Tai hääldus

Toimetajad: Frans de Beeri saadetud artikkel tai keele kohta. 

Frans on Tai ajaveebi lojaalne lugeja, on õppinud tai keelt ja räägib seda oma naise ja tütrega. Et inimestele tai keelest rohkem rääkida, on ta kirjutanud kaks artiklit, millest 1. osa on nüüd olemas. 

Näidata

Ühtegi keelt ei räägita monotoonselt, alati on varieeruvus helikõrguses või intonatsioonis. Keeli, milles sõna tähendus sõltub helikõrgusest, nimetatakse tonaalseks keeleks. Teame registritooni keeli ja kontuuritoonide keeli. Registreeritud toonikeeltel on mitmeid tasaseid toone, mis erinevad helikõrguse poolest. Kontuuritoonide keeltes on igal kujundil oma toon (langev, tasane, tõusev, langev ja uuesti tõusev jne), kuid sama kontuuri sees on võimalikud ka helikõrguse erinevused.

Tai koos teiste idamaade keelte tüüpidega kuulub kontuurtoonide keeltesse. Tai keeles on tasasel kontuuril kolm sammu. Tai keeles on viis tooni: madal, keskmine, kõrge, tõusev ja langev. Kõrged, keskmised ja madalad on enam-vähem tasased. Tai keeles on igal silbil üks viiest toonist. Sõnal, mis koosneb mitmest silbist, on seega sama palju toone, mis loomulikult ei pea olema võrdsed. Tai keele foneetilises esituses kasutame tooni tähistamiseks silbi ees sidekriipse.

toon	märk	näide	tai
keskus	-	-aa	อา
madal	_	_aa	อ่า
laskuv		aa	อ้า
kõrge	¯	¯aa	อ๊า
tõusmas	/	/aa	อ๋า

Järjekord selles tabelis ei ole juhuslikult valitud, vaid see on järjekord, mis on samuti sees Tai kasutatakse toonide loetlemisel. Tai skript on täielikult loodud toonide kasutamiseks. Sõnu, mis erinevad ainult toonilt, kirjutatakse ikka erinevalt.

Konsonandid sõna alguses

Lihtsad kaashäälikud

Tai keeles esinevad järgmised algkonsonandid

k k-sound ng-sound (nagu kuningas)

p aspireerimata p l

t aspireerimata t r lühike r heli

d s

b h

kh aspireeritud kw bilabiaalne w

ph aspireeritud p j

th aspireeritud t tj kui de tj tjalk või dj rag

m ch as ch muutuses

n ? vokaali järsk algus või lõpp

Konsonant aspireeritakse, kui helile järgneb õhuvool. Foneetilises esituses tähistame seda kaashääliku järel tähega h. Need on kaashäälikud k, p ja t; aspireeritud nii kh, ph ja th. Hollandi keeles on sageli aspireerimata k-, p- ja t-häälikud, kuid aspireeritud vorme esineb Hollandi kirdeosa murretes. Inglise keel püüdleb palju sagedamini (tee, push jne)

Tais on kõrvuti aspireeritud ja aspireerimata kaashäälikud. See erinevus on sama oluline kui meie keele d ja t erinevus. Meie jaoks omandab sõna katus hoopis teise tähenduse, kui hääldame seda d-tähe (nii haru) asemel 't'-ga. Muide, tai teab ka d ja t vahet. Teid mõistetakse inglise keeles, kui kasutate siin-seal mõnda aspireerimata p-d, kus neid tuleks aspireerida. Tai keeles on arusaamatusi palju, kui käsitlete seda tõsiasja hooletult.

'ch' võib tai keeles pidada tj aspireeritud versiooniks. Me ei tea oma keeles sõna alguses olevat ng-d. Mõne harjutamisega saab selle algse heli ära õppida. Tai keele kõnelejad hääldavad sageli "r" kui "l". Kui see on üldse r-häälik, on see keeleotsa lühike rullimine.

Topeltkonsonandid

Tai keeles on vaid väike arv kaashäälikurühmi (konsonantide rühmad, mida hääldatakse üksteise järel ilma vokaali sekkumiseta). Need klastrid on alati silbi alguses, mitte kunagi lõpus. Esimene täht on alati k, p või t, kus saab aspireerida ka k ja p. Teine täht on r, l või w. Kõik kombinatsioonid ei esine, nagu on näidatud järgmises tabelis.

kr aspireerimata k lühikese r-ga pl aspireerimata p l-ga

kl aspireerimata k l-ga pr aspireerimata p lühikese r-ga

kw aspireerimata k w-ga phl aspireeritud p l-ga

khr aspireeritud k lühikese r-ga phr aspireeritud p lühikese r-ga

khl aspireeritud k l tr-ga aspireerimata t lühikese r-ga

khw aspireeritud k koos w-ga

Märkus: Tai kõnelejad on klastrite hääldamisega üsna lohakad, mõnikord kaob teine ​​täht ära või hääldatakse teist r-i kui l.

