Kuidas õppida kõige paremini tai keele hääldust? Algus
Nelson Mandela ütles: “Kui sa räägid kellegagi võõrkeeles, lähevad su sõnad talle pähe. Kui räägid kellegagi tema emakeeles, lähevad su sõnad talle südamesse.
Keele õppimiseks pole vaja keeleoskust ja teie vanus ei loe. Te vajate sihikindlust, uudishimu ja teatud ebaõnnestumise hirmu puudumist. Kui keskkond märkab, et oled tõsine, siis nad aitavad sind, ära anna liiga kergelt alla.
á kõrge toon; à madal toon; â laskuv toon; ǎ tõusev toon; kesktoon. Käärsoole järel olev koolon tähendab tõeliselt pikka vokaali.
Küsi edasi - Kõige rohkem õpid, kui küsid õhtusöögi, jalutuskäigu, toidupoes või autosõidu ajal: นั้น อะไร 'Nán (níe:) arai ?' "Mis see (see) on?" või นั้น เรียก ว่า อะไร 'Nán rîeak wâa arai?' "Mis seda nimetatakse?" või พูด ( ถาม ) นี้ แบบ ใหน 'Phôe:t (thǎam) níe baep nǎi 'Kuidas sa seda ütled (küsid)?' Korrake vastust alati mitu korda valjult, et saaksite Tai inimesega kontrollida, kas hääldate seda õigesti.
Hankige mõneks ajaks õpetaja 2-4 tunniks nädalas
Olen selle poolt, et kõigepealt saaks mõistlikult lühikese vestluse 4-6-sõnaliste lausetega ja alles siis (mõne kuu pärast) hakkan päriselt kirjutama, mis siis soodustab keeleõppimist. Alguses on parem, kui saate õpetajat 2-4 tundi nädalas, mis maksab ainult 250 bahti tund, kuid see pole vajalik, kui elate Tai keskkonnas. Iga päev tuleb ka keelega natuke aega veeta, muidu võid selle ära unustada.
Soovitan raamatut 'David Smyth, Thai, An Essential Grammar, Routlege, 2010', kus on suurepärane häälduse ja grammatika selgitus ning mida illustreerivad lühikesed praktilised laused. Veelgi parem on see raamat: Tai keel. Grammatika, õigekiri ja hääldus, David Smyth, tõlge ja toimetaja Ronald Schütte, nüüd kolmas trükk. Eriti hea on õige ja arusaadav foneetika ja hääldus. Ostke mõned raamatud, mida nad siin lasteaias harjutamiseks kasutavad.
Hea veebisait on: www.thai-language.com , räägitud näidetega. Van Moergesteli kaks sõnaraamatut on väga soovitatavad. Muidugi on võimalik ka inglise-tai ja tai-inglise keel. Kuid 80 protsenti õpitust peate oma igapäevaelus ise tegema.
Näita, näita ja veel kord näita...
Tai keel on tonaalne, nüüd teame seda. Igal silbil on oma toon, see on sellega lahutamatult seotud ja määrab lõpuks sõnade tähenduse. Õiged toonid on tai sõna hea mõistmise jaoks hädavajalikud. Kui õpid sõna selgeks, pead kohe selgeks õppima vastava(d) tooni(d), hiljem ei jõua enam selleni. Ma tean paljusid inimesi, kes ütlevad: "Toonid on liiga rasked, ma õpin neid hiljem." Siis seda kunagi ei juhtu.
Käisin oma pojaga Chiang Mais Thâa Phae värava lähedal asuvas kohvikus tassi kohvi joomas. Ütlesin: "Aow kèek nèung chin dôeay ná khráp" "Tahaksin ka koogiviilu". Ettekandja ei saanud minust aru ja mina ei saanud aru, miks ta aru ei saanud. 'vaatas' on 'vaatas', kas pole? Siis hüüdis mu poeg kõrgel toonil "vaata" ja ta sai kohe aru. Ma ütlesin madalal toonil "vaatasin".
Viis tooni -Seal on 5 tooni: keskmine a, kõrge á, madal à, langev â ja tõusev ǎ. See on lihtsam kui tundub. Hollandi keeles on ka toonid, kuid me kasutame neid emotsioonide (üllatus, viha, tüütus, rõhuasetus) edasiandmiseks ja tai keeles määrab toon sõna tähenduse. Kui ma muutun emotsionaalseks, lendavad kõik mu Tai toonid aknast välja. Sellepärast on tailased nii lahedad konnad, muidu ei saa keegi neist aru.
Tasane keskmine-kõrge-madal toonAlustage harjutamist hollandi keeles. Ütle fraas "Tai on lihtne ja lõbus keel" väga kindlalt oma keskmise helikõrgusega, ilma et peaksite tõusma või langema. Kas see kõlab monotoonselt ja igavalt? Siis saab korda. Tehke sama, aga nüüd natuke kõrgemal, jälle tasane, liialdage, hiljem läheb hästi. Kas sa kõlad nagu katheuy? Hästi. Nüüd sellest keskmisest toonist madalam toon, jälle väga tasane, nagu tõeline mees räägib.
Langev ja tõusev toonVõtke sõna "ei" langeva ja tõusva toonina. 'Ma ei ütle jah! kuid mitte!!' Laskuv või ka rõhuasetus. Ja tõusev toon on ilmselgelt küsiv toon: "Oh ei?"
Riis, valge, uudised-Kui olete selle omandanud, harjutage tai sõna "khaaw". Langev toon: ข้าว khaaw 'riis'; tõusev toon: valge khǎaw 'valge' ja madal toon ข่าว khàaw '(uudised)'. Pange televiisori kõrvale lauale midagi valget, riisi. Öelge üks kolmest sõnast ja paluge Tai inimesel juhtida tähelepanu sellele, mida te silmas peate, kui ütlete "khaaw" ühes kolmest toonist. See andis mulle paar toredat päeva.
Rõivas, tiiger, matt-Tehke sama koos เสี้อ 'sûua': laskuv toon: 'rõivas, särk'; tõusev toon: เสีอ 'tiiger' ja madal toon: เสี่อ'matt' (mille peal istud ja sööd). Tehke seda ka koos ฟ้า 'fáa', kõrge toon, siis peab keegi näpuga õhku näitama ja ตา 'taa', alatu toon, siis keegi osutab tema silmale või vanaisale, kui ta on läheduses.
Öelge järgmine lause, kõik silbid on keskmisel toonil: ชาว นา ไป นา ทำ งาน ใน นา „chaawnaa pai naa tham ngaan nai naa” või „talupidajad lähevad riisipõldudele tööle”. See peaks kõlama väga tasaselt ja monotoonselt. Kõrge ja madal toon hääldatakse samuti peaaegu sama tasapinnaliselt, kuigi erineva kõrgusega.
