Pilt maalib tuhat sõna. See kehtib kindlasti Tai kohta, mis on eriline riik, kus on huvitav kultuur ja palju rõõmsaid inimesi, aga ka riigipöörde, vaesuse, ekspluateerimise, loomade kannatuste, vägivalla ja paljude liiklussurmade varjukülg. 

Igas episoodis valime teema, mis annab ülevaate Tai ühiskonnast. Selles sarjas pole libedaid pilte õõtsuvatest palmidest ja valgetest randadest, vaid inimestest. Mõnikord raske, mõnikord šokeeriv, aga ka üllatav. Täna fotoseeria riigipööretest ja sõjaväest.

Tai ei ole ainult päikese, mere ja liiva kodu. Riigis on tänapäeva ajaloos toimunud rohkem sõjalisi riigipöördeid kui üheski teises riigis. Tais on veidi enam kui sajandi jooksul olnud 13 edukat ja üheksa ebaõnnestunud riigipööret. Viimased kuupäevad aastast 2014.

Paljud on pidanud hiljutise riigi jagunemise põhjuseks Thaksin Shinawatra ja tema perekonna esilekerkimist. Telekomi miljardärist sai 2001. aastal peaminister, kuid tema valitsus kukutati 2006. aastal sõjaväelise riigipöördega. Mõned politoloogid ütlevad, et rahutused puudutavad enamat kui ainult Thaksinit. Uuringud näitavad, et kui riigid on juba riigipöörde läbi teinud, on nad uue riigipöörde suhtes haavatavamad.

Tai on välja töötanud selle, mida eksperdid nimetavad "riigipöördekultuuriks". See ei tähenda, et Tai kultuur ise oleks riigipöördetele kalduv. See tähendab, et sõjaväelised riigipöörded normaliseeruvad. Neid peetakse vastuvõetavaks viisiks poliitilise kriisi lahendamiseks ning sageli kutsuvad avalikkus ja eliit sõjaväge sekkuma.

Riigipöördekatsed toimuvad harva riikides, mis on täielikult diktaatorlikud või täielikult demokraatlikud. Kuid riigid, mille süsteemid sisaldavad natuke mõlemat, näiteks Tai, on sellele vastuvõtlikumad.

2014. aastal tabas Tai tollast peaministrit ja Thaksini õde Yingluck Shinawatrat vennaga sama saatus ja sõjavägi saatis ta riigist välja. Seda riigipööret juhtis kindral Prayut Chan-ocha, kellest sai riigi peaminister.

2019. aasta märtsis toimusid Tais aga esimesed riiklikud valimised viimase viie aasta jooksul. Kui Thaksin Shinawatra oli veel paguluses, võitis kõige rohkem kohti tema erakonna kolmas kehastus, mida nüüd nimetatakse Pheu Thaiks. Erakonnal ei õnnestunud saavutada üldist enamust ja partei katsed moodustada koalitsioonivalitsus olid ebaõnnestunud. Selle asemel valis parlament Prayuti ülemisse ametisse, võimaldades tal jääda peaministriks hoolimata opositsiooniliidrite väidetest, et hääletus oli võltsitud.

