Pikimad päevad?
Koolis kõlas see kõik omal ajal väga loogiliselt. 21. juunil on päike Vähi troopika kohal, selle põhjapoolseimas punktis. See on kõige lähemal Hollandile, kus on seega pikim päev.
Vabandame kõigi ees, kes seda blogi loevad, et näha, kuidas meil siin läheb. Täna võtan ette väikese kõrvalretke teemale, mis pole kuigi oluline, kuid on mind juba mõnda aega vaevanud. Selles suhtes sobib minu tänane lugu ometigi siia.
Sellest ajast peale, kui sain aru, et elan veidi rohkem kui 18 põhjalaiuskraadil, samas kui Vähi troopikas on 23,5 kraadi, olen mõelnud, kas siin on kaks kõige pikemat päeva. Teel ekvaatorist troopikasse käib ju päike üle meie peade, aga tagasiteel ekvaatorile peab see korduma. Pealegi, kui päikese kõrgus on peamine tegur, mis määrab, kui kuumaks läheb, peaks meil siin "nii" olema kaks suvetippu.
Vähemalt minu arusaadavas keeles täpset teavet pole lihtne leida. Et päike tõepoolest siin kaks korda aastas seniidis ehk risti meie kohal on, saab mõne guugeldamisega kiirelt kinnitust. Miks meil ei ole kaks korda pikimat päeva, on raskem leida. Lõpuks arvan, et sain sellest kuidagi aru. Maa läbimõõt, mis on risti Maa teljega, on suurim ekvaatoril. Kui päike läheb ekvaatorist põhja poole, läheb see üle kohtade, kus läbimõõt on väiksem. Selle tulemusena on seda vähemalt põhjapoolkeral näha kauem. Ka siin Nang Laes on pikim päev 21. juuni, mil päike on üle väikseima läbimõõdu. Astronoomiliselt on see klapp, aga vähemalt nii saan ma sellest pildi ette.
Päeva pikkuse erinevused on ekvaatorile lähemale jõudes palju väiksemad. Siin on 21. juuni paiku rohkem kui 13 tundi päevavalgust. Umbes 21. detsembril on see rohkem kui 11 tundi. Võrdluseks: 21. juunil on Amsterdamis peaaegu 17 tundi ja 21. detsembril alla 8 tunni. Ekvaatoril endal kestab päev alati 12 tundi.
Põhjuseid, miks meil siin kahte suve ei ole, on teisigi. Aprill ja mai on kuumimad kuud, osaliselt seetõttu, et need on (tavaliselt) väga kuivad. Juba teist korda on päike seniidis, juuli lõpus, on juba mõnda aega kestnud vihmaperiood ja on umbne, kuid temperatuurid on vähem kõrged.
Mõtteid vaevas korraks ka küsimus, millal on päike siin Nang Laes täpselt seniidis. Ka sellele küsimusele ei olnud nii lihtne vastata, aga lõpuks leidsin selle õigel ajal. See selgub homme, täpsemalt kell 12. Kui kõik läheb hästi (ja ma ei unusta), peaksin homme saama pildistada, kus mu vari langeb risti minu alla. Ülehomme saame teada, kas see toimis.
Edu. Müts peas ja käed väljasirutatud.
– See blogi on kirjutatud 12. mail 2017 –
Elades sinust 200 miili põhja pool, olen ma juba mõnda aega sama asja mõelnud. Aitäh vastuste eest!
Oletame, et Varju pole üldse (pilvine) oodake aasta.?
Ei, juuli lõpus on kordustund. Head lugemist :-). Või muidu…. peaaegu aasta oodata. Kannatlikkus on Tais kasulik omadus.
Ja kuidas siin kaugel lõunas, Malaisia piiri vastas? Chiang Rai minutid peavad erinema, eks?
Lööb. Mida lõuna pool oled, seda lähemal 21. juunile on päike seniidis. Ja seda lühem on vahe pikima ja lühima päeva vahel.
Põhjapoolkeral, troopika ja polaarjoone vahel, langeb pikim päev tõepoolest kokku päevaga, mil päike jõuab taeva kõrgeima punktini.
Päike on seal (ja seega ka Hollandis) siis, kui ta jõuab päeva kõrgeima punktini, alati lõunasse, Hollandis maksimaalselt umbes 67 (90-23) kraadi kõrgusel.
Kui elate põhjapoolkeral täpselt troopika ja ekvaatori vahel ning on 'suvi', siis on päike keskpäeval põhja pool! Piir lõunast põhja on juba suhteliselt madalal kohal ületatud ja päike ei liigu põhjast lõunasse enne, kui on veidi loojunud.
Ainus võimalus saada see üle pea on see, kui see asub otse põhja ja lõuna piiril, täpselt keskpäeval. See tähendab, jah, kaks korda aastas.
Päike puudutab siis just põhja/lõuna piiri ja loojub kohe tagasi. Siis tunned sa justkui puudust sellest osast, mille ta veedab põhjas. See lisatükk põhjas loeb muidugi päeva pikkuseks, nii et pikim päev seal ei lange kokku päevadega, mil päike saavutab oma suurima kõrguse.
Vabandust, päike ei tõuse Hollandis üle 61 kraadi: 90 (teoreetiline maksimum) – 52 (Hollandi asukoht põhjalaiuskraadidel) + 23 (Maa telje valgusasend) = 61.
Kleepige sirge latt või toru maapinnaga risti (kasutage vesiloodi), mis on kõige lihtsam, kui kasutan statiivi kaamera statiivi, kui see on hea, panen sellele ümmarguse vesiloodi või tavalise ja seejärel keeran statiivi 90 ° ümber asetada vertikaalselt. Huvitav on teada päikese õigeid asukohti ja antenne satelliitidele kohandada. .Aja ja koha määramisega seotud katsete tegemiseks võib leida häid arvutiprogramme
Daniel