Seejärel harjutage järgmiste sõnadega:
kesktoon: มา 'maa' tulema; นา 'naa' (riisi) põld ; ตา 'taa' vanaisa (emapoolne), silm; กา 'kaa' vares; ยาย 'jaa' vanaema (emapoolne)
kõrge helikõrgus: ม้า 'máa' hobune; ช้า 'cháa' aeglaselt; ฟ้า 'fáa' õhk, taevas; ค้า khaa ost ja müük
madal toon: ป่า 'pàa' mets; ด่าnoomima 'dàa'; บ่า 'baa' õlg; ผ่า 'phàa' (to) lahti lõikama, lõikama
laskuv toon: ห้า 'haa' viis (555 naerab); ล่า 'lâa' jahtima; ป้า 'pâa' vanem tädi; บ้า 'baa' hull; ผ้า 'phaa' rõivas
tõusev toon: หมา"mǎa" koer; หนา 'nǎa' paks (objektidest); หา 'hǎa' (kedagi) otsima; ฝา "fǎa" kaas, ventiil
Tehke lühikesi lauseid, liialdage tooniga ja pikka -aa-, harjutage, kuni tai kuulab ja parandab:
ม้า มา ช้า 'máa maa cháa Hobune tuleb aeglaselt
ตา ล่า หมา 'taa lâa mǎa Vanaisa jahib koeri
หมา หา ม้า 'mǎa hǎa máa Koer otsib hobust.
ตา บ้า มา ช้า 'taa bâa maa cháa Hull vanaisa tuleb aeglaselt
ยาย หา ป้า 'jaai hǎa pâa Vanaema otsib tädi
jne jne.
Reisibüroosse siseneb välismaalane ja küsib lauaametnikult: คุณ ขาย ตัว ไหม ครับ "Khoen khǎai toea mái khráp?" Ta tahtis öelda: "Kas te müüte pileteid?" Ta saab oma häda eest hoobi pähe. Ta ütles sõna ตัว 'toea' 'pilet' tasasel, keskmisel toonil, see tähendab 'keha, keha' ja mitte tõusvas toonis, see on ตั๋ว "tǒea' 'kaart'. Nii et ta ütles: "Kas sa müüd oma keha?"
Väga olulised on ka vokaalid
Peale toonide on vokaalid väga olulised, just vastupidi nagu hollandi keeles, kus kaashäälikud on olulisemad ('Ek go nir Omstardem' kõik vokaalid muutusid ja saad aru, tai keeles on see võimatu).
Lühikese ja pika vokaali eristamine on kõige olulisem. Võrrelge "ie" sõnades "roo" ja "õlu" ja see viimane "ie" on tai keeles veelgi pikem. "Raamat" ja röhitseb, "hammustada" ja "karu", "käpp" ja "kuulda". Tailased on piisavalt targad, et kasutada pikka ja lühikest 'oe' 'ie' jne jaoks kahte erinevat märki, nt อุ ja อู , resp. lühike ja pikk 'oo'. ('อ' on abimärk, vaata, mis all rippub, see on 'oo'. Ie: ja oe: koolon osutab pikale vokaalile). Mõned näited:
น้ำ 'nimi' vesi; นำ 'võttis' juhtima, ette minema; โต๊ะ 'tó' tabel; โต 'liiga suur; ติ 'lips' (lühike) kritiseerima, noomima; ตี 'lips:' (pikk) löök พุทธ "phóet' (lühike), Buddha; พูด "phôe:t' (pikk) jutt
Mul oli kõige rohkem probleeme 'อื' heliga nagu 'muu' 'käsi' puhul. See kõlab umbes nagu "uu", kuid seda ei hääldata terava suuga, vaid laia naeratusega. Kindlasti tuleks tai keelega harjutada täishäälikuid.
Kaashäälikud on väga sarnased hollandi keelega – eranditega
Need on kõige lihtsamad, need on väga sarnased hollandi keele kaashäälikutega, välja arvatud järgmised erandid. Muide, tailastele ei meeldi kaks kokkukleepunud kaashäälikut (esineb ainult sõna alguses). Igapäevases kasutuses on 'plaa' 'kala' tavaliselt 'paa'; 'pràtoe:' 'uksest' saab 'patoe' ja 'khrai''st 'kes' saab 'khai'. Proovige panna tai keelt ütlema "tugevam".
Lõpuhelid -tpk- on väga pehmed, peaaegu kuulmatud. Lõpp "k" kõlab nagu "b" ingliskeelses "big" ja lõpp "t" kõlab nagu "d" (öelge "ära!" "t" sõnas "ei" hääldatakse nagu " d' selle järgi). Ja lõpp "p" kõlab rohkem nagu "b".
Alghääled –tpk- ja th-ph-kh. Tai keeles on oluline vahe aspireeritud –tpk- (tavaliselt kirjutatud kui –th-ph-kh-resp.) ja aspireerimata –tpk- vahel, mis pole hollandi ja inglise keeles nii tuttav. Asetage käsi või süüdatud tulemasin suu ette ja öelge t, p ja k. Te ei tunne peaaegu üldse õhku välja ja leek peaks põlema edasi. Öelge th, ph ja kh ning tunnete õhupuhangut ja leek kustub. Ka siin, kuigi vähem kui toonide puhul, on raske mõista, kui te ei suuda seda vahet teha. Kui te seda perega harjutate, on lõbus kirjeldamatu, garanteerin selle. Tai kirjas (jätan mõned (väga) haruldased tegelased välja:
aspireerimata: -t-: ต ; -p-: ป ; -k-: ก
aspireeritud: -th-: ท ธ ถ -ph-: พ ผ ภ -kh-: ค ฆ ข
Näidissõnad:
ตา 'taa' silm; ท่า 'thâa (d) sadam, sadamasild ตี 'lips:' lüüa'; ที่'thîe: koht, ruum, kuhu, sisse
ป่า'páa' mets; ผ้า phaa rõivas ปู'poe:' krabi või Yingluck; ผู้ 'phôe:' isik
เก้า 'kâaw üheksa; ข้าว 'khaaw riis กา 'kaa' vares ('kaa,kaa'); ฆ่า 'khâa' tapma, mõrvama
Seda kõike tuleb harjutada sageli, nädalaid, kuni see veatult läheb. Siis liigu edasi. See on hea häälduse alus. Kui olete lõpetanud, ei tohiks see lause enam probleemiks olla:
ไม้ ใหม่ ไม่ ไหม้ ( ไ en ใ on 'ai' või 'ai'; ม on 'm' heli) või 'Máai mài mâi mâi', vastavalt. uus puit ei põle), 'Uus puit ei põle'.