Poliitiliste sündmuste ja riigipöörde ajaskaala

  • 1932 – Siiami revolutsioon lõpetab sajandeid kestnud absoluutse kuningliku valitsemise ning kehtestab Siamis, mis hiljem nimetati ümber Taiks, ametlikult põhiseadusliku monarhia ja demokraatia.
  • 1933 – Boworadeti mässu, mille eesmärk oli taastada absoluutne monarhia, purustas valitsev Rahvapartei, sõjalis-bürokraatlik liit.
  • 1946 – kuningas Bhumibol Adulyadej saab 18-aastaselt monarhiks. Oma 70-aastase valitsusaja jooksul on Tais 10 riigipööret ja 17 põhiseadust.
  • 1947 – rojalistlike sõjaliste jõudude riigipööre lõpetab Rahvapartei poliitilise rolli.
  • 1957 – uues karistusseadustikus võetakse vastu absoluutse monarhia aegadest pärit seadused kuninga solvamise vastu "Lèse Majesté".
  • 1973 – üliõpilaste demokraatiat toetavad meeleavaldused lõppesid ametlike hinnangute kohaselt väga verise politsei ja armee mahasurumisega, milles hukkub 77 inimest. 14. oktoobril sekkub kuningas Bhumibol ja teatab sõjaväevalitsuse tagasiastumisest. Järgneb demokraatia periood.
  • 1976 – Kaks 1973. aastal ametist tagandatud sõjaväejuhti naasevad Taisse. Järgnevad protestid ja 6. oktoobril hukkub kümneid inimesi. Hiljem samal päeval toimub sõjaväeline riigipööre. Kuningas nimetab ametisse uue peaministri. Maksimaalne karistus monarhia solvamise eest tõstetakse 7 aastalt 15 aastale.
  • 1976–1991 – järgneb sõjalis-rojalistliku valitsuse periood, kus valitud poliitikutel on mõned rollid.
  • 1992 – järjekordse riigipöörde vastu suunatud "Musta mai" meeleavalduste äärmises mahasurumises tapeti üle 50 meeleavaldaja. Seejärel sekkub kuningas Bhumibol; järgneb demokraatia periood.
  • 2001 – Miljardärist ärimees Thaksin Shinawatra valitakse peaministriks. Mõne aasta jooksul lõhestavad Tai rivaalitsevad meeleavaldused Thaksini punasärgi pooldajate ja kollase särgi vastaste vahel, kes nimetavad Thaksini korrumpeeruvaks ja monarhiale ebalojaalseks.
  • 2006 – sõjavägi kukutas Thaksini pärast kuid kestnud kollase särgi proteste.
  • 2007 – Thaksiniga seotud partei võitis pärast riigipööret valimised.
  • 2008 – Yellowshirts hõivavad 10 päevaks Bangkoki kaks rahvusvahelist lennujaama ja lõpetavad oma okupatsiooni pärast seda, kui kohus saatis laiali valitseva Thaksini-meelse partei. Moodustatakse uus valitsus teise partei juhtimisel.
  • 2010 – Punased särgid hõivavad Bangkoki kesklinna 10 nädalat. Madalaim punkt: politsei ja sõdurid tulistavad relvastamata meeleavaldajaid. Hukkub vähemalt 90 inimest.
  • 2011 – Thaksiniga seotud partei võidab valimised. Järgnevad veel Thaksini-vastased protestid.
  • 2014 – armeeülem Prayut Chan-ocha haaras võimu.
  • 2016 – Suri populaarne kuningas Bhumibol, kelle järglaseks sai tema poeg kuningas Maha Vajiralongkorn.
  • 2019 – Toimuvad uued valimised. Prayuti uus armeemeelne partei kuulutatakse võitjaks. Opositsioonierakonnad kurdavad, et protsessiga on manipuleeritud, mida Prayut eitab.
  • 2020 – Kohus saatis laiali opositsioonipartei Tuleviku Edasipartei. Asutaja Thanathorn Juangroongruangkiti sõnul on see seotud tema kriitikaga sõjaväe vastu.
  • Algavad üliõpilaste juhitud valitsusvastased protestid.

Riigipöörded


(PKittiwongsakul / Shutterstock.com)

****

1000 sõna / Shutterstock.com

*****

****

PhotosGeniques / Shutterstock.com

****

(Chatchai Somwat / Shutterstock.com)

****

(SPhotograph / Shutterstock.com0

****

(võib Sangtong / Shutterstock.com)

****

härra. Witoon Boonchoo / Shutterstock.com

*****

(Travelpixs / Shutterstock.com)

****

13 vastust teemale “Tai piltidel (12): sõdurid ja riigipöörded”

  1. Erik ütleb üles

    Thaksin paguluses?

