Tai valitsuse maja (Thai Khu Fah hoone) – almonfoto / Shutterstock.com
tutvustus
Kas mitte Thaksin tahtis Taid kui äri juhtida? Täpselt ei mäleta, aga paljud (endised) ärimehed jätavad hea mulje kavatsusega riiki mõõnast välja tuua, pidades seda ettevõtteks. Trump on üks neist. Mõned asjad võivad olla samad, aga ma arvan, et riigi juhtimine erineb põhimõtteliselt ettevõtte juhtimisest.
Ettevõtte visioon
Ettevõte vajab visiooni, ideed, millega ta soovib vallutada turgu ja veenda ostjat müüdavate toodete või teenuste lisandväärtuses. See visioon peab loomulikult kehtima palju aastaid. Vaid mõne aasta visioonil pole mõtet ja see maksab ainult raha ja tööjõudu. Seetõttu pole üllatav, et seda ettevõtte visiooni kirjeldatakse üldisemalt ning et perioodiliselt tehakse konkreetsemaid kohandusi ja plaane. Seda tuleb praegu teha kiiremini kui paarkümmend aastat tagasi, sest ettevõtte eluiga on tunduvalt vähenenud.
Sellise visiooni arendamiseks (ja kohandamiseks) kasutatakse armee meetodeid: välis- ja sisekonsultandid, seminarid (igasuguste imeliste nimedega nagu kiirendustuba) ja ajurünnakud. Pole vahet või pole üldse vahet, kes millesse panustab (tippjuht, portjee, klient) ja/või kes mida ütleb, kuid põhirõhk on sisul. Perioodilised nägemuse korrigeerimised põhinevad reaalsusel, eriti kui asjad kujunevad oodatust või soovitust erinevalt. Visiooni lõplikku sõnastust testitakse sageli koos välisekspertidega.
Tai parlament – PKittiwongsakul / Shutterstock.com
Visioon riigist?
Kas teil on võimalik kujundada ka visioon riigi arengust? Arvan nii ja seda on tehtud juba aastaid. Visioon arendada Hollandist Euroopa infrastruktuuri sõlmpunkt ei ole täna ega eilne päev. See võttis aastaid, kuid Hollandil on nüüd suurepärane vee- ja teedevõrk (tagamaa Saksamaaga; Delta plaani valmimine võttis aega 50 aastat) ning lisaks oluline ja (isegi Euroopa mastaabis) suur lennujaam (Schiphol) ning üks maailma suurimaid sadamaid Rotterdam. Me (peaaegu) kõik oleme sellest arengust kasu saanud, kas pole?
Iseenesest pole seetõttu nii imelik töötada välja totaalne nägemus sellisest riigist nagu Tai järgmiseks 20 aastaks, võimalusega seda iga 5 aasta järel oludega kohandada. Kas see peaks olema põhiseaduses sätestatud, on hoopis teine küsimus, kuid olgem ausad: enamik Tai põhiseadusi ei kehti 20 aastat.
Tai riikliku kava sisu
Kas Tai riiklikku strateegiat kirjeldataks nüüd ka üldisemalt, nagu ettevõtte visiooni puhul? Vastus sellele on jah. Siin on Tai riikliku strateegia aastani 2036 põhiteemad:
- Tai elanikkonna (inimkapital) potentsiaali tugevdamine ja realiseerimine;
- õiglase ühiskonna loomine ja ebavõrdsuse vähendamine;
- majanduse tugevdamine ja jätkusuutliku konkurentsivõime tähtsuse rõhutamine;
- keskkonnasõbralik majanduskasv ja säästev areng;
- riigi julgeoleku tugevdamine heaolu ja jätkusuutlikkuse nimel;
- korruptsiooni ennetamine ning hea ja usaldusväärse valitsemistava saavutamine;
- infrastruktuuri ja logistika parandamine;
- teaduse, tehnoloogia, teadusuuringute ja innovatsiooni arendamine;
- piirkondlike ja linnaliste majandusvööndite arendamine;
- rahvusvaheline arengukoostöö;
- budismi ja teiste religioonide kaitse;
- abi osutamine lastele, naistele, puuetega inimestele ja teistele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele;
- põllumajandustootjatele kvaliteetsete toodete kasvatamiseks ja müümiseks vajalike meetmete loomine;
- teha sätteid, et kõik Tai kodanikud saaksid riigi kasvavast heaolust kasu.