Kui tahad ahju süüdata uue puutükiga, mis muidugi ei tööta ja ütled selle lause oma sõbrannale pead vangutades ja ta noogutab naerdes, siis see on sul õnnestunud.
Aitäh Tinole ülaltoodud artikli eest. Tõepoolest, teie mainitud raamat on Ronald Schütte tõlkes väga hea alus keele õppimiseks. Nüüd, kui mul on algteadmised olemas, tunnen vajadust ka õpetaja järele, kellega koos keele kallal töötada. Esialgu arvasin, et võiks lugemist/kirjutamist ignoreerida, aga olen ka aru saanud, et ühel hetkel on see teadmiste arendamiseks vajalik, nagu sa ise ka kirjutad.
Kui need toonid välja arvata, arvan, et keele keerukus polegi tegelikult väga halb. Minu arvates on struktuur/grammatika palju lihtsam kui hollandi, inglise või prantsuse ja saksa keele oma. Kahtlustan, et tai inimesel on palju keerulisem õppida inglise keelt kui hollandlasel tai keelt.
Vabandust, aga tai keel on minu jaoks väga raske. Kui nad räägivad, ei kuule ma isegi helikõrguste erinevust, rääkimata nende hääldamisest. Olen siin elanud nüüdseks 12 aastat ja saan juba paljust aru, mida nad räägivad ja tailased, kes mind tunnevad, saavad ka mu lobisemisest aru. Õnneks räägitakse mu äia külas khmeeri keelt. Seda on palju lihtsam õppida ja nende kõneviis on väga sarnane minu flaami dialektiga. Ja muide, kui sa räägid teatud teemal ja kasutad tai keeles valet helikõrgust, saavad nad sinust aru. Kui nad niikuinii tahavad. Vähemalt minu kogemus on selline.
Karel, sa pole üksi. Veedan palju aega Uttaraditis 8 kuud Tais. Sellest 5 kuud Uttaraditis, 2 kuud Jomtienis ja 1 kuu reisimist. Mul on väike keeld või töökoht (belandast) ja hääldus on nagu laose. Ka siinsed sõnad tähendavad tihti hoopis midagi muud kui Bangkokis.
Täpselt nagu saksa keel võrreldes hollandi keelega
Natuke sellest vanusest lähemalt. Liiga vana, et võõrkeelt õppida. Selle vastu võitleb allolev artikkel (ja neid on veel). Nad ütlevad seda:
Võõrkeele suurepäraselt valdajaks võib saada igas vanuses ning väikesed grammatika- või aktsendipuudused lisavad sageli võlu.
https://theconversation.com/youre-never-too-old-to-become-fluent-in-a-foreign-language-96293
Tere hommikust, kallid Tai eksperdid.
Loodan, et saan ühel päeval kirjutada tai keelest kirjatüki, milles ma ei tee vigu. Ma tean, aga ma tegin selle kirjutamisel vea. Nii et siin:
ป่า'páa' boss. Siin on see kirjutatud kõrge tooniga, aga see peaks olema madal toon, nii et pàa. Kirjaviga 🙂
Käin nüüdseks juba pea 2 aastat iga nädal 4 tundi Tai keele õpetaja juures. Viimasel aastal hakkasime kirjutama, mistõttu on lõbusam mõista, kui kehv keel on. Tänaval lugedes hakkab vaikselt käima ka toidupood...alati üllatusi täis. Kõige silmatorkavam on see, et kui ma räägin tai keelt, siis tailane ise on üllatunud, et farang räägib täiuslikku tai keelt. Üritan tonatsiooni kasutada väga selgelt ja võimalikult hästi.
Kuid mõnikord lähevad asjad valesti... Ma räägin liiga "valmis". Paljud inimesed pole harjunud selgete R-hääldustega ja ka mina pean nendest L-häälduse juurde kalduma.
Alguses oli mu naine täiesti vastu mulle tai õppimisele, põhjuseks polnud mitte ainult see, et see muudaks mul teiste naistega kontakti loomise lihtsamaks (see on nii), vaid see, et perekond peab farangi halvemaks inimeseks. ... khon mai dee. Just sellepärast, et hakkan siis Tai kombeid ja elustiili mõistma ja saaksin neid õppida...liblikate killast. Mea noi jne.
Ma tean liiga palju. Farang roo make.
Aga suhtlemist tuleb harjutada ja kõige paremini mõjub see õllega ja mõnusas seltskonnas!
Lisaks toonidele on hollandlastele ilmselt kõige raskemad klassifikaatorid ja hierarhia.
Rob, Bangkokis (Kesk-Tais) on seda selget R-hääldust kindlasti kuulda, aga Isaanis on inimestel sellega palju raskusi, sest piirkondlikul murdel ja usun, et ka laose keelel pole R-häält.
Minu Tai pere hindab väga seda, et valdan hästi tai keelt. Ma ei saa ka aru, miks sa oled/muutad farang mai dee, aga ma tean, et tailastele meeldib omavahel lobiseda ja on siis piinlik, kui järsku näitad, et oled kõigest aru saanud.
Minu armastus pärines Khon Kaenist ja võis teha ilusa veereva RRRR-i. Olen alati kena R-iga hädas olnud. Tihti kiusati mind, öeldes näiteks “RRRRRob”. Ja ta oli rohkem kui õnnelik, et rääkisin vähemalt paar sõna tai keelt (ja lõpuks õpin temaga keele selgeks, kui ta on lõpetanud Hollandi NT2, B1 taseme). Vähemalt siis sai ta oma emakeeles rääkida sellest, mida ta tundis või mida nägi. Aeg-ajalt rääkis ta minuga mõtlemata tai keelt, õnneks sain mõne võtmesõna välja tõmmata, nii et sain aru, et ta ütles näiteks, et on minu järele hull, <3
Istusin alati naisterühmaga. Nad pöördusid üksteise poole st Nok ja ie Noi. Nii et ma tegin ka seda. Tekkis surmvaikus, kõik vaatasid mind. Küsisin "mis see on?" "Sa ütlesid, et Nok, see pole tore, ai Tino!" "Aga sina tee seda ka," protesteerisin. "Me saame seda teha, aga farang absoluutselt ei saa!" kõlas vastus.
Kui kõnnite mööda põhjapoolsest koolist, kuulete õpetajat ütlemas rrroongrrriean ja õpilased kordavad lolongliean. Väga tsiviliseerimata.
Chaawna pai naa thum ngaan nai naa Tino?
Kummaline lause
Ma ütleks, et Chaawna pai thum ngaan tii thung naa.
Kas ma peaksin hääldama "thum ngaan" siin kui "tham ngaan"?
Minu jaoks tundub see foneetiline kiri nagu segu inglise ja hollandi hääldusest...