    Van Dale ütleb, et pagulus on "isik, kellel on kohtumäärusega keelatud teatud piirkonnas viibida". Thaksinit pole välja saadetud, kuid ta on karistuse eest põgenenud, täpselt nagu see rikas noormees, kes tappis politseiniku ja põgenes süüdistuse eest. Mõlemad on tõesti soojalt teretulnud, kui nad taas Tai piiri ületavad ja neile antakse tuba, mille ees on suur tabalukk...

  2. william ütleb üles

    Ma tegelikult eelistan Tai poliitikas mitte osaleda, kuid jälgin huviga oma kodumaa tegevust.
    Ka seal kergitavad mu kulmud regulaarselt, kuidas inimesed seda "demokraatlikult" näevad.

    Tai poliitika aastatel 2000–2008 järgnes turistina enamasti vaikselt.
    2008. aasta lõpus olin koos oma Tai naisega lennukis üheteistkümne kilomeetri kõrgusel Bangkokis [emigratsioon], millest sai Bangkokis tekkinud probleemi tõttu Chiang Mai.
    Pärast enam kui kaheksa tundi taksos istumist suutsin kodus perekonda eristada.
    Sama asi kaks aastat hiljem.
    Taimaal on üldiselt raskusi rahumeelse demokraatiaga, see on minu idee.
    Kõik sellele järgnevad faktid ulatuvad headest, halbadest, halbadest inimestest ja kommentaaridest, mida ma siin ei maini.
    Kahtlustan, et see mees pildil tähendab Tai jaoks inimeste mõttes rohkem, kui paljud aru saavad, olenemata vigadest, mis seal muidugi on.

    • Rob V. ütleb üles

      Arvan, et demokraatiaga on probleeme peamiselt tippu kuuluvatel inimestel. Seal on edukatest peredest pärit poliitikute, sõjaväelaste ja ärimeeste sasipundar (leerid on erinevad, kes kelle vastu mängib, võib muutuda).

      Plebs peab lihtsalt tööd tegema, nad on liiga "lollid", et otsustamisest ja osalemisest midagi aru saada, need täis taskuga edukad inimesed teavad, mis neile endale hea on, vabandust, riigile. Ja nad pigem ei loovutaks mõjuvõimu plebsile, sest see läheks neile maksma head positsioonid ja rahalised huvid. Seetõttu on sõjavägi ja nii edasi viimase sajandi jooksul regulaarselt kõvasti löönud. Mitu korda põhjustades palju surmajuhtumeid, kuid kõik rumalad põllumehed ja muud alaväärsed kodanikud, kellel on rumalad ideed osalusest, demokraatiast ja õiglusest. Et pea iga kümnendi tagant kostub taas plebsi kisa ja sõjavägi on siis sunnitud karmilt sekkuma... just nii see on. Tai plebs peaks olema tänulik kõrgetele poliitikutele, ärimeestele ja sõjaväelastele, neile edukatele rikastele peredele, lõppude lõpuks on nad Taile nii palju tähendanud... /s

      • william ütleb üles

        Sa ei pea seda nii hoolikalt mainima, Rob V.
        See on midagi, mille võite jätta kui fait accompli, et võimul olevad tipus olevad inimesed seda vähem leiavad, täisväärtuslik demokraatia.

