Välismaa õpetaja Tais...

Mõni aeg tagasi kirjutas üks blogi kommenteerija: "Tas välismaalasest õpetajana saab keegi Tais endale lubada vähe või üldse mitte midagi." Bangkoki ülikooli õppejõuna tunnen end kõnetatuna, sest kommentaar on ilmselgelt vale.

Tehakse ettepanek, et te ei saa endale midagi lubada, SEST olete välismaalane ja töötate siin, antud juhul õpetajana. Ma kahtlustan, et kirjanik tähendab kaudselt, et see kehtib iga välismaalase kohta, kes töötab mis tahes Tai organisatsioonis. Ja see on ka ilmselgelt vale.

Lubage mul piirduda Tai akadeemilise keskkonnaga, sest see on see, millest ma kõige rohkem tean; nii enda kui ka teiste välismaiste (mitte tingimata Hollandi või Belgia) kolleegide kogemused. Põhjenduse viga seisneb selles, et teie hierarhiline positsioon Tai organisatsioonis (õpetaja, kellel on a partner dekaan akadeemiliste ainete jaoks ja üks eespool dekaan) määrab suuresti ära, mida tohib või ei tohi teha, öelda või kirjutada.

Tais on teil riiklikud ja eraülikoolid. Lisaks võib ülikoolide sees olla või mitte olla nö rahvusvaheliselt kolledž. See on teaduskond, kus kogu õpe toimub inglise keeles, kus ei õpi mitte ainult Tai tudengid, vaid ka välistudengid. Ülikoolid, kus KÕIK õppetegevused toimuvad inglise keeles, on ühe käe sõrmedel üles loetavad ja neil ei ole (tingimata) rahvusvahelist kolledžit.

Oluline on vaadata nende „rahvusvaheliste kolledžite” ettevõttekultuuri. Enamikku juhib eranditult tailastest koosnev juhtimismeeskond (avalik-õiguslikes ülikoolides pole see võimalik, sest välismaalastel ei ole lubatud juhtivatel kohtadel olla; reguleeritud seadusega). Need tailased räägivad loomulikult inglise keelt ja mõned on omandanud õpetamiskogemuse välismaal. (nt doktorikraad Ameerikas).

Olenevalt praeguse juhtkonna seisukohtadest ja rahvusvahelise kolledži positsioonist kogu ülikooli sees (kas tegemist on suure teaduskonnaga või mitte; rahvusvahelise prestiižiga jah või ei) on ettevõtte kultuur valdavalt Tai või rahvusvahelisem. Viimane kehtib kindlasti ka siis, kui dekaan on välismaalane, nii mõneski eraülikoolis.

Julgen väita, et sisemise ettevõttekultuuri rahvusvahelisemaks muutudes saab välisõpetaja lubada endale rohkem vabadust oma tegevuses, loomulikult Tai haridusvaldkonna regulatsiooni piires.

Rahvusvahelisema ettevõttekultuuri all pean silmas selliseid elemente nagu avatud suhtlemine töötajate ja üliõpilastega, lähenemine õpilastele kui noortele täiskasvanutele (ja mitte juba lastele); korrapärased konsultatsioonistruktuurid ja nendest aruandlus; isikute võrdne kohtlemine (personal, üliõpilased).

Suhteliselt väikeses "rahvusvahelises kolledžis" avalikus ülikoolis, kus ma töötan, on ettevõtte kultuur endiselt tugevalt tailik. See peaks seega tähendama, et välisõpetajad saavad endale lubada vähe või üldse mitte midagi. Mõnikord tundub see nii, kuid näivus petab.

Tai värviga ettevõttekultuuris pole niivõrd oluline see, mida sa teed (iga välis- ja tai õpetaja teeb põhimõtteliselt sama tööd), vaid see, kellega sa koos oled, kellega oled abielus, kes on su sõbrad või Lühidalt: millises (Tai) võrgus te töötate? Mida olulisem on see võrgustik, seda rohkem saate endale tööl asju lubada. Kuna see kõik võib kõlada veidi akadeemiliselt, püüan ma seda näitega selgitada.

Mul on kolm välismaa kolleegi: ajar (ülikooli õppejõudude kõne tähtaeg) Jean-Michel ja ajar Ferdinand on prantslased ja ajar Andrew on inglane. Jean-Michel on olnud 30 aastat abielus Tai naisega, kes on väljaspool Bangkoki asuva ülikooli dekaan. Ferdinand on olnud 15 aastat abielus tai naisega, kes kuni viimase ajani oli välisministeeriumi Euroopa asjade osakonna juhataja. Ta on nüüd määratud Tai suursaadikuks ühes Lääne-Euroopa riigis ja nii nad liiguvad. Andrew on abielus Tai naisega Isaanist, kes peab siin Bangkokis kahte väikest poodi.

Mis saab nüüd siis, kui kõik kolm väliskolleegi teevad midagi, mida Tai kultuuris on parem mitte teha, näiteks kritiseerib avatumalt juhtimisotsust? Kui Jean-Michelil peaks sellega probleeme tekkima, helistab tema naine (kellel pole juhtumiga formaalselt midagi pistmist; rahvusvahelises korporatiivkultuuris võiks öelda: millesse sa sekkud?) oma teaduskonna dekaaniga ja asi arutatakse ja lahendatakse omavahel.

Ferdinandi puhul juhtub sama, selle vahega, et Ferdinandi naine nõuab asja korralikult lahendamist; muidugi tema naine arvab nii tarak Ferdinandil on õigus. Kui seda ei juhtu, ähvardab ta naine ülikooli presidendile helistada (ja NII mu dekaanil on SUUR probleem). Dekaan ütleb Ajarn Andrew'le, et ta peab edaspidi kriitilised kommentaarid enda teada hoidma. Võib-olla tema töölepingut järgmisel aastal ilma pikemalt selgitamata ei pikendata.

Kas välismaalasest õpetaja saab endale lubada vähe või üldse mitte, sest ta on välismaalane? Ei. Rahvusvahelisemas korporatiivkultuuris Tai ülikooli organisatsioonis saab välisõppejõud endale lubada aina rohkem, loomulikult kooskõlas Tai seadusandlusega. Taipärasemas ettevõttekultuuris sõltub see palju rohkem välisõpetaja võrgustikust kui tema positsioonist välismaalasena per se.

See ei üllata praktikas minu teaduskonna dekaan ei võta midagi ette Jean-Micheli ja Ferdinandi juhtumi puhul (sest ta võib saada tüütuid vastandlikke telefonikõnesid) ja võtab meetmeid Ajarn Andrew vastu. Elu, isegi ülikoolis, peabsanook' jääma…..

Chris de Boer

Chris de Boer töötab Silpakorni ülikoolis turunduse ja juhtimise õppejõuna alates 2008. aastast.