Lõpu kaashäälikud

Sõna või silbi lõpus on meil järgmised võimalused:

1. klinkri
2. Järsult katkenud täishäälik (vokaal koos glottaaliga)
3. poolkonsonant; j või w
4. M, n, ng (nasaalne või nasaalne)
5. K, p või t (kõmm)

Mitmesilbilise sõna puhul kaovad tavakõnes sõnasisesed glottaalipeatused. Juhtum 2 kehtib seega ainult sõnalõpude kohta.

Viis, kuidas k, p või t hääldatakse sõna lõpus tai keeles, erineb oluliselt hollandi hääldusest. K, p või t on nn oklusiivsed. Need tekivad õhuvoolu ajutisel sulgemisel. Sulgemisviis määrab heli. Näiteks p moodustub huulte sulgemise teel, t-l blokeeritakse õhuvool keeleotsa ja hammastega, k tekib keele keskosa surumisel vastu suulae.

Tai keele tundmaõppimiseks kasutame sõna hopman. 'p' hääldust Hopmanis saab teha kahel viisil, nimelt:

1. Sõnale hop, millele järgneb sõna mees. Siin, pärast 'p' hääldust, eralduvad huuled ajutiselt ja siis sulguvad uuesti, kui moodustub 'm'.
2. Teise väitega jäävad huuled suletuks tähtede "p" ja "m" vahel. 'p' hääldamisel huuled sulguvad, enam ei avane, moodustub 'm' ja alles 'a'-ga lähevad huuled uuesti lahku.

Seda viimast viisi kasutatakse Tais lõppkonsonantide "k", "p" ja "t" jaoks. See erineb meie hääldusest nii palju, et hollandi kõrv ei kuule mõnikord seda lõppkonsonanti üldse. Meile tundub, et kaashäälik on alles pooleldi valmis, vabastav õhuvool lõpust puudub.

Foneetikas eristatakse ka neid kahte hääldusviisi. Hollandi jaoks vabastatakse oklusiiv sõna lõpus. Sõna kass foneetiline tõlge on kath. "h" lõpus näitab vabastatud õhuvoolu. Tai keeles pole lõplikke oklusiive välja antud. Sõna kass tai hääldus on foneetiliselt kass.

Klinkerid

Tai keeles on paljude puhaste vokaalide pikk ja lühike versioon. Pikk versioon võtab umbes kaks korda kauem aega kui lühike. Ülevaade pikkadest ja lühikestest vokaalidest:

o lühike o heli

oo pikk o kõla nagu kangasteljes

oh lühike oh kõla nagu hommikul, aga natuke kauem

Oh? Pikk oh, aga lõika järsult lühikeseks

i short st kõlab nagu Piet, aga lühem

st pikk st heli nagu vt

oe lühike oe hääl nagu riides

oe: pikk oe hääl nagu röhitsemises

u lühike u heli; a sa laia tõmmatud suuga

uu pikk u heli; a uu laia tõmmatud suuga

e lühike ee heli

ee pikk ee kõla nagu luus

ae pikk ae kõla nagu viletsuses

eu pikk eu kõla nagu de, aga pikem

Puhtad vokaalid on polüftongid; vokaalihelid voolavad sujuvalt üksteise sisse.

sõna äratundmine

Sõnatuvastus tai keeles sõltub suuresti vokaalist ja toonist. Tai sõnatuvastusviis toimib seetõttu meie omast erinevalt. Meie jaoks on olulised kriteeriumid silbi alguses ja lõpus olevad konsonantide rühmad. Tai keeles kuulavad inimesed palju rohkem vokaali ja tooni. Seda on juba kuulda, kui kuuled mõnda tai keelt inglise keelt rääkimas. Sageli taanduvad keerulised sõnalõpud või kaashäälikute klastrid üheks konsonandiks (vastu muutub uuesti või uuesti) Minu nime prantsuse keeles hääldatakse tai keeles Fan.

Tai keeles tekitab kaashäälikute klastrite tähelepanuta jätmine tai kõnelejates palju vähem segadust, kui näiteks hollandi keeles.

(allikas LJM van Moergestel)