Tähelepanu turistid: seiske Tai hümni eest!
Tailased Lumphini pargis peatuvad riigihümni kuulamiseks (Salvacampillo / Shutterstock.com)
Kui viibite Tais turistina, ei ole te sellest ilma jäänud: kell 08.00:18.00 ja XNUMX:XNUMX kuulete rahvuslikku hümn Taist see on Phlengi vestlus.
Ja kui sellest ei piisa, et kõik telekanalid ja raadiod edastavad riigihümni, mängitakse seda ka Bangkoki taevarongi- ja metroojaamades ning bussijaamades, parkides ja paljudes avalikes kohtades.
Tai koolid algavad iga päev lauluga. Kõik õpilased peavad kohal olema ja laulma riigihümni. Kaks õpilast heiskavad ka Tai lipu.
Näidake üles austust Tai hümni vastu
Turistid peaksid teadma, et enamik Tai inimesi suhtub hümni kuulamise reeglitesse väga tõsiselt. Tailasi on juba varakult õpetatud laulu vastu lugupidamist üles näitama. Nad teevad seda, lõpetades oma tegevuse ja seistes paigal. Seda oodatakse ka turistidelt. Nii et kui ootate kuskil ja kuulete riigihümni, tõuske püsti. Kui kõnnite mööda tänavat, peatuge hetkeks. Lugu on lühike (umbes 30 sekundit), nii et see ei nõua palju vaeva. Tai inimesed hindavad seda väga, kui sa välismaalasena austad Tai traditsioone.
Koolilapsed seisavad riigihümni ees
Kuninga laul
Tais on veel üks oluline "laul" ja see on "Kuninga laul", paremini tuntud kui "Phleng Sansoen Phra Barami". Seda laulu esitatakse ametlikel puhkudel, näiteks riigivisiitidel või kui kohal on mõni kuningliku perekonna liige. Kui lähete kinno, kõlab lugu enne filmi algust ja näete kuninga pilte. Isegi siis tuleb seista. Kuningalaulu ignoreerimist peetakse tõsiseks solvanguks. Seejärel astute Tai hinge peale. Kui näitad üles lugupidamatust Tai kuningliku perekonna vastu, võid sattuda isegi vanglasse.
Kuningliku perekonna tõsiste solvangute eest karistatakse 2007-aastase vanglakaristusega iga süüteo eest. 57. aastal mõisteti XNUMX-aastane šveitslane Oliver Rudolf Jufer Tai kuninga solvamise eest kümneks aastaks vangi. Joobes olekus oli ta musta pihustiga rikkunud viis kuninga plakatit. Kuna tegemist oli mitme pildiga, liideti iga juhtumi eest määratud karistused. See tähendas talle viis korda viisteist aastat vangistust.
Kõnealune mees karistas kokku 75-aastase vangistusega, kuid kuna ta tunnistas üles, vähendati tema karistust oluliselt. Pärast mitmenädalast vanglas viibimist andis kuningas Bhumibol talle armu. Kümme aastat Tais elanud šveitslane saadeti kohe riigist välja ja ei pruugi Taisse enam kunagi siseneda.
Phlengi vestlus
Riigihümn loodi ametlikult 10. detsembril 1939 ja selle lõi sel ajal Peter Feit (tema tai nimi on: Phra Chen-Duriyang) (1883-1968). Ta oli saksa immigrandi poeg ja kuninglik nõustaja muusika alal. Meloodia sõnad on Luang Saranupraphanilt.
Tai tekst ja ladina tähestik
Pra thet thai ruam luead nu'a chat chu'a thai
เป็นประชารัฐ ไผทของไทยทุกส่วน – Pen pra cha rat phanah thai khaan thai
Laul: Yu dam rong khong wai dai thang muan
Laul: Duay thai luan mai rak sa mak khi
Tai ni rak sa ngop tae thu'ng rop mai khlat ไทยนี้รักสงบ
Laul: Ek ka raj ja mai hai khrai khom khi
สละเลือดทุกหยาดเป็นชาติพลี – Sal la luead thuk yat pen chat p'hli
Tha loeng pra thet chat tai tha wi mi chai ch'yo
Hollandi tõlge
Tai hõlmab kõiki Tai verd inimesi
Iga toll Taist kuulub tailastele
See on pikka aega säilitanud oma iseseisvuse
Sest tailased on alati olnud ühtsed
Tai inimesed on rahuarmastavad
Kuid nad ei ole sõjapidamises argpüksid
Nad ei luba kellelgi neilt iseseisvust röövida
Samuti ei kannata nad türannia all
Kõik tailased on nõus andma iga tilga oma verest
Rahva turvalisuse, vabaduse ja edu nimel.
