem, siis probleemi ise lahendada. Seega ilma teiste EL-i riikide abita ja rahalise rahastamiseta (rahaajakirjanduse sisselülitamine). Kuid EKP teeb Dijsselbloemi jt rahalise rahastamise võimalikuks ning tema ja ta kolleegid jäävad napisõnaliseks. Ja esialgu jätkub EKP ostuprogramm sel aastal rõõmsalt.
EKP praktiliselt vaba raha peaaegu nulli intressimääraga poliitika mõjub samuti hukatuslikult peaaegu kõikidele sektoritele. Valitsused saavad laenata raha peaaegu 0% ja toimiva kapitalituru teerajaja pole midagi muud kui peenike puuvillane niit. Euroopa rahandusministrid ütlevad uhkusega, et on riigi rahanduse korda saatnud. Vajadus asjad korda ajada on kadunud ja ligi nullprotsendiga laenamine on Euroopa valitsuste jaoks nii tore, et keegi ei maini ebanormaalset olukorda ja nendib, et tagasipöördumine normaalsele rahaturule on tõesti vajalik.
EKP lõdva rahapoliitika on tähendanud, et pankades on raha laekunud ja ettevõtted saavad kasutada laenatud raha omakapitali tootluse suurendamiseks. Tõenäoliselt olete ka hiljuti lugenud, et tööjõu suhtarv on Hollandis madalam kui kunagi varem ja vastastikune kapitalisuhe on kõrgem kui kunagi varem. Olen lihtne äriökonomist ja olen oma tööelus näinud palju programme laovarude ja debitoorsete arvete vähendamiseks, kuid praegusel ajal on see tarbetu. Madal intressimäär toob kaasa marginaalsete investeeringute aktsepteerimise, hoiab marginaalsed ettevõtted elus ja muudab innovatsiooni vähem pakilisemaks. EKP lõtv rahapoliitika toob kaasa ka euro vahetuskursside languse ning koos eelnevaga mõjutab poliitika Euroopa ettevõtluse innovatsiooni ja konkurentsivõimet.
Mu poeg ostis paar aastat tagasi Amsterdamis korteri ja finantseeris seda 110% hüpoteegiga. Pärast mitu aastat vee all olemist on ta nüüd teeninud märkimisväärset kasumit. Kogu Hollandis ja paljudes Euroopa riikides on kinnisvaramull, sest raha panka panemine ei tasu end ära ja väärtpaberid lähevad nüüd väga kalliks. Aga teate, kuidas mullidega on: ühel hetkel need lõhkevad ja kõik läheb müüki. Viie-kümne aasta pärast tuleb ju eluasemelaenu pikendada ja normaalse turuintressi korral satub hulk peresid probleemidesse. Ja siis on Austria koolkonnal taas kord õigus.
Kas Hoogduin näeb tulevikus midagi positiivset? Jah, 2018. ja 2019. aastal vahetatakse välja neli kuuest EKP juhatuse liikmest. Need, kes jäävad tööle (Saksamaa ja Luksemburgi kodanik), on EKP algsele mandaadile kõige lähemal. Õnneks härra Dragi lahkub ja siis on jälle põhjaeurooplase aeg. Seetõttu loodan jätkuvalt naasmisele normaalse intressituru juurde, mis ühest küljest võimaldab normaalseid kattekorda ja tootlust pensionifondides ning võib-olla ka realistlikumat euro vahetuskurssi.
Esitanud Rembrandt van Duijvenbode
EKP eesmärk pole midagi muud kui lõunapoolsete riikide rahaline toetamine.
Lõunaosariigid saavad raha odavalt laenata, sest põhjaosariigid tegutsevad käendajatena.
Kui nad tagasi ei maksa, võivad põhjaosariigid raha välja köhida.
Selle vaba rahaga majanduse turgutamine on muinasjutt.
Mis juhtub, kui EKP soovib seda võlakirjade varu vähendada?
Siis tõusevad intressimäärad, sest riigid peavad mujalt raha laenama.