Kes saab selle vastu olla? Kõik näeb hea välja. See on peaaegu nagu Tööpartei poliitiline programm. Tahaksin osaleda aruteludes mitmetel päevakajalistel teemadel, et näha, kas need sobivad riiklikusse plaani: kiirrong, ranniku turismiarendus Hua Hinist Chumphonini, korruptsioonivastane võitlus Singapuri eeskujul või piisava majanduse filosoofia juurutamine põllumajandussektoris. Soovite, et Prayuti valitsus oleks katsetanud mõnda oma plaani selle riikliku plaaniga. Aga jah, paber ja eriti poliitpaber on kannatlik.
Peaminister Prayut Chan-o-cha valimisplakatil – Sek Samyan / Shutterstock.com
No ja siis "sõjaline" puudutus
Ainus, mis minu tagasihoidliku hinnangu kohaselt pole hea: kui valitsusel või ministril on teistsugune idee, kui riiklikus planeeringus (või muudatustes) kirjas, on oht vallandada ja võib-olla ka vangistus. Ilmselt arvavad Tai sõjaväelased endiselt, et karistus ja vangistus aitavad nn valesid ideid välja valada. Kogu maailm, sealhulgas õigusmaailm, teab nüüd paremini. Peale selle, et paljud "valed" Tai poliitikud kaovad harva või mitte kunagi luku ja võtme alla. Nii nagu kommunismi ja antisemitismi ei saa välja juurida, ei saa ka radikaalset islamit välja juurida, tahame või mitte. See on sõnavabaduse tagakülg.
Nii et vallandamine või vangistus tõrksa idee eest? Ei, muidugi mitte. See tuleks muuta järgmiselt: kui kellelgi on teistsugune idee, järgneb avalik arutelu ja/või arutelu parlamendis, millele järgneb kompromiss ja hääletus. Lihtsalt poldering või tai keeles paddying. Enamus hääli loeb. See on üks demokraatia elemente.
Vabandan pika jutu pärast 🙂
Suurepärane kokkuvõte eesmärkidest, millega võib nõustuda iga kodanik, iga erakond kõikjal maailmas. Täistekst, kahjuks ainult tai keeles, on siin 74 leheküljel:
http://www.ratchakitcha.soc.go.th/DATA/PDF/2561/A/082/T_0001.PDF
Lugesin selle läbi. Ingliskeelsed tekstid on nende väga lühikesed kokkuvõtted.
Sageli kritiseeritakse erakondade programme, et need ei ole piisavalt konkreetsed ja seda vähem on see tekst.
Jah, suur sissetulekute ja omandiõiguse ebavõrdsus Tais peab vähenema, aga kuidas? See kehtib veelgi enam selle 20-aastase strateegia kohta. Ma ei näe kuskil mingeid konkreetseid plaane. Strateegia ei sisalda selle kohta maksude rubriigis ühtegi selget punkti. Ei mingit rahalist vastutust kuskil, puudus, mida ka erakondadele õigusega ette heidetakse.
Hariduse strateegia põhineb täielikult juba tehtule. Nimetatakse 12 põhiväärtust, mis rõhutavad kohusetunnet ja kuulekust.
On hea, et see strateegia on nii sõnastatud, kuid kurat on detailides ja elluviimises. Sellest tulebki varsti lahing.
Näiteks soovivad üksikud erakonnad kaitse-eelarve drastilist kärpimist, et vabaneva rahaga saaks teisi eesmärke taotleda. Armee ülem Apirat on juba öelnud, et see on riigi julgeoleku seisukohalt vastuvõetamatu. Mõned eesmärgid on üksteisega vastuolus.
Usun ka, et praegune režiim on viimase 5 aasta jooksul vähe teinud, et hakata seda suurepärast strateegiat ellu viima. Korruptsioon? Ebavõrdsus? Haridus? Otse? Vabadused? Poliitika detsentraliseerimine? Vaevalt. Kuna praegusel riigikorral on pärast valimisi suur sõrm pirukas, olen ma väga skeptiline. Aga kes teab. Uue tuleviku poole...
Oma sünnipäevakõnes aastal, mil Taksin peaministrina ametisse astus, ütles kuningas Bhumipol Taksinile, et rahva juhtimine erineb väga ettevõtte juhtimisest.
Jääb loota, et tulevased valitsused suudavad paljud head kavatsused ellu viia.
Iseenesest tundub see globaalselt vaadatuna hea algus riigi arengule.
Mind paneb imestama vaid see, et see plaan tehti välja juba 2016. aastal, seega Prayuthi valitsuse ajal.
See ikka hõõrub ja väänab mitmes punktis!
Kurvaks teeb ainult punkt 1. Minu arvates ei ole inimkapitali reaalset investeeringut.