Vaata Tai hümni videot siit:
Tai hümn on mulle alati üsna veider tundunud. See ei kõla kuidagi taipäraselt ega isegi aasiapäraselt. See meenutab pigem mingit vana saksa marsimuusikat.
Tore on teada, et Tai rahvushümni helilooja on tegelikult sakslane, täpsemalt sõnastatud: sakslasest isa ja tai ema poeg. Tekst on samuti kõrge "Blut-und-Boden" sisuga, kuid selle on kirjutanud tai.
Kena tükk!
Aastaid tagasi, kui ma veel regulaarselt Bangkokis kinos käisin – käin seda praegugi –, näidati/näitati enne filmi algust riigihümni. Siis tõusevad kõik püsti. Seda ma alati tegin ja teen, aga siis jäin millegipärast jänni. Seda märgati kohe ja nii kaua, kui lugu mängis, paistis mulle taskulamp. Õnneks oli see kõik, aga sellest ajast olen ma kenasti püsti seisnud.
Kallis Sjaak S, vabandust
Minu teada ei mängita kinos hümni (Phleng Chat Thai), vaid kuninglikku hümni (Phleng Sansoen Phra Barami), mille eest kõik samuti seisavad.
Gr. John.
On mitmeid riike, kus kinos kõlab riigihümn. Inglismaa nt.
Ma tean ka riigihümni liiga hästi.
Kuulake seda peaaegu iga päev külakõlaritest, vaadake seda telerist või avalikes kohtades, nagu kaubanduskeskused, rongijaamad jne.
Täname hollandikeelse tõlke eest.
Aga neljandal real, mis ütleb .
Sest tailased on alati olnud ühtsed.
Kahju, et võrreldes mõne kuu tagusega näib midagi muutunud olevat.
Sest siiani pole Tai tegelikult ühinemisest suurt midagi näha.
Oleks hea, kui kõik tailased kuulaksid homme hommikul kell 08.00 oma hümni ja sellega kaasnevaid sõnu.
Ja võivad kõik pärast hümni lõppu mõistusele tulla.
Enne uue päeva algust.
Ehk siis aitab.
Üks ühendab Taid.
Ma ikka unistan sellest.
Jan Beute.
Kes meist teaks Plaek Phibunsongkhrami, mida tuntakse paremini kui Phibun.
Phibun tagas muu hulgas selle, et Tai sai 1932. aastal konstitutsioonilise monarhia.
Ta tutvustas ka praegu kehtivat Tai hümni ja muutis 1939. aastal Siami nime Taiks.
Lisaks tegi ta peaministrina II maailmasõja ajal koostööd jaapanlastega ja jälgis, kuidas jaapanlased Birma raudteed ehitasid. Mul oli võimalus külastada Kachanaburis sadade hollandi poiste (vanuses 18–25) haudu.
Erinevalt Hollandist koos Mussertiga pole Tai Phibunist ja tema natsionalistlikest ideedest kunagi distantseerunud. Paljud tailased austavad teda siiani.
Seal sa oled hommikul kell 8 Phitsanuloki lennujaamas. Telekast kõlab ühtäkki riigihümn, mida varem kõik täiesti ignoreerisid, õigustatult. Mitte päris austusest, aga sa oled palju rohkem sunnitud kui selle riigi külalisena. Samad kohustused, kuid mitte samad õigused. Kõlab riigihümn ja ma mõtlen Phibunile.
Võib-olla on see hea, et enamik tailasi ja faranglasi ei tea Tai ajaloost midagi.
Riigihümni vastu austuse näitamine on vähim, mida saame teha.
Tai õpib riigihümni koolis juba varakult.
See, et peaksime reeglid hoolikalt läbi lugema ja siis järeldama, et midagi pole korras, läheb minu jaoks liiale.
Miks alati Tai üle kohut mõista?
1) Meil peaks olema häbi, et enamus ei tea Hollandi hümni
2) Paljud isegi ei tea, et igal provintsil on ka riigihümn, rääkimata sellest, et me seda teame.
3) See, et siia tuuakse sõjaminevik, pole sellest ajast.
Käisin Auswitchis, aga ka Kanchanaburis ja igas riigis oli häid ja halbu inimesi.
Selles on osalenud ka valitsused. Siiski jääb mulle arusaamatuks, kuivõrd see on seotud riigihümni vastu austusega.
Võrdluseks on näiteks see, et inglise koolides näidatakse õpetaja vastu austust ka püsti tõustes,
Kirikus, kui vanemad sisse tulevad.
Need ei ole pealesunnitud reeglid, vaid sündsusnormid.
Kriitika on hea, aga milleks rahvuslikku laulu kritiseerida? Kas oleme Hollandi vanamoodsa hümniga nii rahul ja sisult sellega nõus?
