Kas Tai riik hellitab Bangkokki liiga?
"See on majandus, loll," ütles Bill Clinton kunagi. Olen veendunud, et ka praegune poliitiline konflikt on ehk kõige rohkem seotud majandusega, eriti aga rikkuse jaotusega üle riigi.
Sissetulekute ebavõrdsus Tais on üks suurimaid maailmas. Pealegi on see sissetulekute ebavõrdsus tugevalt regionaalselt seotud. Kas oleks vastuvõetav, kui Groningeni provints oleks 4 korda vaesem kui Lõuna-Hollandi provints? Ma ei arva nii. Sellega tuleb Tais midagi ette võtta.
Suthepi toetajad kurdavad, et liiga palju valitsuse raha (nn meie raskelt teenitud raha) läheb välispiirkondadesse. Välispiirkonnad kurdavad, et Bangkok jätab nad hooletusse. Kellel on õigus? Vaatame järgmist graafikut valitsemissektori kulutuste kohta rahvastiku ja rahvamajanduse koguprodukti (SKT) suhtes.
- De ratsutas veerud näitavad, kui palju nimetatud piirkond panustab rahvamajanduse kogutoodang.
- De roheline veerud näitavad, mitu protsenti elanikkonnast elab igas piirkonnas
- De gele Lõpuks näitavad veerud, mitu protsenti riigi kulutused kõnealusesse piirkonda.
("Kesk" piirkond hõlmab Bangkokist põhja pool asuvaid provintse (nagu Ayutthaya), aga ka Bangkokist kagus (nagu Chonburi ja Rayong) ja edelas.
Kõige silmatorkavam on see Bangkok See saab 72 protsenti riigi kuludest, samas kui see hõlmab vaid 17 protsenti Tai elanikkonnast. Nüüd saab iga pealinn elaniku kohta rohkem raha, kuid see on väga suur summa. Bangkok saab rohkem kui 4 korda rohkem riigi raha elaniku kohta, kui tal on „õigus”, kui vaadata rahvaarvu.
Mis vahe on eriti On sisse lülitatud, kus elab 34 protsenti Tai elanikkonnast, kuid kellel on lubatud võtta vaid 6 protsenti riigi rahast. Isaani elanik saab riigikassast 5 korda vähem raha, kui tal on elaniku kohta õigus. Iga elaniku kohta saab üks inimene Bangkokist 20 korda sama palju riigikassast kui Isaani elanik!
Teised provintsid on vahepeal.
On inimesi, kes ütlevad, et on õiglane, et kui Bangkok toodab kõige rohkem maksutulusid, peaksid nad sellest ka proportsionaalselt kõige rohkem kasu saama. Ma arvan, et see on kahetsusväärne argument. Lõuna-Hollandi elanikud maksavad keskmiselt rohkem makse kui Lutjebroeki elanikud; kas peaksime siis lammutama Lutjebroeki üldrajatised, nagu koolid ja taristu?
Nüüd ei tohiks Bangkoki ja Isaani tohutu erinevus meid üllatada. Isaan on alati olnud Tai kasulaps – piirkonnale, millele Bangkok kuni viimase ajani vähe tähelepanu pööras. See seletab ka Isaani paljusid ülestõususid Bangkoki vastu. Nii et uut on päikese all vähe.
Kui Tai saatuse võtab kõik Tailased peavad siis poliitikutel tegema järgmist. Maksud peavad tõusma, need on praegu vaid 16 protsenti rahvamajanduse koguproduktist, peavad tõusma 25–30 protsendini. Käibemaks, aktsiisid ja tulumaks peavad veidi tõusma; ja ennekõike peaks kehtima rikkuse ja kapitali kasvu maks ning keskkonnamaks, kui nimetada vaid mõnda. Tai kui keskmise sissetulekuga riik on selleks valmis. Siis peab toimuma rikkuse ümberjagamine. Seda saab teha mõistliku vanadustoetuse, puuetega inimeste mugavuste ja vaesemate sissetulekutoetuste kaudu.
Selge väide ja jutt, millega saan ainult täielikult nõustuda. Kahjuks ei juhtu seda praktikas niipea... Ilmselgelt ei saa te selliseid muudatusi üleöö teadvustada, vaid veerete need aeglaselt välja, kuid ma ei näe seda ka niipea. Oleks imeline, kui pärast poliitilisi reforme astutaks väikseid samme selles suunas, et rahva huvid järjest rohkem esikohale seada. Siis läheb veel paar aastat...
Jah, ja siis sellel pildil peame ka oma ülemaailmselt tulult makse maksma, elame ju Tais ja peale registreerimist NL vms me seal enam makse ei maksa. Või näen ma seda valesti?
Tahaks TH-s makse maksta, aga siis tahan ka õigust
V: täielik kodakondsus, sealhulgas nt
1 - sisserände aastatellimuse kaotamine,
2 – sama 3-kuulise aadressikontrolli kohta,
3 - viisapoliitika kehtestamine muu hulgas pikaajaliseks viibimiseks,
4- sealhulgas kohaliku omavalitsuse aktiivne ja passiivne hääleõigus,
5- konsultatsiooniprotseduurides osalemine, pluss
B: täielik, avatud ja võrdne osalemine ühiskonnaelus, sealhulgas läbi
6- tasuta tööloa saamine,
7- otsene juurdepääs vabatahtlikule tööle,
8- äriõigus,
9- otsene vabastus kohustusest olla alati silmitsi enam kui kolmekordse sissepääsupiletite maksesüsteemiga,
kui nimetada vaid mõnda. Kui ei, siis ei mingit maksu! Korraga saan viibida vaid ühe aasta, pean tõendama, et vastan iga-aastase pikendamise tingimustele ja maksan juba selle iga-aastase pikenduse eest. Olgu TH esmalt omaks võtnud Farangi, siis talub seda ainult turistina ja talub seda pensionärina. Kui minust saab tõesti maa elanik, siis on lugu hoopis teine!
