Vanad fotod Pattayast
1980. aastal tulin esimest korda Taisse. Reisin palju Lähis-Idas ja seejärel saadeti mind Bangkoki, et pidada läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimiseks Tai ettevõttega. See ei olnud nii lihtne, nii et ma sõitsin sinna paar korda uuesti. Mu Tai võõrustajad viisid mind mõnikord nädalavahetustel Pattayasse.
Kiirteid polnud, nii et teekond kulges lihtsal kaherealisel teel ja võttis nädalavahetuse tõttu aega umbes kolm tundi. Seejärel ööbisime Pratumnaki mäe otsas hotellis Royal Cliff. Hotell oli uus ja tee sinna oli ikkagi pinnastee.
Muidugi läksime praeguse nimega Walking Streetile, kus ma mäletan tol ajal vaid seda, et seal oli palju daamidega baare ja mitmes kohas võis näha ka poksimatše. Pattayas polnud sellel tänaval palju muud kui meelelahutust. Ainus klubi, mida ma väljaspool seda piirkonda teadsin, oli Tahitian Queen Mike'i ostukeskuse lähedal.
Olen seal korduvalt käinud ja näinud ka Pattaya muutumist. Walking Streeti lähedal asuvas Tai restoranis oli kunagi kolm fotot sellest, milline Pattaya kunagi välja nägi. Ilus vaatepilt umbkaudu 1960. aastal rabast piirkonnast elavasse linna, kus on palju kõrghooneid 1995. aastal. Restorani pole enam olemas, nii et need fotod pole enam saadaval.
Ingliskeelne nädalaleht Pattaya People on selle probleemi nüüd lahendanud. Minge aadressile www.pattayapeople.com/pattaya-before-photos ja vaadake mõnda fotot möödunud aastatest. Igal fotol on link selle ajakirja Facebooki lehele, kus on näha terve album 40 vanast fotost. Suurepärane võimalus nii veteranidele kui ka uustulnukatele näha, milline Pattaya kunagi oli.
Soojalt soovitatav.
Ma arvan, et restoran tähendab olla tuntud oma pekingi pardi poolest nimega Frey või midagi sellist. See asus South Pattaya Roadil Walking Streeti ja 2nd Roadi vahel, kuid on liikunud 50 meetrit edasi 2nd Roadi poole. Fotod on alles.
Täpselt nii, Koos, ma mõtlen tõesti seda restorani.
Peale kolimist (ma ei teadnud) pole enam seal käinud
Selle restorani nimi on Fra Pattaya
Käisin Pattayal esimest korda, ma arvan, et 70ndate keskel. Olin ostnud 2. WW-st Willy's Jeepi ja sõitsin ise. See oli siis väga halb tee, auke ja auke täis ja hiljem sai kuidagi korralik kaherealine tee. Tais polnud sel ajal kiiruspiirangut ja õnnetusi sellel Pattayasse viival teel oli lugematu arv. Hiljem määrati sellel teel maksimaalseks kiiruseks 80 km/h. Kogu Bkk-st Pattayasse viival teel toimus politseikontroll, mis kestis lühikest aega. Sel ajal oli mul läbipekstud Holden Kingswood, mille esiklaasi küljes oli arsti kleebis, nii et sõitsin Pattayasse suunduvat teed mööda 100 km/h ilma peatamata. Buss BKK-sse oli Pattaya Beach Roadil TAT kontori ees. Dolf Riksil oli ka oma lainepapist katusega restoran Beach Roadil. Tai poks käis peamiselt Marine Baris, praeguses Walking Streetis. Jomtien Beach Roadi polnud veel olemas, see oli liivane rada mööda randa. Ma tean üht tailast, kellel oli seal tükk maad ja ta müüs selle maha (see oli enne Jomtieni ehitamist) 30.000 XNUMX bahti eest, ta peksab end siiani, et nii loll on, aga kes teadis, et see niimoodi välja tuleb? Jomtien Beach Roadi lõpus asuv mereandide restoran eksisteeris juba sel ajal ja oli populaarne. Kokkuvõttes oli Pattaya lihtsalt vaikne külake mere ääres. Mitte tänane Soodoma ja Gomorra.
Enne kõnnitänavale sisenemist võite pöörata vasakule. Umbes 50 meetri pärast leiate suure kalarestorani (vasakul tänava ääres), seal on kolm fotot vanast Pattayast.
Need fotod näitavad selgelt, kuidas linn on viimase ligikaudu 60 aasta jooksul kasvanud.
Ilusad pildid ja vaatamist väärt, olen ka seal regulaarselt söömas käinud ja ka suurepärane.
theoS: väike parandus Jomtien oli küll olemas, see oli tõepoolest pinnastee, kuid me veetsime nädalavahetuse seal Seagull Village'is, 16 luksusliku puhkemajaga kompleksis. Mul on pilte minust ja mu kasuvennast jalgratastel Jomtieni jaoks ja mitte kellelgi teisel. Sõitsime siis rattaga Royal Cliffi juurest mäe alla, sest seal oli hädapärast hommikusöögi koht, muud Jomtienist polnud. Sageli mõtlen kahetsusega tagasi kanali äärsele vanale teele koos kaunite kandiliste kalavõrkude ja teisel pool asuvate soolaveskitega. Ja ma mõtlen sageli, kus oli see paadikujuline tempel, kuskil poolel teel, millest sa mööda läksid. Kõik noorte meeleolud 🙂
Sailer baaris soi 8 on ka 3 vana fotot. Toit on seal ka väga odav