Sina-Mina-Me-Meie: Sina-Mina-Me-Meie. Yutthachai elu ID-kaardiga
Sarjast Sina-Mina-Me-Meie; Tai põlisrahvad. See osa räägib Lahu mehest, kes sai Tai kodakondsuse aastal 2000. Seda lugu mängitakse Ban Mae Ma Kus, Ping Khongis, Chiang Daos ja Chiang Mais.
Sina-Mina-Me-Meie: "Me kudume vikerkaart"
Sarjast Sina-Mina-Me-Meie; Tai põlisrahvastest, see osa räägib Sgaw Karenist Mae Hong Sonis. Vikerkaarevärvides tekstiilide kudumisest, vanadest tehnikatest, naiste väest ja sugude võrdsusest.
Sarjast Sina-Mina-Me-Meie; põlisrahvast Tais, täna on süüdistus pojale, keda tema Tai isa ei tunnistanud, kes on seetõttu jäänud kodakondsuseta. Artikli tegevus toimub Ranongis.
Ta Tha-iti novell "Noor õpetaja".
Õpetaja ei tule vägistama. Kas seda kasutatakse äärealadel? Selles loos on kindlasti tõtt….
Sina-Mina-Me-Meie: Artee uus elu ja õigused
Sarjast Sina-Mina-Me-Meie; Tai põlisrahvas, täna on osa akha naisest, kes saab oma paberid.
Sina-Mina-Me-Meie: Tule, lähme tagasi koju
Sarjast Sina-Mina-Me-Meie; Tai põlisrahvastest, see osa räägib Sgaw Kareni inimestest Chiang Mai piirkonnas.
Sina-Mina-Me-Meie: Mani objektiivi ees
Sarjast Sina-Mina-Me-Meie; Tai põlisrahvad. See osa räägib Tai lõunaosas asuvast Manist.
Sarjast Sina-Mina-Me-Meie; Tai põlisrahvad, episood Myanmarist pärit Sgaw Karenist, kes põgeneb vägivalla eest. See artikkel räägib Mae Sariangi ja Sop Moei piirkonnast, Mae Hong Soni provintsis.
You-Me-We-Us: Pwo Karen ja nende muutuv kudumiskunst
Sarjast Sina-Mina-Me-Meie; Tai põlisrahvad. See osa räägib Pwo Karenist ja nende kudumiskunstist Ratchaburi provintsis. Muutustest selles tööstuses ja küsimusest, kas kudumiskunsti saab edasi anda noortele.
Sina-Mina-Me-Meie: Miangi kasvatamine Sakati metsas
Sarjast Sina-Mina-Me-Meie; Tai põlisrahvaste kohta, räägib miangi kasvatamisest Sakati metsas. Miang on mitmekülgne taim, mida kasutatakse muu hulgas tee valmistamiseks. Film võeti üles Sakatis, Puas, Nani provintsis.
'Paljade viimane trikk'; rahvajutt Lao rahvajuttudest
Sa ei joo ainult mürgitopsi. Kuid sel ajal oli kuningal võim elu ja surma üle ning tema tahe oli seadus. See on viimane lugu raamatus Lao rahvajutud.
"Kuninga kass"; rahvajutt Lao rahvajuttudest
'Kultuurinuusutaja Simon Sokkeprok'; farangi elust Tais.
Simon on viiekümnendates eluaastates flaami mees, kes elab ja töötab Antwerpenis ning puhkab Tais. Muidugi Nongkhais, sest seal on Simonile palju teha. Kultuur eelkõige. Simonile meeldib kultuuri kogeda ja ta naudib seda täiel rinnal.
"Kuningas, kes ei olnud enam näljane"; rahvajutt Lao rahvajuttudest
Pathet Lao on kasutanud rahvajutte propagandas ametisolevate valitsejate vastu. See lugu on süüdistus. Kuningas, kes ei saa enam süüa, sest tal on liiga palju, ning inimesed, kes kannatavad vaesuse ja nälja all, on hea propaganda.
Sina-Mina-Meie-Meie; Pulmad Sgaw Karenis
Sarjast Sina-Mina-Me-Meie; Tai põlisrahvad. Film traditsioonilistest pulmadest Sgaw Karenis Chiang Rai provintsis, Ban Huai Hin Lad Nais, Wiang Pa Paos.
'Loorber, koriander ja rosmariin'; farangi elust Tais
"Pole vorsti, vaid liha"; farangi elust Tais
Suur pidu templis! Kirjutame 2012. aastat ja mu elukaaslane Kai läheb Phanna Nikhomi, mis on 30 km Sakon Nakhoni linnast läänes. Ta elas ja töötas seal aastaid.