Ja majandus kukub sama kiiresti kokku.
Kui laenuandjatel ei ole enam EKP-sse (nüüd väga suureks Bad Bankiks) usaldust, on usaldus euro vastu õõnestatud.
Peame siis ootama spekulantide esimest rünnakut eurole (vanal heal ajal määrati spekulantidele valuuta väärtuse vastu surmanuhtlus, kuid kahjuks)
Õnneks on nüüd Euroopast uus plaan.
Kavatseme luua Euroopa halbade pankade, kus saame hakkama ka kõigi pankade halbade laenudega.
Jagan arvamust, et ükskord lõhkeb mull, EKP peab kunagi ostetud "väärtpaberid" maha kandma, nii et need maha kandma, EL-i kodanike arvelt?
Madalad intressimäärad, mida kodanikud ja näiteks pensionifondid saavad, maksavad ka kodanikele raha.
Kas on ainult puudus?
Ei, sellel väga madalate intressimääradega perioodil on erinevad riigid juba palju teeninud nende emiteeritud võlakirjade madalate intressimäärade tõttu, mis tähendab ELi kodanike jaoks, et nende valitsus sai just selle madala intressimäära tõttu olulise intressimäära alandamise. intress.
Kuid sellel on oma hind.
NicoB
Kas see põhjustab euro taas odavnemise? Esitan selle küsimuse seetõttu, et euro on viimastel kuudel veidi kallinenud bahti suhtes, hetkel 38,5 bahtini, mistõttu me kahjuks varasemaid 40 bahti prognoose enam ei saavuta. Lendame järgmisel nädalal üle pikaks ajaks Taisse, nii et mõtlen, kas on parem vahetada säästud tervenisti bahtide vastu ja kanda Tai pangakontole või vahetada vaid väike osa ( puhkuseraha) ja kas järgmisel aastal on eurole soodsamad ajad?
Talunik ei pane kunagi kõiki mune ühte korvi.
See ei tähenda kõigi oma säästude vannideks vahetamist.
Tai poliitika pole tegelikult stabiilne, mõne aja pärast võivad valimised toimuda.
Võimalus on vahetada osa Tai bahtis ja osa dollarites.
Valik on ka hasartmäng euro kursi langusele.
Vaheta nüüd kõik eurod Tai bahtideks ja kui euro kokku kukub, vaheta eurodeks tagasi.
Hasartmäng euro kokkuvarisemisel bahtide ostmisega ei tundu mulle kuigi hea mõte.
Siis on parem lihtsalt dollareid osta.
Kui baht kokku kukub, kaotate oma raha ja dollar on endiselt puutumata.
Kui dollar kukub kokku, kukub kokku ka baht ja sa kaotad oma raha.
Kui dollar kukub kokku, tundub olevat suur võimalus, et me kõik jõuame toidupanka.
Siis on arvatavasti üle maailma inimesi, kellel on oma ratsioonikaart, kes ootavad oma päevaratsiooni järjekorras veel pikki aastaid.
Midagi nagu Näljatalv 1944. aastal.
Hea artikkel, heade arusaamadega. Siiski on võimalikud mitmed nüansid:
-Intressimäär on tõesti äärmiselt madal, ka EKP poliitika tõttu, võib-olla selle mõju on 0,6%. Artiklis ei öelda midagi, et struktuurselt madalad intressimäärad on tingitud pikaajalisest madalast rahvastikukasvust ja peaaegu igasugusest tootlikkuse kasvust väljaspool EKP poliitikat. See struktuurselt madal intressimäär võib teie pensionile negatiivselt mõjuda.
-Madalmaade majahindade tõusule osutatakse süüdistava sõrmega EKP poliitikale koos mulliriskiga. Siiski ei räägita madalate intressimäärade struktuursetest põhjustest ja asjaolust, et ehitustootmine on Hollandis 20 aastat eluasemenõudlusest maha jäänud, eriti Randstadis.