Ma ei pane ka selle vastu midagi, see tundub mulle ülemeelik ja mitte spontaanne. See meenutab mulle ka kunagist idablokki, kus igal pool olid ka valitseja pildid. Kas riputame WA pilte tänavale?
Mind häirib nii see pidev võrdlemine “meie”-ga. Nagu me teaksime. See ei ole üldse see, millest jutt käib. See riik ja selle inimesed ootavad, et inimesed lõpetaksid oma tegevuse kohe, kui esitatakse hümni. Olete siin riigis külaline. Kas on nii raske lõpetada see, mida teete lühikese aja jooksul? “maatark, riigi au” > Tulge inimesed, ärge püüdke tailastele meie Euroopa vaatenurgast lähtuvaid poliitilisi või moraalseid alusmotiive peale suruda. see on kirjutamata reegel, et seda tehakse omal ajal. Ja fakt jääb faktiks, et me oleme siin riigis külalised. Külalisena austate võõrustaja reegleid.
Nagu paljud varem, natuke austust selle kultuuri vastu. Kohandage veidi selle kauni riigi tavadega. Igaüks võib kritiseerida mis tahes riiki maailmas. Eriti kui olete siin puhkamas, ärge pöörake nende kommetele liiga palju tähelepanu, austage neid.
Teiste austamine on normaalne. Kohusetundlikust jutul pole mõtet. See on Tai, mitte Holland. Ma oleksin väga nördinud, kui keegi (välismaalane või mitte) Hollandis meie hümni ignoreeriks. Seda nimetatakse sündsuseks.
Tundub idabloki tingimused. Turistina on võimatu teada, mis on rahvuslik hümn või kuninglik laul. Mulle tunduvad see Põhja-Korea riigid...
Pealegi olen puhkuse ajal tavaliselt ikka kell 8 hommikul voodis.
ametlikel puhkudel, jah. Aga iga päev? See on jäneste jaoks!
Võite sukelduda ka riiki, kus lähete puhkama.Üks esimesi reegleid, mida peaksite teadma, on austus kuningliku perekonna ja riigihümni vastu.
Tore ja lihtne öelda, et sa ei tea või et see on Põhja-Korea, kui sa ei suuda seda austada, mine ikkagi Amelandi
Ka mina isiklikult ei pane selle vastu, aga austan seda. Seisa hetkeks (30 sek) või seisa kinos. Ma teen seda lihtsalt austusest. Väike pingutus, eks? Ka võrdlus Hollandiga tundub mulle naeruväärne, oled Tais külaline ja siis pead käituma. Üksinda seismine riigihümni ajal kell 8 on minu jaoks sageli raske, seetõttu teen seda tavaliselt pikali olles. 🙂
Riigihümn kaks korda päevas läbi kogu meedia on puhas Aasia ajupesu, see näeb välja nagu Põhja-Korea.
Selle ajupesu tõttu arvab 80% tailastest, et Tai on selle maa keskpunkt.
Hoidke elanikkond loll, siis on lihtsam "härrasmeeste" poliitikute taskuid täita.
Kujutage ette, kui Wilhelmust saaks Hollandis kuulda igal hommikul ja õhtul enne kella kuueseid uudiseid... naerma, raisakotkad möirgama, oleks see varsti läbi.
Ma austan laulu ja austan tailasi. Laul ja armastus kuninga vastu näivad olevat kultuuris juurdunud. Elan siin tailaste seas ning vaatan ka televiisorit ja näen peaaegu iga päev aruandeid kohtu liikmete tegevusest. Mina ja tai suudame toimuvat jälgida kuningliku perekonna kaudu. Inimesed tunnevad kaasa sellele, mida nad televiisorist näevad. Belglasena näen meie kuninglikku perekonda harva tegemas asju, mida siin Tais tehakse. Isiklikult eelistan hollandi tüüpi. kuningas ja Maxima suhtlevad tavainimestega rohkem, isegi palju rohkem kui Belgias.
Meie kuningas käitub nagu jäik reha ja spontaansust on vähe. Parem oleks ka rahva sekka ja telesse tulla. Ja vähem poliitikaga seotud.
Hümni sõnade sisu vastab suuresti belglasele, kaitstes riiki viimse veretilgani ja riigi ühtsust.
Siin Tais teavad lapsed oma hümni, Hollandis ja Belgias tuleb välismaalasi integreerida. Väljaspool jalgpallureid, kellel on lubatud rahvusvahelisi mänge vahtida
kas neil ei peaks olema austust.