Vaata haridust. Vaadake miinimumsissetulekut või vahendeid. Eelistatavalt laske odavatel tööjõumigrantidel töö ära teha.
Punktid 2 ja 6 on üksteisega kooskõlas ega vaja täiendavat selgitust!
Punktis 4 puudub otsustusvõime plasttoodete keelustamise või vähendamise, põllumajandusmürkide (nt Paraquat) ja seega ka põllumajandussektori keelustamise tõttu. (13)
Ülejäänud punktid tunduvad "soovimõtlemise" või unistusena, mille saab taas teoks teha Hiina ja Jaapani "abiga". See, et geopoliitilises mõttes vastusooritust oodatakse, on etteaimatav ja ohtlik. Tai ostab juba köit enda silmuse jaoks!
Kallis Chris,
Täname teid põhjaliku ja selge ülevaate eest riikliku kava kohta.
Nagu sa ise ütled, paberil kena plaan.
Paraku on järgnevaid valitsusi aastaid iseloomustanud omakasupüüdlikkus ja korruptsioon ning see toob kaasa elanikkonna võimekuse puudumise.
Seni, kuni poliitilised vastased satuvad mõttekojasse kutsumise asemel vanglasse, ei muuda ka see palju.
Peale selle, et paljud "valed" Tai poliitikud kaovad harva või mitte kunagi luku ja võtme alla. Nii nagu kommunismi ja antisemitismi ei saa välja juurida, ei saa ka radikaalset islamit välja juurida, tahame või mitte. See on sõnavabaduse tagakülg.
Sellepärast on mul kohvrid valmis!! Ei või iial teada .
Kallis Sears,
Kuhu sa siis minna tahad? Riiki, kus äärmuslikke arvamusi mis tahes kujul ei eksisteeri? Pean teile pettumuse valmistama: sellist riiki pole ega ole kunagi olnud.
No mida sellest oportunistlikust nimekirjast oodata.
Süsteem, milles me praegu oleme, ei muuda seda paremaks.
TÕELINE kommunism võib olla sobivam, kuigi seda ei eksisteeri praeguse ega isegi mineviku inimestega.
Aga mis on vabadus ilma koduta ja ilma töökohata?
Okei, võite demonstreerida, aga selg vastu seina
Ja ainult siis, kui sul on raha, siis pole vabadus kallis
Vaadake meie imelist Hollandit, Hollandis ei eksisteeri 500000 XNUMX inimest. Varjupaika taotlevad lapsed visatakse riigist välja. Eile veel üks dokumentaalfilm, mis paneb mõtlema, WTF. Holland rikub sama lihtsalt igasuguseid inimõiguste lepinguid ja neil on sellest ükskõik. Kas teie valitud "inimesed" on?!
Inimesi pole enam, ainult laulud ja kuula ja hoia suu kinni
Kas Tai erineb oma oportunistliku nimekirjaga? Ei, need on ka EL ja USA moodustatud ning jätkavad seega samas suunas. Halveneda varem.
Juba lubatakse sanktsioone, kui Tai teatud majandusasju paremini ei tee. Seetõttu võivad need olla ainult majandus- ja kaubandusküsimused, ülejäänu on bs. Kas nad tahavad nüüd nimekirja järgi paremini teha, tõesti mitte. Seal on samasugused kreekerid nagu igas teises riigis ja asi käib rahas oma taskus, nn Ameerika, Hollandi mudel. Varem olid need samad poisid, kes laulsid "rahu ja armastust", mida süsteem muutis.
Kallis Chris,
Aitäh selle sisutiheda ülevaate eest.
Mitmeaastasel strateegilisel plaanil pole midagi halba. Nagu te ise osutate, teevad seda ettevõtted, eriti suuremad, kuigi aastast või 3-st kaugemale vaadata on juba väga raske.
Tail on NESDB 10-aastane plaan olnud aastakümneid. Need kavad on eesmärgid, mitte seadus, mis on sätestatud Grongwetis. Mõne päeva taguse arutelu käigus (ma usun, et Thai Rath) ilmnes, et ükski erakond ei olnud mitmeaastase strateegilise plaani vastu. Küll aga tõstatati küsimusi 5 aasta pikkuse kohta (kõik kohalviibijad arvasid, et 20 aastat on piisav) ja võimalike karistuste kohta, mis võivad järgneda, kui suures osas hunta poolt määratud komisjon on praegusest valitsusest erineval seisukohal. Seega on oht, et hunta võib järgmiseks 5 aastaks poliitikat kehtestada.