Täpselt nii, Daniel, mu foneetiline tai ei ole hea 555
Kummaline lause, tõesti. Kuid ma pidin välja mõtlema midagi, millel on ainult keskmised toonid. Kas suudate mõelda 8-10 silbilisele lausele, millel on ainult langevad toonid? Ja võib-olla sama ka teiste nootidega?
Kahjuks ei saa ma teid selles aidata. Ma õppisin tai keelt nagu tai ja ei muretse üldse toonide pärast.
5555
Siis oled sa tõeline tai. Kui ma oma õppeprotsessi algfaasis ühelt tailt küsisin: "milline toon/toonid sellel sõnal on?" nad olid sõnatud või vaatasid mind, nagu oleksin hulluks läinud. Muidugi mitte õpetaja, võis ta öelda.
Entusiastide jaoks on siin toonide Tai nimed:
Keskmine sǐejang sǎaman
Madal sǐejang èek
Laskuv sǐejang thoo
Kõrge sǐejang proovi:
Tõusev sǐejang tjàttàwaa
Need neli viimast sõna on sanskriti keeles numbrid 1, 2, 3, 4. Äratuntavad on "thoo", "twee" või ingliskeelne "two" ja proovige: meie enda "kolm". Sǎaman tähendab "võrdne, tavaline, tasane". Nüüd on olemas poliitiline partei "sǎaman", "tavalise mehe/naise" partei.
Mainitud raamat on mittekeeleteadlase Schütte halvasti tõlgitud grammatika, omamoodi teatmeteos, kuid kindlasti mitte õpik.
Muide, hollandi keele kõnelejatele on üsna lihtsaid keeli (nt indoneesia keel) ja raskeid keeli (nt tai ja hiina keel). Räägin oma kogemusest kümne keelega.
On eksitav väita teisiti, isegi kui seda tehakse parima didaktilise kavatsusega.
Olen õpetanud tai keelt 20 aastat, ka eakatele (üle 55). minu kogemus ütleb, et nad omastavad treeningmaterjali väga halvasti. Hakkan ka kohe lugema ja kirjutama. keskmine õpilane oskab lugeda 3 kuu pärast. Lugupidamisega f. teijsse….
tai keelt õpetatakse Hollandis, kui jah siis kus Hollandis - olen huvitatud.
Pärast viit aastat intensiivset, peaaegu igapäevast Tai õppimist ei saa ma öelda, et õige tai keele õppimine oleks käkitegu. Vastupidi!
Kuigi keeles pole juhtumeid, on 5 tooni, mis muudavad selle väga keeruliseks.
Sama hääldusega sõnal võib olla palju erinevaid tähendusi. Võtke näiteks phan (mid). Kassas makstes tähendab see tuhat. Kui olete turul ja uurite pomelode kohta, tähendab see pomelo "liiki". Kui viibite haigla kiirabis, on tegemist "sidemega". Kuid see pole midagi võrreldes selliste sõnadega nagu naa (kahanev), millel on vähemalt 6 asjakohast tähendust. Ja ma võin tuua kümneid näiteid.
Ja lõpuks on kiri, milles kõik sõnad on kokku kirjutatud.
Minu arvamus: Tai keel on keerulisem kui prantsuse, saksa ja inglise keel ning on ladina, kreeka, heebrea ja araabia keele “mõistatuste” tasemel.
Varem arvasin, et kõigil, kes elavad (pool) alaliselt Tais, on kohustus riigikeel mingil määral korralikult selgeks õppida. Ma kaldun sellest arvamusest eemale: keel on lihtsalt liiga raske, et seda kõigilt küsida.
Ma lihtsalt jätkan, sest ma naudin seda. Aga tükk kooki?
Tänan teid väga!
Khòb khoen máak atjaan Tino.
Kõik algused on rasked ja need erinevad toonid on alguses pisut hirmutavad, kuidas peaksite seda kõike ära tundma õppima? Kuid harjutades lühikeste 2-3 häälikuliste sõnadega, et õppida ära tundma erinevaid helinaid ja seejärel õppida lühikestes lausetes põhisõnavara ja seejärel tähestikku, peaks see olema teostatav. Peaaegu kõik peaksid saama keelt õppida, kuigi sellest on abi, kui kuulete iga päev enda ümber olevat keelt. Lapsed õpivad ka üksikute sõnade ja lausete põhisõnavara.
Siin on tai keele tund, kus nad õpetavad teadlikult vaikselt, rõhutatud helide ja žestidega, ilma tõlgete või selgitusteta teises keeles:
https://www.youtube.com/watch?v=oIqIrEG6_y0
Koos sõnavara loomisega sobib Ronald Schütte raamat suurepäraselt grammatika õppimiseks. Koos Moergesteli ja Tai keele sõnaraamatutega.
Ja kui su pere või elukaaslane peab imelikuks või ebasoovitavaks, et sa tahad oma teise poole keelt õppida...siis lööksid häirekellad minu jaoks või on siin ka hollandlasi, kes elavad pikemalt Hollandis ajaperioodi Tai partneriga ja kas teie arvates on ebavajalik või ebasoovitav, et ta valdaks vähemalt hollandi keele põhitõdesid? On ohtlik, kui teie lähedane saab uues elukohariigis (pool) iseseisvalt tegutseda. 555
Hakkasin lõpuks 2 kuud tagasi tai keelt õppima ja hea juhendamine on väga oluline. Plaan oli alati selline, et mu hiline armastus oli kõigepealt hollandi keele hästi selgeks saanud ja niipea, kui kõik integratsioonivärk läbi sai, töötame minu Tai ja seejärel Isani kallal. Ta nõustus kogu südamest, et sõprade, pere ja teistega hästi suhtlemiseks on meie mõlema jaoks oluline osata teineteise keelt.
Kallis Tino, hea katse saada kõik need (hollandi) farangid õppima tai keelt õppima. Ma ise pole absoluutselt loll, sain HBS-A diplomi kiitusega, prantsuse keele 10, inglise keele 9 ja saksa keele 8. See oli 1967. aastal.
Ma õppisin ise Tai keelt rohkem kui kaks aastat. Olin ostnud NHA kaudu minu arvates hea iseõppimise kursuse. Väga soliidne kursus, millest on palju abi häälduse osas (kaasas on meediapleier, kus on kõik tai häälduse sõnad ja õppetunnid). Iga päev kulutasin tundidele üle 4 tunni. Mul ei õnnestunud. Suutsin tai keeles kirjutada ja lugeda, kuigi väga aeglaselt.
Olen nüüd lõpetanud, sest tundsin, et ma ei tee tegelikku edu, ma ei suutnud isegi Tai uudiseid jälgida. Täiendav puue: ma elan Udonis ja seal ei räägita Bangkoki tai keelt (nad saavad sellest aru), kuid enamik tailasi räägib laose keelt.