Selle asemel, et otsida patuoinast EKP-st, tuleks soovitada, et Tai pensionärid hajutavad oma riske igal juhul, kuid nõustuvad ka sellega, et nende väljaränne on finantsrisk, mille eest nad ise vastutavad.
Huvitav ja põnev artikkel...aitäh selle eest. Millisena näete realistlikumat eurokurssi?
Iseenesest võib sellel teemal olla huvitav arutelu, kuid ma ei näe kohe ülaltoodud kaalutluste praktilist rakendamist Thailandblogi lugejate jaoks. Siinse sõnumi eesmärk jääb mulle täiesti mööda.
Kui selline professor midagi ennustab, võib kindlasti oodata vastupidist. Arvamused on nagu tagumik… kõigil on selline.
Minu mõte on selline, et kõige parem on kohe raha vahetada... Euro ikka saab aeg-ajalt mingeid õigusi, aga tulevik on Aasias, see hakkab nüüd tasapisi selgeks saama... Baht on nüüd väga tugev valuuta... majandus on siin iga päevaga muutub jõulisemaks... elanikkond on noor ja alistuv... Euroopas on uudis, kui ehitatakse veel üks kortermaja... Kagu-Aasias ehitatakse iga kuu terve linn ... Kagu-Aasia on kuuekümnendate Euroopa.
Suurepärane analüüs.
Kardan aga, et Brüssel ei jää sellest häirima ja jätkab lihtsalt oma hävitava tegevusega. Seetõttu näen ma Hollandi jaoks ainsa lahendusena EList ja võib-olla ka eurost lahkumist.
2011. aastal oli Itaalia valitsuspaberi intressimäär tõusnud üle 7%. Seda seetõttu, et intressimäär sisaldab ka riskikompensatsiooni ning Itaalias oli oht riigi pankrotti minna, sest võlg oli tõusnud 130%-ni RKTst. Itaalia ei ole aga kasutanud viimaste aastate kunstlikult madalaid intressimäärasid selle võla vähendamiseks; vastupidi, võlg on isegi mõnevõrra suurenenud. Ja kui EKP lõpetab ülesostmise, tundub loogiline, et intressimäärad tõusevad tagasi sellele kõrgele tasemele ja võib-olla isegi kõrgemale. Ja osaliselt nende suurenenud intressimaksete tõttu ähvardab Itaaliat taas pankrot. Ma muidugi ei tea, kuidas see lõpeb, aga meeldivat lahendust ei paista olevat. Selle all kannatavad kahtlemata inimesed Hollandis ja ka Tai farangid. Ehk oleks mõistlik osta bahti. Võib-olla saame lõpuks tugeva neuro. Ei tea. Minu nõuanne: ostke kulda või kullakaevanduste aktsiaid, sest kuld läheb sellisel juhul kahtlemata kallimaks. Kuid vaadake kulda vähem kui investeeringut ja rohkem kui kindlustuspoliisi.
Sel määral on see seotud Taiga, kuna Tai (kesk)pank peab vastutama sama varjupoole ees nagu EKP, nimelt BIS-i ees. Järgnevat artiklit võin soovitada kõigile, kes ei tea, mis on see keskpankade keskpank, mis on täiesti üle kõigist seadustest ja reeglitest (nii demokraatlikust kui ka näiteks sõjaväelisest juhtimisest), mis süveneb oma eesmärkidesse ja ajalukku. : http://www.zerohedge.com/news/2015-04-11/meet-secretive-group-runs-world
On viimane aeg ilma rahata maailma jaoks. Teeme ka selle nimel kõvasti tööd, aga massimeediasse see loomulikult ei jõua.
Bram, sa juba näitad, miks euro ei ole paljude inimeste seas populaarne: erinevused on tohutud ja pikemas perspektiivis tähendab see “pöördumatult” euro lõppu. Ja selle lõpuga kaasneb palju valu. Ühisraha mõne sarnaselt mõtleva riigiga oleks olnud palju parem. See oli lihtsalt suursugususe pettekujutelm. Poliitikud mõtlevad lihtsalt suurelt.