Teine Taile omane probleem on see, et ülirikkad ja riigiteenistujad (sealhulgas ka relvajõud) ei usalda valitud poliitikut. Valitud valitsus võib koostada ilusa poliitika, kuid leiab regulaarselt, et ametnikud töötavad sellele vastu. Siin on juba varem öeldud, et riigiteenistujad ei näe ennast rahvateenijatena. See kehtib eriti relvajõudude puhul, kes usuvad kindlalt, et valitud valitsus ei tohiks nende asjadesse sekkuda. Lisaks on Tais hulk tegelasi, kes arvavad, et teavad kõike paremini ja suruvad oma vaieldamatuid teadmisi sel teemal rahvale peale. See teebki head arutelud nii keeruliseks.
20- või isegi 50-aastane plaan oleks hea mitme probleemi jaoks. Siis mitte lihtsalt hästi informeeritud plaan, vaid 1 väga selgete eesmärkidega, mida testitakse siis näiteks iga 5 aasta tagant. Näiteks Hollandis on meil 50-aastane veemajanduskava, mis on täiesti väljaspool poliitikat.
Tais on riikliku veemajanduse või hariduse jaoks poliitiliselt mittetundlik plaan hea, kuid jäta see plaan poliitikast välja.
Vabandust, ma näen oma kommentaaris palju kirjavigu. Raske telefoni ekraanil.
Riigi juhtimine ettevõttena ei õnnestu kunagi, sest siis peavad kõik mittepanustavad inimesed valdkonnast lahkuma.
Lisaks on (rahvusvahelised) seadused ja lepingud, millega tuleb arvestada.
Visioon ei ole seega palju enamat kui suunis ning selle elluviimise ja jälgimisega kõik seisab või kukub.
Selles osas on poliitikud valijatest kaugel, kuna väga suurel osal elanikkonnast pole isegi visiooni.
Lihtsale küsimusele, kuidas keegi näeb elu 15 aasta pärast (nägemus või unistus), tundub, et pole tehtud. Lihtsalt sellepärast, et neil pole unistust või muidu väga ebareaalseid. Iseenesest pole üllatav, kui rahalised vahendid ei ole piisavad, sest alati on probleem.
Mõnes mõttes ma arvan, et tahe on olemas, kuid need, kes peavad seda ellu viima, ei saa sellest päris aru.
Tai veebilehtedel saab vahel üle minna ka inglise keelele, aga kas on info hoopis teistsugune, ei tööta või enne inglise keelele üleminekut tuleb järgida tai menüüd.
Häid asju juhtub nii rahvusvaheliselt kui ka riiklikult, kuid kõik, mis hästi läheb, ei muuda uudiseid nagu kaubandusvaidlused teiste riikidega maailma kaubanduslepingu alusel.
Kunagi näitasid uuringud, et kulub vähemalt üks põlvkond, enne kui tekib mingisugune demokraatia, nagu me seda enam-vähem läänes tunneme, seega on veel palju teha.
Poliitiline visioon on teatud viis, kuidas vaadata nt riiki ja inimesi. Näiteks esitab see küsimuse: mida me tahame järgmise 20 aasta jooksul saavutada ja kuidas? Ma ei loe artiklist nägemust, vaid kokkuvõtet mitmetest näilistest eesmärkidest, ilma et oleks viidet sellele, kuidas inimesed neid eesmärke saavutada tahavad/tahavad. Kas need 14 mainitud punkti on tegelikult tegevuskavasse kantud? Kas eesmärkide saavutamise strateegia on olemas ja kui jah, siis milline? Kas nüüd on kõigil lubatud oma sõna sekka öelda, kas lahti läheb lai ühiskondlik diskussioon, kas inimesed pühenduvad ühtsete jõududega kohapeal ja/või regionaalselt? Lühidalt: kas on olemas visioon, kuidas neid 14 punkti arendada ja lahendada? Palju huvitavam teada ja palju keerulisem jälgida. Või ei kirjelda Chris mitte ainult protsessi algust, vaid ka lõppu? Sest: kas "sõjaline" puudutus pole liiga rõhutatult üle kantud? Tai asjatundjana oleks Chris pidanud olema kriitilisem!
Chris on näidanud ainult Tai riiklikku plaani; Ei rohkem ega vähem.
Võimalik, et järgmises osas tema kriitiline mõtisklus selle plaani kohta.