        Ülejäänud teie lugu kõlab pisut kindlalt, nagu ei muutuks kunagi midagi nende inimestega, keda kirjeldate kui "plebs".
        Ma arvan, et rahvastiku suur keskklass on tõepoolest muutumas haritumaks ja kogeb suuremat õitsengut ega ole enam nõus loenguid pidama.
        Te ei saa kunagi "noorust" tagasi "plebside" asemele
        Nad teevad seda muidugi ise, aga selle eest vastutab ka valitsusest tingitud aastatepikkune suhteline rahulikkus riigis.
        "Kollane" ja "punane" kodanik, nii-öelda, ei käi enam teineteisele kurku.
        Paljud asjad lahendatakse juhitavalt ja mõnikord ei lubata.
        Kahjuks ei saa kullid ja konservatiivid alati kodanikele seda, mida nad tahavad.
        Kus riigis paljude arvates pole tempo õige, on minu meelest ka piiriülesed probleemid Tai suunas.
        Olgem ausad, neli naabrit pole just sellised, nagu nad olema peaksid.
        Aga võib-olla ma ei saa sellest üldse aru. [pilgutab silma]

        • Jacques ütleb üles

          Kallis William, Rob V ei arva, et tai rahvas on plebs. Ta näitab, kui palju võimulolijatest (suur raha) vaatab elanikkonda ja eriti seda 80%, keda võib lugeda vaeste hulka. Nii alaväärtuslik (loe plebsi). Teil on õigus, et paljudes riikides on see segadus ja kuidas see võiks olla.

          • Rob V. ütleb üles

            See oli tõesti minu lähenemine Jacquesile, kuidas kõrgel ahvikaljul olijad tavakodanikele halvustavad. Endale õlale patsutamine, et hierarhia on just selline, nagu ta on, ja paljuski enam kui selgeks teha, et igaüks peab teadma “oma kohta”, väljamõeldud minevikujuttudega ei muuda asja kuidagi paremaks. Igas ühiskonnas meeldib võimulolijatele (tavaliselt poliitikute ja ettevõtete juhtide kombinatsioon) juhtkonda mõjutada, kuid ma pean seda, mil määral ja kuidas see Tais toimub, rohkem kui ebatervislik, ebainimlik ja lausa kurb. tavakodanikele. Sellest ei viita mitte ainult arvukad riigipöörded ja selline korduv vägivald, vaid mõelge ka muudele tõsistele väärkohtlemistele armees, politseis jne (aktivistid, kes satuvad jõe põhja, ajateenijate väärkohtlemine, tõsised tsiviilähvardused teenijad, kes seisavad õigluse eest ja võitlevad vastutuse eest, ...).

            Seetõttu toetan tugevalt demokraatiat/osalusi võimalikult paljudel rindel, läbipaistvust, vastutust ja nii edasi. Kõik need riigipöörajad, need, kes surusid maha tsiviilmeeleavaldused surmava jõuga, ja jah, ka need, kes võisid tsiviilelanikke vägivallale õhutada, tuleks nad kõik vastutusele võtta. Ma tooksin kõik need kindralid, peaministrid, ministrid ja muud tulijad kohtu ette, kes tõesti viimastel aastakümnetel juhtunu kohta võimalikult palju hinnangu annab. Asjade kordategemine ja seeläbi hea aluse panemine ühiskonnale, kus osalus, demokraatia, läbipaistvus ja vastutus on olulised tugisambad. See on tavaline inimlik asi. Täpne disain ja detailid on loomulikult ettevõtteti mõnevõrra erinevad.

          • william ütleb üles

            Olen seda blogi juba mõnda aega regulaarselt lugenud, kallis Jacques ja tean, millisesse kasti võin Rob V panna.
            Minu oma ei ole, kuigi ilmselgelt pole mul sellega probleeme.
            Me peaksime suutma natuke kiusata.

            Sina või peaksin ütlema, et annad ka kommentaari, mis tundub mulle kummaline, olenemata sellest, et jõukuse lõhe Tais on märkimisväärne, kuid tahaks siiski, et paljud selgitaksid, kuidas see neile kõige paremini sobib.[80% ]
            Muidu pole maailmapank väike poiss.
            Üks punktidest, mida üritasin ühes varasemas postituses alla tõmmata, kusjuures igaühel on oma nurk.

