"Kas Hiina kullanäljal on Taile tagajärjed?"
Taid on varem mainitud kullaga kauplemisega tegeleva riigina. Teised riigid üritavad oma kullavarusid puhvrina säilitada või koguda. Suur riik, mis praegu turul ennast profileerib, on Hiina. Näiteks üritab riik oma kullavarusid täiendada, et nõrgendada dollarit kui “standardit” ja asetada jüaan kindlamalt turule.
Teine aspekt on majanduse uuendamine Hiina kullastandardi kehtestamise kaudu. Riigi hinnanguline kullavaru on 1054 tonni. See on vastupidine USA-le 8.000 tonniga ja Saksamaale ligikaudu 3.400 tonniga.
Viimastel aastatel on Hiina püüdnud seda muuta ja tõusnud maailma suurimaks kullatootjaks. Selle sajandi lõpus hinnatakse kullavaru 10.000 XNUMX tonnile. Hiina kullastandard muudab seega täielikult valuutastruktuuri ja lõpetab seega dollari hegemoonia. See annab Hiinale kahtlemata kaubanduse ja poliitika vallas vaieldamatu võimu. Sellega seoses toimub ka kulla hinna drastiline ümberhindlus. Üksikute majanduste hinnang sõltub kullavarudest. Tulevikus ei puuduta see ainult kulla hinna taset, vaid ka füüsilist omandit.
Hiina Rahvavabariik üritab teadlikult nõrgestada dollarit kui reservvaluutat. Eeldatakse, et 2016. aastal on riik USA-st kaubavahetuses möödas, pannes kaardile jüaani kallinemise. Nagu ka oma Hiina kullastandardi kasutuselevõtt. Hiina hiiglane ärkab. Vaadake, mis toimub Aafrikas, aga ka Hollandis ülevõtmistega jne
Mida see Tai jaoks tähendab?
Kulla hind võib hakata tõusma. See paneks surve alla igivanad traditsioonid, nagu kulla kasutamine paljudes budistlikes templites ja ka erinevatel perekondlikel üritustel, kus kullal on oluline roll.
USA on kuldharja liidripositsiooni kaotamises süüdi ainult iseennast. USA on teinud ja jätkab tohutute puudujääkide kuhjamist ja seda petumängu kaudu nii ELi kui Aasiaga. ELil, nagu Hiinal ja Lähis-Idal, oleks hea, kui tugevdaks veelgi oma positsiooni kõigi osapoolte suhtes. Finantsturgudel on dollariga võrreldes peamised jõud euro, jüaan ja nafta. Hiina relvastab end õigustatult dollari hääbumise vastu ega oota alandlikult USA kriisi, nagu EL on muu hulgas teinud. Hiina peab tegelema ka ELi pangandusliidu ja euro edasise tugevdamisega. Ja uskuge mind: selles jõudude mängus pole ausat mängu. USA on näidanud, et sekkub vajadusel sõjaga.
Hiina kullapositsioon ei lähe kiiresti. Tulevaste pensionäridena ei pea me selle pärast muretsema. Nagu te ütlete, on selle sajandi lõpuks Hiina kullavarud sihttasemel. No siis saan ma 150-aastaseks ja nagu paljud pensionärid ja tailased minuga, ei ela ma seda enam. Meil on veel 84 aastat aega ja igaüks, kes väidab, et suudab mind paremini veenda kui Hiina ennustaja, kelle hegemoonia lõpuks võidu kuulutab, võib tulla iga päev rooskapsast sööma. Teisisõnu, mõju Tai igivanadele traditsioonidele, aga ka kulla tegelikule kasutamisele või muule kasutamisele budistlikes templites ja kullaga ehitud perekondlikele sündmustele: noh, tailased panevad sellele oma hoo sisse. Kui peate kasutama võltskulda, siis jah: Hiinast!
Ma arvan, et Hiinal on palju rohkem kui eelpool mainitud 1054 tonni, et mõne aasta pärast on nad kullas Ameerikast mööda läinud ja siis kulla hinnad tõusevad.
Jah, tailased on piisavalt leidlikud, et kullaga jätkamiseks trikkide kott avada.
Ma arvan, et Tai ostab ka üsna palju kulda.
Kulla hind on viimase 10-11 aasta jooksul pidevalt tõusnud – seda on TH-s selgelt näha kullapoodide kriiditud bahtihindadest. Arvutatud eurodes, THB-des ja USA dollarites
2013. aastal langes see umbes 30%. Need, kes hindavad seda hinda nii palju, võivad oodata taas olulist tõusu.
Valuuta konverteeritavusel on kullavaruga vähe pistmist – vt India.
Arvan, et oleks hea minna tagasi süsteemi juurde, mis põhineb rohkem kullareservil.
Minu arvates hoiab see ära palju majanduslikke unistusi ja sellele järgnenud kriisi.
Minu arvates tuleks dollar prügikasti visata ja ameeriklased sundida faktidele näkku vaatama, et nad ei tekitaks kogu ülejäänud maailmale viletsust.
Veelgi enam, ma ei usu, et sellel oleks Taile suurt mõju, sest nagu eespool mainitud, ei juhtu see üleöö ja ma arvan, et tailased on piisavalt leidlikud, et sellesse suhtuda.