Chris märgib oma artikli pealkirjas, et tema arvates pole „20-aastane plaan” nii hull. Seda tehes ei avalda ta mitte ainult oma arvamust, vaid avaldab ka tunnustust. Mitte vähem ja kindlasti mitte rohkem. Kui ta oleks tahtnud ainult renderdust teha, siis oleks sellisest viitest nagu Tino Kuise reaktsioonis olnud enam kui piisav. Aga kuna ta annab oma nägemuse (!) plaanist, siis oleks tore, kui ta ka kriitilise noodi mõrastaks. Just plaani sõjalise värvingu tõttu.
leur on muidugi: värv
Kirjutasin oma postituse selliselt teadlikult, sest siiani on kava suhtes olnud ainult (tugevat) kriitikat ja mulle jäi mulje, et kriitika ei põhine plaani kriitilisel lugemisel, vaid ainult sellel, kuidas plaan ellu viidi. sai teoks. on tekkinud.
Ja see, Chris, tsitaat:
"Lisaks sellele, et paljud "valed" Tai poliitikud kaovad harva või mitte kunagi luku ja võtme alla.
See polnudki nii hull. Thaksin ja Yingluck mõisteti süüdi, kuid põgenesid. Endine kaubandusminister Boonsong Teiyapirom mõisteti riisipettuste eest 42 aastaks vangi, punase särgi juht Jatuporn Prompan mõisteti kaks korda üheks aastaks, endine välisminister Surapong Tohvichaikul mõisteti 2 aastaks Thaksinile passi väljastamise eest 6. aastal said nad 2008 kuud ja siis Chiang Mai vana minister, kelle nime ma ei mäleta (Yong-ja midagi muud), kokku kaksteist. Võib-olla unustasin veel mõned.
Yong ja siis mõned
Leitud: Yongyuth Wichaidi, Pheu Tai partei juht ja minister, 2-aastane vanglakaristus valede maatehingute eest (2017)
Ma arvan, et see on üsna palju veendumusi.
kallis tina,
Ma EI räägi veendumustest. Ma räägin lukust ja võtmest. Parem lugege palun. Kas põgenetakse või osatakse menetlust aastaid venitada: kautsjoni vastu vaba, eitades alati oma süüd kuni riigikohtuni. Siis tunnistatakse end süüdi ja vanglakaristust vähendatakse poole võrra. Kuid siis oleme mõnikord 10–15 aastat kaugemal. Ja siis vabastatakse inimesed varem HEA käitumise (ahem), amnestia või terviseprobleemide tõttu.
Enamasti pole see halb plaan, kuigi autoritaarse vastase inimesena on mul raskusi hariduse 12 põhiväärtusega. Kohustus ja kuulekus mõjuvad mulle militaristliku tembeldamisena. Eelistan näha kriitilise mõtlemise julgustamist, küsimuste esitamist, õpetajatele vajaliku vabaduse andmist, et tundlikud või vähem meeldivad asjad saaksid ka tunnis vabalt arutletud.
Võite ka küsida, millised punktid peaksid olema 5-10-15-20-..aastad.
Kuid minu jaoks on vastuvõetamatu kohustus ja eriti karistused sellest plaanist/strateegiast kinni pidada. Kui inimesed tahavad muutunud olude või muude põhjuste tõttu demokraatlikult kurssi muuta, siis pole see võimalik! Ja mis siis, kui mitte alati neutraalne kohtusüsteem paneb poliitikud detailide otsa komistama? Nagu näiteks peaminister, kes vallandati kokandusprogrammi hüvitise tõttu.
Sketšid ise on päris kenad, aga viis, kuidas seda on teostatud, ei, ma ei saa sellega nõustuda.
Siin on poliitikas iga 2-3 aasta tagant parteide totaalne ümberpööramine ja seega (peaaegu Ühendkuningriigi/USA süsteem) peetakse igasugust ideed eelmisest vastuvõetamatuks. Veelgi enam, poliitikas – eeldades, et see toimib mõneti nii nagu demokraatlikus riigis – käib alati suurim lahing detailide pärast. Enne ditte jääb TH-ks – nii et lõputu korruptsioon (suures osas saadikute poolt, kes tahavad oma investeeringuid häälte ostmisesse tagasi saada) mängib kõik läbi – lühiajaline ahnus on palju olulisem kui pikaajaline visioon, olgu see nii üllas ja ihaldusväärne.
Väga vastupidine ja ilmselt kutsub esile protestilaineid: need vähesed väga suured Tai multifirmad (muidugi kõik hiinlastest) suudavad ilmselt paremini - olgugi, et omakasu eesmärgil - sellist ideed juhtida ja ellu viia. Neil on visioon, teadmised ja palju raha. Muide: nii sai oma rikkuse ka Lõuna-Korea.