Ja ma olen otsustanud oma ülejäänud elu kulutada muule peale tai keelele.
Minu jaoks ilmselt liiga raske.
Kuid ma hindan teie katset Farangi veenda, et see polegi nii raske.
Regards,
Lõvi
Minu kogemus Tai õppimisega on see, et seda keelt on raske õppida. Kui Tai kirjutataks ABC-s, saaksid paljud farangid seda keelt lihtsamini õppida. Ka kirjutise loogikat on raske omandada. Seejärel kasutavad tailased oma stsenaariumi kahte versiooni, klassikalist, originaalset ja kaasaegset, mis nõuab samuti eraldi õppimist.
Toonid on kõigile rasked ja mõnikord isegi mitte paremini öeldud, sageli raskesti hallatavad.
Kuid selleks, et keelt üldse rääkida, on vaja sõnavara. Veidi elementaarset vestlust nõuab kiiresti vähemalt 1000 sõna valdamist ja põhigrammatika valdamist, et neid õigesti edasi anda. See on paljude jaoks suur komistuskivi, sest tai sõnad on meile täiesti võõrad. Sa pead nendega nii-öelda võitlema, et neid oma tai sõnavarasse lisada. Nii et lausete tegemisel Tino, 4 või 6 sõnaga on teil tõesti aega vaja.
Nüüd, kui keelt saab õppida, olin juba kuuskümmend, kui hakkasin tai keelt õppima.
Selle eeliseks oli see, et lõpetasin hilisemas eas ja olin seetõttu harjunud õppima.
Enamik hollandlasi, keda siin Tais kohtasin, töötas aga oma tööelu jooksul juhtival ametikohal. Väike FIE, komplekteerimine, müük jne.
Tegusõna mõisted, iseseisev nw. omadussõna jne jäävad neist kaugele maha.
Lisaks toimub Interneti kaudu õpe peamiselt inglise keeles. Nii et kahekordne händikäp enamikule. Ma mõistan täielikult, et keskmine väljarändaja, pensionär, ei ole enam selle ülesande kõrgusel ja otsib oma võimalusi siin Tais keeleliselt ellu jääda.
Järeldus: tai keel näib olevat paljude jaoks raskesti vallutav kindlus. Raske või kerge mõisted on väga isiklikud ja sõltuvad suuresti nende isiklikust ajaloost.
Mul on Paibooni raamatud + CD-d. Esialgu kopeerisin CD-sid ja asendasin ingliskeelse tõlke hollandikeelse tõlkega, mille salvestasin. Teel olles külastasin seda sageli minu MP3-mängijaga. Nii õppisin sõnavara selgeks.
Kohtuotsus... see on hoopis teine lugu. Ma võin öelda sõnu õige tooniga… aga see pole piisavalt õige. Tai naise sõnul hääldaksin eriti kõrget tooni valesti...
Kasutasin foneetilist kirja, aga nüüd õpin tõesti tai keelt lugema. Abiks kasutan sama meetodit, mis päris Tai õpilaste puhul: sõnad jaotatakse silpideks. See töötab praegu päris hästi. Hiljuti ostsime Antwerpeni 4. klassi õpilastele Tai lugemisraamatu/õpiku. Nii et väga soovitatav. Ma arvan, et ostan Taist veel mõned raamatud...
Ma vaikin natukeseks kirjutamisest... ma pole selleks veel valmis...
Edu kõigile, kes tahavad pingutada 😉
Julgen end nimetada veidike keeletalendiks. Räägi soravalt hispaania keelt prantsuse saksa inglise ja portugali keelt.
Olen Taist loobunud. See on tonaalne keel ja sellega peab peaaegu sündima. Väga muusikakalduvatel inimestel oleks lihtsam.
Olin alustades 60-aastane ja arvan, et see on liiga hilja. Hammustasin sellesse sõna otseses mõttes ja piltlikult öeldes. Igal juhul lülituvad kontaktid Bangkokis kiiresti inglise keelele.
Vahepeal õppis mu naine hollandi keelt ja hakkas veel paremini inglise keelt õppima ning kõik osutus paremini kui minu tai.
Kasutasin vabanenud aja oma inglise keele täiustamiseks veelgi paremaks.
Igal juhul mängib keelt õppimise vanus suurt rolli, vaatamata sellele, kuidas seda vaadata. Laps õpib arvu 2-aastaselt.
Võib-olla mõnele inimesele õpitav. Kuid ma soovitan kõigil, kes on veidi vanemad, need noodid unustada. Sest paljude jaoks pole see võimalik. Ma räägin tai keelt pärast 19 aastat üsna hästi.
Aga ma ei saa neid toone kätte. Mu kõrvad pole selleks piisavalt head. Ja mul on juba nii palju inimesi,
pettunud vt väljalangemine toonide tõttu. Võtke sõna kaaw. Võib olla riis, valge, põlv, üheksa, tule sisse, vana, uudised, kritseldus ja nii edasi. Kui mul oli tund, arvasin, et tean. Kuid pool tundi pärast tunde kaotasin selle uuesti. Ja nii olen näinud, et paljud inimesed katkestavad.
Ja olgem ausad, kui palju te teate farange, kes räägivad hästi keelt, sealhulgas valdavad toone.
Ma tean 2. Ja ma tean palju farange Chiangmais
Tegelikult on mulle jäänud kahetsusväärne mulje, et tailastel on raskusi isegi omavahel mõistetavaks tegemisega. Mulle tundub, et tailased saavad üksteisest sageli valesti aru. Minu arvates on see nende toonidega seotud.
Tsitaat:
"Laps õpib numbri 2-aastaselt."
Tõesti, kutt. Selles vanuses teab laps alla 500 sõna, hääldus on veel suhteliselt kehv ja ta teeb palju grammatilisi vigu. Alles 8-aastaselt on keelekasutus praktiliselt veatu. 70-aastane hollandlane, kes õpib keskmiselt 1 tund päevas ja räägib palju ka oma lähima Tai keskkonnaga, on 8 aasta pärast peaaegu samal tasemel kui 8-aastane laps Hollandis . Ilmselt kehvema hääldusega.
Minu kogemus ütleb, et Tai õppimise raskus peitub alguses. Asjaolu, et tai keel on peaaegu kõigist lääne keeltest täiesti erinev keel, muudab selle suureks komistuskiviks. Kui võtate kätte saksa, prantsuse, hispaania või inglise keele õpperaamatu lastele, saate kiiresti kätte sõnad "ap, noot, mies". Tai keeles on see üksi üsna komistuskivi.
