Tai Noi skripti kadumine

Ühes oma varasemas kaastöös sellesse ajaveebi käsitlesin lühidalt Tai kirjakeele päritolu. Kultuurilise mitmekesisuse suure fännina armastan ma ohustatud alaealisi keeli. Need on elav pärand ja seetõttu väärtuslikud. See on üks põhjusi, miks ma kauges minevikus baski, bretooni, iiri ja oksitaani keelt valisin.

Kahjuks on see aga üks keelte seaduspärasusi, et kõikvõimalikel põhjustel on need jäädavalt ohustatud ja kaovad. Filoloogid on välja arvutanud, et hinnanguliselt 7.000 maailmas praegu kõneldavast keelest kaob järgmiseks sajandiks 6.000... Muidugi pole keelte kadumine midagi uut. Enamik keeleteadlasi peab seda isegi loomulikuks protsessiks. Lõppude lõpuks võivad keeled muutuda ja kõnelejad lülituvad teatud tingimustel üle mõne muu keele kasutamisele. Kuid paljudel juhtudel kaovad keeled ka kultuuriliste võitluste, ebavõrdsete võimusuhete või lihtsalt keelepiirangute tõttu, kus probleem peitub sageli palju sügavamal kui puhtkeeleline, kuid kõik on seotud ohustatud enesehinnangu ja identiteediga. enesemääratlemise ja kultuuri väljendamise vabaduse eitamine, säilitab traditsioone.

Viimase hea näite võib leida Taist, täpsemalt Isaanist, kus Tai noi pidi enamuse kirjakeele jaoks kaduma. Traditsiooniliselt räägiti Iisanis mitmeid keeli, nagu surini-khmeeri, laose, vietnami ja Phu Thai, lisaks tai keelele. Algselt oli Isanis kasutusel vähemalt kolm kirjakeelt. Näiteks olid khmeerid, kes jäljendasid Angkorit praeguse Tai piirkonna kirdeosas ja mida kasutati kindlasti kuni meie ajastu XNUMX. sajandini. Kirjakeelena asendas selle tham, mis pärines vanast mon kirjast, mis sai laialt levinud Laose kuningriigi Lan Xangi laienemise tõttu ning mida kasutati peamiselt religioossete ja filosoofiliste tekstide jaoks. Tsiviil, ametlik kirjakeel oli Thai noi, mis loodi peaaegu samal ajal Thamiga. Tai noi sai kuueteistkümnendast ja seitsmeteistkümnendast sajandist Isaanis kõige sagedamini kasutatavaks skriptiks. Peamine erinevus tai keeles kui kirjakeeles seisnes selles, et tai noil puuduvad tonaalsed tähemärgid, mis näitaksid sõna hääldamise õiget kõrgust. Isaani lugejaid peeti piisavalt targaks, et mõista sõna õiget kontekstuaalset tähendust.

Aastatel 1868–1910 Siiami valitsenud kuningas Chulalongkorni üks esimesi poliitilisi eesmärke oli luua poliitiline ja kultuuriline ühendamisprogramm, mida ma kirjeldaksin kui Siiami sisemist koloniseerimist. Selle all pean silmas, et Bangkoki keskvõim on samm-sammult vanad linnriigid ja autonoomsed piirkonnad usutunnistuse all:Üks rahvas, üks rahvas, üks monarh" kooskõlas Chakri dünastiaga, et kindlustada riigivõimu ja luua rahvustunnet. Üheks kasutatud vahendiks olipehme sund kasutada edaspidi ainult enamuskeelt. Alates 1874. aastast püüdis Siiami valitsus veenda kirjaoskajat Isani elanikkonnast, et tai keele kasutamine kirjakeelena on valitsusega suhtlemisel mugavam ja seetõttu vastuvõetavam.

Isaanerid pidid kiiresti aru saama, et nad on tai... Kui see kampaania kohe kätte ei saanud, võeti kasutusele sunnimeetmed ja tai hakati hariduses kirjakeelena kasutama. Selle kaugeleulatuva haridusreformi elluviimisega saaks selle riigi nurga elanikkonda juba noorest east peale harida, mõistmaks, et tai keel ja kultuur on Isaani omadest paremad... See haridussüsteemi reform oli osaliselt inspireeritud mure Bangkoki tsentralistliku jõupoliitika rakendamise pärast. Pealinna inimesed jõudsid ju kiiresti järeldusele, et kõigi nende vastloodud uute tsentraliseeritud valitsusasutuste mehitamiseks on vaja palju, kuid tõesti palju uusi ametnikke. Ja need riigiteenistujad, eelistatavalt kohapeal värvatud, pidid muidugi valdama kirjalikku tai keelt... Esimene täielikult Tai õppeasutus Isaanis oli Ubon Wasikasathani kool Ubon Ratchathanis, mis asutati 1891. aastal ja mida täielikult sponsoreeris Bangkok.

Sopha Ponthri ja veel kaks liidrit

Et juhtida seda keeleõpetust hariduseks maskeeritud koolides õiges suunas, ilmus kiiresti järjest kuus õpikut, mille on kirjutanud Phraya Sri Suthorn Wohan (Noi Ajaari Yangkul) Kirdeosas: Munbotbanphakit., Wanitnikon, Aksonprayok, Sangyokphitan, Waiphotchanaphijan en Phisankaran. Keelesunni tulemustega päris rahule jäänud, saatis Bangkok Isaanile monitorid alates 1910. aastast, et tagada, et lapsed saaksid ja õpiksid tai keeles. Tegevus, millest saiauhinnatudkasutuselevõtuga Kohustusliku alghariduse seadus, 1921. aasta seadus, mille kohaselt peavad kõik Isaani vanemad oma lapsed tai keele tundides käima... Vähem kui veerand sajandiga oli tai noi kui kirjakeel kaotanud kogu oma sotsiaalse tähtsuse ja kadunud...

Mõnda aega oli vastupanu. XNUMX. aastate lõpus keeldusid mitmed vanemad Khon Kaeni provintsis Ban Sawathis eesotsas populaarse Molami laulja Sopha Ponthriga oma lapsi enam kooli saatmast. Nad kartsid õigusega, et kaotavad oma laose juured ja etnilise päritoluga ning muutuks taiks... see mäss, mis oli inspireeritud ka uutest kõrgetest kohalikest maksudest, levis kiiresti ka laiema piirkonna küladesse. 16. detsembril 1940 katkestas politsei koosoleku, millel osales üle 500 inimese, ja arreteeris 116 inimest. Sopha Ponthri ja kolm mässuliste juhti mõisteti kaks kuud hiljem Khon Kaenis XNUMX aastaks vangi, kuna "kabotphai nai ratchaanachak' (mäss kuningriigi vastu). Ülejäänud arreteeritutest vabastati, kuid enam kui kolmkümmend neist olid vangistuses surnud... Khui Daengnoi, üks kolmest süüdimõistetust, uppus mõni kuu hiljem salapäraselt vanglasse. Sopha Ponthri suri ka vähem kui kaks aastat pärast süüdimõistmist pärast seda, kui talle süstiti ravimit, mille suhtes ta osutus allergiliseks...

Kui välja arvata mõned üksikud erandid, siis keskmine isaanlane ei mäleta enam, et neil oli oma kirjakeel vaevalt kaks põlvkonda tagasi... Me unustame sageli, et keel on palju enamat kui häälikute ja sõnade kokkupanek. Keel on pärimuse, ajaloo, kultuurimälu ja teadmiste hoidla ning kahju, et sellised asjad kaovad...