Ma tahan veidi austust tunda, kuid leian, et riigihümn 2x päevas on üsna liialdatud ja sellel on Põhja-Korea jooni. Muide, kõik räägivad siin lugupidamisest tai ja nende kultuuri vastu, muidugi väga oluline, me ei ole venelased ega hiinlased, aga ma arvan, et farang võib tailastelt veidi rohkem austust oodata, eriti tänapäeval.
Hollandi hümni autor on Filips van Marnix van Sint-Aldegonde.
Minu noorusajal (50. ja 60. aastad) suleti raadio iga päev kell 00.00:XNUMX koos Wilhelmustega. Ei mingit naermist, kriiskamist, möirgamist! Muide, Tais ei pea keegi kuninga laulu kuuldes liikluses ega töö ajal peatuma. Sa ei pea ka kodus seisma.
Minu arvates tuleks austust üles näidata kõigi vastu, erineva kultuuritaustaga või mitte. Kinos otse püsti seismine austuse avaldamiseks on minu arvates aga liialdatud ja mitte enam sellest ajast.
Mulle on jäänud mulje, et paljud taid nõustuvad sinuga, kuid ei julge paigal istuda.
Igatahes mulle jääb mulje, et palju rohkem tailasi vaatavad ringi ja tõusevad püsti alles siis, kui teised sama teevad.
Mäletan, et kõndisin öösel Korati pargis, kui kõlaritest kõlas riigihümn.
Mulle tehti selgeks, et ma ei tohi jätkata, pean seisma, kuni hümn on lõppenud.
Tailaste arvamused sellel teemal jagunevad.
Tai keelt on lapsepõlvest peale õpetatud Tai hümni ajal seisma.
Kasvatatud või indoktrineeritud, vali sõna.
Igatahes tähendavad nad sama asja.
Pean järeldama, et külas ei tõuse keegi püsti, kui televiisoris hümni mängitakse.
Küsisin ammu ühelt Tai sõbralt Phuketis kinos tõusmise kohta.
Ta pidi natuke mõtlema ja siis ütles.
Tai ei ole teie kodumaa ja kuningas pole teie kuningas.
Seega pole põhjust seista.
Kuid kahtlemata on tai inimesi, kes arvavad teisiti.
Kunagi istusin Bangkokis pargis. Sel ajal kõik tardusid. Paljud jooksjad peatusid järsult oma kohal. Mu naine tõusis samuti püsti. Ainult mina jäin paavstiks. Miks? Sel hetkel halb tuju. Muidu seisan alati. Vastasel juhul on oht, et teid peetakse taunitavaks. Seega ei mingit neutraalset suhtumist, vaid aktiivset vastupanu. Vähemalt selline tunne on, kui käitud oma manifestiga teisiti kui ülejäänud publik. Ja nii ma tol ajal tundsin, mäletan. Tais oli jälle katk. Ilmselt, ma ei mäleta, oleksin pidanud jälle kuskil pere eest maksma.
Muide, keegi ei näidanud üles pahameelt. Nad ise ei vaadanud mulle otsa. Ma pöörasin sellele tähelepanu! Vähemalt 50 inimest, kes nägid, et olin paigale jäänud! Siiski tundsin kergendust, et see läbi sai ja kõik läksid tagasi oma tegemiste juurde. Ja ma võisin edasi istuda ja nuriseda.
Austus ja distsipliin on erinevad asjad. Mõned inimesed ei saa aru. Lasen selle teksti T-särgile selga panna. Siis ma tõusen, ennast reetmata, ennast reetes. Kui te sellest aru ei saa, mõelge uuesti.
Välisturist ei ole hümni mängimise ajal tähelepanu all või paigal seismine kohustuslik. Otsustati 1976. aastal. 05. detsembril 1976 olin oma tollase Tai tüdruksõbraga palees kuningat vaatamas. Ma sain rahvalaulu ajal ringi jalutada, aga mu Tai naine ei saanud. Ta tegi seda siiski ja meid arreteeriti ja viidi politseijaoskonda. Seal öeldi mulle, et mind pole arreteeritud, aga mu “sõbrannat” küll. Kui tahtsin teda vabaks saada, pidin allkirjastama dokumendi, mis kinnitas, et ta käitub edaspidi ise. Mida ma siis tegin. Ei mingeid trahve ega annetusi ega midagi.
Ma söön suppi tänaval Ayutthaya jaamast vanalinna praamile, mitte sisemaale, nagu ma ütleksin. Kõlab riigihümn. Ma näen, et kõik tõusevad püsti, välja arvatud minu taga istuv laps ja mööda kõndiv koolilaps. Järsku kostab mu selja tagant kohmakas hääl: “Falang !”. Vaatan tagasi ja näen meest, kes viipab vihaselt käega, et ma tõuseks. Veel üks õppetund: kombed erinevad piirkonniti, võib-olla ka sellest, mis on seadusega määratud.