Samuti olen märganud, et parim õppemeetod on inimestel väga erinev. Mõni eelistab õppida raamatust ja seejärel kohe praktikas proovida (võimaluse korral), teine õpib kõige paremini üks-ühele päris õpetajaga ja teine saab väga hästi õppida audioraamatutest. Ma ise olen kahe viimase grupi kombinatsioonis.
Ma ei ütleks, et olen häbelik, aga mul on raskusi avalikus kohas võõrkeele rääkimisega, kui ma ei ole oma öeldus vähemalt natukenegi kindel. Eriti Tais, kus ei saa häbistada ainult ennast, vaid ka teisi. Alustasin Pimsleuri helikursusega. Kuulasin igat tundi mitu korda ja kordasin kõik laused/sõnad üle ning salvestasin diktofoni või sülearvutiga. Võrdlen oma hääldust helitunni hääldusega ja jätkasin alles siis, kui jäin oma hääldusega rahule ja sain aru, mida räägin. Peab ütlema, et kuulda ennast tai keelt kindlate (heli)näidetega, võib see olla tõeliselt lõbus. Siiski töötab see väga hästi.
See kõik läks üsna hästi ja ladusalt, kuid audioraamatu suureks miinuseks on asjaolu, et kuigi see on tugev vundament ja annab teile mõistliku sõnavara, pole see interaktiivne. Seda võib võrrelda matemaatika õppimisega; Saate ülesande täielikult meelde jätta, kuid kui te ei saa aru, kuidas see toimib ja numbrid muutuvad järsku, samal ajal kui summa jääb samaks, ei jõua te õige vastuseni.
Kui ma selle seina vastu põrkasin, võtsin õpetaja enda kätte. Minu hääldus oli mõistlik ja sõnavara piisavalt hea lihtsate "puhkuse" vestluste jaoks, nagu ostlemine, toidu tellimine, baaris ja lihtne vestlus (see oli minu esimene eesmärk). Alles siis, kui hakkasin koos õpetajaga keele kallal töötama, hakkasin ma päriselt aru saama, kuidas see töötab. See oli ainult ~3 tundi nädalas, kuid see oli tõesti lõbus. Olin ka väga õnnelik, et olin juba ise vundamendi ladunud.
Ma olen ikka veel kaugel täiuslikust tai keelest rääkimisest ja ilmselt ei hakka seda kunagi rääkima. Ikka on palju olukordi, kus ma langen tagasi 'Tinglishi' (inglise keel, kuid Tai grammatika/lausestruktuuriga) peale. Kuid seda on ja jääb tore teha. Ja mu Tai sõprade näod ja inimesed, kellega ma kohtun, kui hakkan järsku tai keelt rääkima, teevad kogu pingutuse rohkem kui seda väärt. 🙂
Tõenäoliselt ei saa ma ka seda kunagi õppida. Kuid uute sõnade regulaarne õppimine viib teid palju kaugemale. Isegi kui lihtsalt poest midagi küsida... Seda hinnatakse.
Suur aitäh selle keeletunni eest Tino.
Keelt püüan mõnevõrra õppida iseõppimise teel. Algusest peale olen tegelenud üheaegselt sõnavara, häälduse, lugemise ja vähesel määral ka kirjutamisega. Kui ma kuulen sõna, tahan ka teada, kuidas see on kirjutatud, sest paljudel on halb sõnaoskus.
Minu jaoks on komistuskiviks ka õige helikõrguse õppimine.
Alguses sain teada, et: ๐ = o = keskmine, ๐่ = ò = madal, ๐้ = ô = langev, ๐๊ = ó = kõrge, ๐๋ = ǒ = tõuseb.
Kuid…. Peagi avastasin, et toonimärgi kõrgust ei rakendata järjepidevalt. Ka teie ülaltoodud õppetükis kohtan palju juhtumeid, kus ühel toonimärgil võivad olla erinevad helid. Siiani pole mul õnnestunud selles süsteemi avastada (kui süsteem üldse on).
Võib-olla selgitate mulle, miks teatud toonimärgil pole selget hääldust ja kas teatud toonimärgi kõla muutmiseks on mingi keeleline reegel.
Probleemi illustreerimiseks olen võtnud vabaduse tugineda teie keeletunni tekstile, kus ma eeldan, et olete enamiku sellest õigesti kirjutanud. Toonimärgist hälbiva väite ette olen pannud hüüumärgid:
! นั้น (นี้) อะไร 'Nán (níe:) arai' 'Mis see (see) on?' [Mis vahe on "นั่น" ja "นั้น" vahel?]: Siin on vastavalt toonimärgid. laskuv (๐้), (langev (๐้)) ja keskmine (๐), kuid hääldus on vastavalt kõrge (๐๊), (kõrge (๐๊)) ja keskmine (๐).
! นั่น เรียก ว่า อะไร 'Nán rîeak wâa arai' 'Mis seda nimetatakse?': Siin on toonimärgid resp. madal (๐่), keskmine (๐), madal (๐่) ja keskmine (๐), kuid hääldus on vastavalt kõrge (๐๊), langev (๐้), langev (๐้) ja keskmine (๐).
! พูด (ถาม) นี้ แบบ ใหน 'Phôe:t (thǎam) níe baep nǎi' 'Kuidas sa seda ütled (küsid)?': Siin on resp. keskmine (๐), (keskel (๐)), langev (๐้), keskmine (๐) ja keskmine (๐), kuid hääldus on vastavalt kahanev (๐้), (tõusev (๐๋)), kõrge (๐๊), keskmine (๐) ja tõusev (๐๋).
ข้าว 'khâaw' 'riis': toonimärk on kahanev (๐้) ja ka hääldus on kahanev (๐้).
! ขาว 'khǎaw' 'valge': Toonimärk on keskmine (๐), kuid hääldus tõuseb (๐๋).
ข่าว 'khàaw' '(te) uudised': Toonimärk on madal (๐่) ja hääldus on samuti madal (๐่).
เสี้อ 'sûua' 'rõivas, särk': Toonimärk on kahanev (๐้) ja ka hääldus on kahanev (๐้).
! เสีอ 'sǔua' 'tiiger': Toonimärk on keskmine (๐), kuid hääldus tõuseb (๐๋).
เสี่อ 'sùua' 'matt' (millel istud ja sööd): Toonimärk on madal (๐่) ja hääldus on samuti madal (๐่).
! ฟ้า 'fáa' 'õhk': toonimärk langeb (๐้), kuid hääldus on kõrge (๐๊).
ตา 'taa', 'silm, vanaisa (emapoolne)': Toonimärk on keskmine (๐) ja hääldus on samuti keskmine (๐).
! ม้า 'máa' 'hobune': toonimärk langeb (๐้), kuid hääldus on kõrge (๐๊).