      • Johnny B.G ütleb üles

        Kallis Rob,
        Nagu te muidugi teate, on Bangkokis pühapäeval valimised ja ma olen väga uudishimulik, kas teie kuulutatud SP-heli on ka Bangkoki kohalikus poliitikas olemas ja kui jah, siis millise pöörase võidu see annab. Rahvakogu ei saa muud üle kui rahulolematu olla, eks?

        spoiler:

        Võitja on muide endine punane tänu sellele, et see "illegaalne jõuk" lubas valimisi, nagu mõned inimesed seda nimetavad. Teel järjekordse treeningu uude perioodi.

        • Tino Kuis ütleb üles

          Siin on hea arvamuslugu Bangkoki valimiste kohta: konservatiiv uuendusmeelsemate kandidaatide vastu.

          https://www.bangkokpost.com/opinion/opinion/2312790/capital-poll-portends-thailands-rule

          Chadchart võidab! Ma loodan.

          • Johnny B.G ütleb üles

            Pole vaja arvamuslugu, et teada, mis toimub, muidu ma ei kirjutaks oma vastust 19. kuupäeval, kui arvamus pärineb 20. kuupäevast. 😉
            Valimised on eksperiment, et näha, kuidas Bangkokis mõõduka endisega asjad korda aetakse ja kui see lähiaastatel hästi läheb, on muudatusi veelgi.
            On juba ette teada, et Chadchart saab enim hääli (30-35%), nii et pühapäeval pole see üllatus. See kõlab peaaegu pettusena, kui tead ette, kes võidab, aga vasakpoolne NL kirik siin blogis ei sea seda üldse kahtluse alla. Kui erinev on see, kui mõni kollane mölakas võiks päevi varem võitjaks kuulutada?
            Maailm on liiga väike, korruptsioon, rahvale vääritu, nii ei käituta üksteisega ja muudkui lisate.

            See, kuidas või miks too parim mees ka pühapäeval võitjaks kuulutatakse, pole nii põnev, aga see, kas eksperiment läheb nii, et kõik saavad kaasa elada.

  3. Tino Kuis ütleb üles

    Tai karistusseadustiku kohaselt on riigipöörde eest maksimaalne karistus surmanuhtlus.

    • Rob V. ütleb üles

      Tais on riigipöörde eest karistuseks eluaegne vanglakaristus VÕI surmanuhtlus, rohkem variante pole. See tegu on määratluse järgi ebaseaduslik. Paljud riigipöörajad kuulutasid välja ka riikliku piiramisseisukorra (sõjaseisukorra), kuid nii sõjaseisukorra kui ka enamiku põhiseaduste järgi tohib seda teha ainult kuningas. (vt muu hulgas 188. aasta põhiseaduse artiklit 2007) Armee juhid võivad seda kohapeal deklareerida, kuid peavad sellest valitsust teavitama. Riigipöörde sooritanud sõjaväelased rikuvad seetõttu põhiseadust mitmel rindel. Neid tuleks seaduslikult karistada võimalikult kõrgete tagajärgedega. Aga õnneks on sõjaväelased piisavalt targad, et põhiseadust purustada, uus kirjutada ja vahepeal endale armu anda, et nad ei vastuta oma riigireetmise eest. Tore, eks? Liiva sellest ja kodanikud peaksid lihtsalt unustama, millised jämedad kuritarvitused on toime pandud...

  4. TheoB ütleb üles

    Sellega seoses tasub lugeda järgmist artiklit.
    "Kuninga sõdurid: kui monarhism õõnestab demokratiseerimist"
    https://prachatai.com/english/node/9831


Jäta kommentaar

Thailandblog.nl kasutab küpsiseid

Meie veebisait töötab kõige paremini tänu küpsistele. Nii jätame meelde teie seaded, teeme teile personaalse pakkumise ja aitate meil parandada veebisaidi kvaliteeti. Loe edasi

Jah, ma tahan head veebisaiti