! ช้า 'cháa' 'aeglane': toonimärk langeb (๐้), kuid hääldus on kõrge (๐๊).
! ฟ้า 'fáa' 'õhk': toonimärk langeb (๐้), kuid hääldus on kõrge (๐๊).
! ค้า 'kháa' 'ostma ja müüma': Toonimärk langeb (๐้), kuid hääldus on kõrge (๐๊).
ห้า 'hâa' 'viis (555 naerab)': Toonimärk on kahanev (๐้) ja ka hääldus on kahanev (๐้).
! ล่า 'lâa' 'jahtima': toonimärk on madal (๐่), kuid hääldus langeb (๐้).
ป้า 'pâa' 'vanem tädi': toonimärk on kahanev (๐้) ja ka hääldus on kahanev (๐้).
บ้า 'bâa' 'hull': toonimärk on kahanev (๐้) ja ka hääldus on kahanev (๐้).
ผ้า 'phâa' 'rõivas': toonimärk on kahanev (๐้) ja ka hääldus on kahanev (๐้).
! หมา'mǎa' 'koer': Toonimärk on keskmine (๐), kuid hääldus on tõusev (๐๋).
! หนา 'nǎa' 'paks (objektidest)': Toonimärk on keskmine (๐), kuid hääldus tõuseb (๐๋).
! หา 'hǎa' 'kedagi otsima': Toonimärk on keskmine (๐), kuid hääldus tõuseb (๐๋).
! ฝา 'fǎa' 'kaas, klapp': Toonimärk on keskmine (๐), kuid hääldus on tõusev (๐๋).
! ม้า มา ช้า 'máa maa cháa' 'Hobune tuleb aeglaselt.': Toonimärgid on resp. kahanev (๐้), keskmine (๐) ja kahanev (๐้), kuid hääldus on vastavalt kõrge (๐๊), keskmine (๐) ja kõrge (๐๊).
! ตา ล่า หมา 'taa lâa mǎa' 'Vanaisa jahib koeri.': Toonimärgid on resp. keskmine (๐), madal (๐่) ja keskmine (๐), kuid hääldus on vastavalt keskmine (๐), kahanev (๐้) ja tõusev (๐๋).
! หมาหาม้า 'mǎa hǎa máa' 'Koer otsib hobust.': Toonimärgid on resp. keskmine (๐), keskmine (๐) ja langev (๐้), kuid hääldus on vastavalt tõusev (๐๋), tõusev (๐๋) ja kõrge (๐๊).
! ตา บ้า มา ช้า 'taa bâa maa cháa' 'Hull vanaisa tuleb aeglaselt.': Toonimärgid on resp. keskmine (๐), langev (๐้), keskmine (๐) ja langev (๐้), kuid hääldus on vastavalt. keskmine (๐), langev (๐้), keskmine (๐) ja kõrge (๐๊).
! ยายหาป้า 'jaai hǎa pâa' 'Vanaema otsib tädi.': Toonimärgid on resp. keskmine (๐), keskmine (๐) ja langev (๐้), kuid hääldus on vastavalt keskmine (๐), tõusev (๐๋) ja kahanev (๐้).
! คุณ ขาย ตั๋ว ไหม ครับ 'Khoen khǎai tǒea mái khráp' 'Kas müüte pileteid?': Toonimärgid on resp. keskmine (๐), keskmine (๐), tõusev (๐๋), keskmine (๐) ja keskmine (๐), kuid hääldus on vastavalt. keskmine (๐), tõusev (๐๋), tõusev (๐๋), kõrge (๐๊) ja kõrge (๐๊).
! น้ำ 'nimi' 'vesi': toonimärk laskuv (๐้), hääldus kõrge (๐๊).
นำ 'võttis' 'juhtima, eelnema': keskmise tooni märk (๐), keskmine hääldus (๐).
โต๊ะ 'tó' 'tabel': Toonmärk kõrge (๐๊), hääldus kõrge (๐๊).
โต 'liiga' 'suur': keskmise tooni märk (๐), keskmine hääldus (๐).
ติ 'lips' (lühike) 'kriitika, noomida': keskmise tooni märk (๐), keskmine hääldus (๐).
ตี 'lips:' (pikk) 'lööma': keskmise tooni märk (๐), keskmine hääldus (๐).
! พุทธ 'phóet' (lühike) 'Buddha': keskmise tooni märk (๐), kõrge hääldus (๐๊).
! พูด 'phôe:t' (pikk) 'rääkima': keskmise tooni märk (๐), kahanev hääldus (๐้).
ตา 'taa' 'silm': keskmise tooni märk (๐), keskmine hääldus (๐).
! ท่า 'thâa (d)' 'sadam, sadamasild': toonimärk madal (๐่), hääldus laskuv (๐้).
ตี 'lips:' 'lööma': keskmise tooni märk (๐), keskmine hääldus (๐).
! ที่ 'thîe:' 'koht, tühik, sinna, sisse': Toonmärk madal (๐่), hääldus kahanev (๐้).
ป่า 'pàa' 'mets': Toonmärk madal (๐่), hääldus madal (๐่).
ผ้า 'phâa' 'rõivas': kahanev toon (๐้), kahanev hääldus (๐้).
ปู 'poe:' 'krabi või Yingluck': keskmise tooni märk (๐), keskmine hääldus (๐).
ผู้ 'phôe:' 'isik': kahanev toon (๐้), kahanev hääldus (๐้).
เก้า 'kâaw' 'üheksa': kahanev toon (๐้), kahanev hääldus (๐้).
ข้าว 'khâaw' 'riis': kahanev toon (๐้), kahanev hääldus (๐้).
กา 'kaa' 'vares' ('kaa,kaa'): keskmise tooni märk (๐), keskmine hääldus (๐).
! ฆ่า 'khâa' 'tapma, mõrvama': Toonmärk madal (๐่), hääldus langeb (๐้).
! ไม้ ใหม่ ไม่ ไหม้ 'Máai mài mâi mâi '(resp. uus puit ei põle) 'Uus puit ei põle': Toonijäljed on resp. kahanev (๐้), madal (๐่), madal (๐่) ja kahanev (๐้), hääldus on vastavalt. kõrge (๐๊), madal (๐่), langev (๐้) ja laskuv (๐้).
See toonide erinevus on seotud tähe klassiga. Teistsugune klass, erinev toonimärgi mõju toonile. Tundub, et kauges minevikus oli see teisiti, kui toonsignaal näitas alati sama tooni.
Täheklasside kohta vaadake Ronaldi näidislehti selle veebilehe allosas: http://www.slapsystems.nl/Boek-De-Thaise-Taal/voorbeeld-pagina-s/
Tsitaat:
'Alguses sain teada, et: ๐ = o = keskmine, ๐่ = ò = madal, ๐้ = ô = langev, ๐๊ = ó = kõrge, ๐๋ = ǒ = tõuseb.'
Kallis Theo,
Soovin teile edu õpingutes.
Tõstate ühe kõige raskema ja keerulisema küsimuse õigekirja ja häälduse suhetes. Pange tähele, et see pole Tai jaoks ainulaadne. Ka hollandlastel on see olemas, aga me ei teadvusta seda enam. Vaikset –e- heli saab hollandi keeles kirjutada viiel viisil: –e- (de); -ee- (a (maja)); -ij- (maitsev); -i- (tore) ja -u- (Tinus). Aga siis Tai.
Mõni sajand tagasi tähistasid toonimärgid alati sama tooni, nagu te eespool eeldasite. Enam mitte ja see selgitab ülalmainitud probleemi. Milline toonimärk millist tooni esindab, oleneb kaashääliku tüübist, mille peal on toonimärk. Üks ja sama toonimärk võib seega näidata erinevaid toone.
Tai keeles on kolm konsonantide klassi: kõrge klass (nt ขสถ), keskklass (nt กตด) ja madal klass, enamik (nt งลท). Täieliku loendi jaoks peate vajutama raamatuid. Enamik õpib ära väiksema arvu kõrge ja keskklassi kaashäälikuid, ülejäänud on palju madalama klassi kaashäälikuid.
Kaks toonimärki ilmuvad mulle ainult keskklassi kaashäälikutena: อ๊ de máai trie ja see tähistab kõrget tooni, näiteks ก๊อก kóhk veekraan. อ๋ máai tjàttàwaa annab tõusva tooni näiteks ตั๋ว tǒea kaardile.
Siis อ่ máai èek. See annab langeva tooni madalama klassi konsonantidele, näiteks ย่า jâa oma (isa pool), kõrgema ja keskklassi kaashäälikutele aga madala tooni, näiteks ไข่ khài een ei.
Lõpuks อ้ máai thoo. See annab madalama klassi kaashäälikutele, näiteks ม้า máa hobune, ning kõrgema ja keskklassi kaashäälikutele langeva tooni, näiteks ข้าว khâaw riis.
Seega näitavad need kaks viimast toonimärki kolme erinevat tüüpi kaashäälikute jaoks erinevaid toone.
Nagu mu õpetaja naerdes märkis, oleme meie, tailased, kirjutamise nii keeruliseks teinud, et te ei saa sellega kunagi hakkama. Sinu ülesanne on vastupidist tõestada.
Lihtne nipp tooni määramiseks:
jäta meelde 3 kaashäälikut (A) ja toonimärkide numbreid (B).
A: 3 konsonanti, 1 igast toonirühmast:
hŏoh hìip (madala tõusuga / kaashääliku kõrgete toonide rühm)
dooh dèk (võrdne või keskmiselt madal / kaashääliku keskmistooni rühm)
hooh nók hûuk (võrdne või keskmise kõrgusega laskuv / kaashääliku madalate toonide rühm)
Täht (hŏoh, dooh, hooh) vastab elavale silbile (ei lõpe lühikese vokaaliga ega k,p,t häälikuga; selle kaashäälikuga seotud sõna (hìip, dèk, nók hûuk) vastab elavale silbile Madala tooniga konsonandi puhul eristatakse lühikest ja pikka silpi.
B: 4 toonimärgi numbrid:
1 = madal
2 = väheneb
3 = kõrge
4 = suureneb
3 ja 4 esinevad ainult koos keskmise tooni rühma kaashäälikutega ja määravad seetõttu silbi häälduse.
Kui toonimärki pole, kehtib reegel A, vastasel juhul kehtib reegel B.
Reegel B: kui konsonant kuulub kõrgete või keskmiste toonide rühma, siis vastab toon toonimärgile. Kui kaashäälik kuulub madalate toonide rühma, siis tuleb lisada 1, nii et madalast toonist saab langev ja langeva tooni märk kõrgeks.
Lisaks tuleb meeles pidada vaid kõrgete toonide rühma ja keskmise tooni rühma kaashäälikuid. Teised kuuluvad seega madalate toonide rühma.
See võib olla nii lihtne. Edu!
Parandus:
selle kaashäälikuga seotud sõna (hìip, dèk, nók hûuk) vastab SURNUD silbile.
Täname selgituse eest Rob V., Tino Kuis ja Daniël M..
Olin ähmaselt kuulnud kirjatundidest, aga ei teadnud, mida nendega peale hakata.
Pärast teie selgitust ja mõningast õppimist vaatasin näited tunnis uuesti läbi. Äsja omandatud teadmistega arvan, et järgmistes tunnis toodud näidetes olevaid märkmeid tuleks täiendada järgmiselt. (Loodan, et erimärgid kuvatakse õigesti.):
นั้น เรียก ว่า อะไร 'Nán rîeak wâa arai' 'Mis seda nimetatakse?': น้=madal klass+langev =>keskmine(madal),+จร>), madal klass+madal = > langev(ô), อ=keskklass => keskmine(o). Nii et "Nán rieak wâa arai"
พูด (ถาม) นี้ แบบ ใหน 'Phôe:t (thǎam) níe baep nǎi' 'Kuidas sa ütled (küsid) seda?), klass =ghrisoing?': class =ghriso(low) ( ǒ)), น้=madalklass+kahanev => kõrge(ó), บ=keskklass => keskmine(o), ห=kõrgklass => tõusev(ǒ). Nii et "Phoe:t (thǎam) níe baep nǎi"
คุณ ขาย ตั๋ว ไหม ครับ 'Khoen khǎai tǒea mái khráp' 'Kas müüte pileteid?': ฒ=keskmine, ข=o gh klass ต๋ =keskklass+tõusev => tõusev( ǒ), ห=kõrgklass => tõusev(ǒ), ค=madal klass => keskmine(o). Niisiis "Khoen khǎai tǒea mǎi khrap"
พุทธ 'phóet' (lühike) 'Buddha': พ=madal klass => keskmine(o). Nii et "phoet".
พูด 'phôe:t'(long) 'talk': พ=madal klass => keskmine(o). Nii et "phoo:t".
Kas ma nägin õigesti või on siin veel keelelisi vigu?
Loodetavasti jääb vastamisvõimalus piisavalt kauaks avatuks.
PS @Tino: Kas see on tüüpiline Grunnings, kes hääldab sõna kena kui "aardug" (nagu "sääsk")? Ma räägin seda igal juhul. välja kui 'kena' (-i-ga) 😉
Samuti arvasin, et sain aru, et Groningenis ei tunne „sina” häälikulist erinevust -ch- ja -g- vahel ning hääldage mõlemat kui "kõva" -g-.