(täiesti unustatud ja last but not least:) 10- maa omandiõigus kinnisvara ostmisel.
Sellist pikaajalist viisat nimetatakse elamisloaks. Tais on see alaline elamisluba (mis võib olla ka viis tai kodanikuks naturalisatsiooni saamiseks). Oletan, et olete mõlemaga tuttav, kuid kahjuks pole mõlemat lihtne hankida. Ülejäänud osas olen sinuga nõus, kui sulle on pandud kohustused, siis peavad vastutasuks olema õigused ja vastupidi. Elu on ju andmine ja võtmine (ja loodetavasti naudi ja naera koos teistega palju).
Elamisloale kehtivad ka piirangud:
1- aastas saab kandideerida ainult 100 inimest
2- vallalised isikud on välistatud
3- on 200 tuhat valmis
4- RP ei vabasta teid 3-kuulisest aadressikontrollist
See on minu esimene kommentaar siin blogis. Ma arvan, et seisukoht põhineb tüüpilisel PVDA/SP/GL lähtepunktil, nimelt teostataval ühiskonnal. Majanduses see põhimõte ei kehti. Raha jääb raha külge. Seni pole maailmas ühtegi riiki, kellel oleks õnnestunud seda reeglit rikkuda. Suured ettevõtted ja eraisikud, kellel on palju raha, püüavad hoida võimalikult lähedal, kartes, et nad võivad trendist mööda minna ja seetõttu raha kaotada. Raha ümberjagamine toimib samamoodi nagu meie Hollandi arenguabi, see ei tööta.
Tai valitsus peab kõigepealt viima põllumajandusvaldkonna hariduse standardiseeritud tasemele, et ettevõtetel oleks tulevikus hea kvalifikatsiooniga töötajad. Järgmise sammuna tuleb rajada kaasaegne infrastruktuur kogu riigis. Kui see saavutatakse, võivad stimuleerimismeetmed aidata. Ja jah, selleks kulub terve põlvkond, seega 20 aastat.
Olen Pauliga täiesti nõus. Haridus põllumajanduspiirkondades on tõesti kehv
andmetöötlus
Kiidan härra Tino Kuisi selget olukorra selgitust. Olen täiesti nõus.
Kallis Tiina,
Graafikuid saab ka erinevalt tõlgendada.
Ma tõesti arvasin, et suur maksja/kaotaja on Keskregioon. Ja mitte Isaan.
Keskregioon panustab 44%ga neli korda rohkem, kuid saab vaid 7%.
Isaan panustab vaid 11% ja saab peaaegu sama palju: 6%.
Sissetulekute võrdsuse ja jõukuse jaotamise poole püüdlemine on eelkõige poliitiline küsimus. TH saaks vastava seadusandlusega palju ära teha, näiteks põllumeeste sissetulekute suurendamiseks. Aga vaadake, kuidas nad sellest segaduse teevad. Ei mingit seadusandlust, mis seda edendaks, vaid kõikvõimalikud meetmed põllumeeste kehva olukorra halvendamiseks. Kõrgelt arenenud riikides, nagu Holland, sissetulekute jaotus poliitiliste otsuste tegemise kaudu ei käivitu. 2013. aastal arutati Hollandi naaberriikides isegi miinimumpalga kehtestamist (Saksamaa) või selle taset (Belgia). Kuidas see TH-s toimima peaks? Mitte ainult Isaan ei saa RKT-st kasu, vt keskuse panust: 44% osamakse 7% laekumise vastu. Ühesõnaga arvan, et väide võiks olla tugevam: BKK-d ei hellitata vaid BKK-le antakse täielik soosing!
Veelgi lühem: Tai on Bangkoki provints
Ma usun graafikuid, aga ma absoluutselt ei usu selgitusi ja järeldusi. Minu arvates on selleks mitu head põhjust:
1. Teadlasena tean, kui keeruline on (isegi sellises riigis nagu Holland, kus valitsemissektori kulutused on üsna läbipaistvad) arvutada riigi kulutusi konkreetsele piirkonnale. Proovisin seda ise Drenthe provintsi jaoks teha ja see oli päris töö;
2. teab omast kogemusest, et Tais käib riigiasutustes suur osa raamatupidamisest ikka pastaka ja paberiga mitte raamatupidamispakettide ja arvutiga. Arvan, et arvudes on suured veamarginaalid;
3. Kui arvud oleksid tõesti õiged, poleks varasemate Thaksini, Abhisiti ja Yinglucki valitsuste riisitoetus põhja- ja kirdeosas mingit vahet teinud. See tähendab, et peaminister Yingluck valetas oma eelmisel nädalal peetud kõnes. Sööt korruptsioonivastasele komiteele;
4. arvud on ametlikud arvud, samas kui osa rahast leiab tee eraviisiliselt või korruptsiooni kaudu. Olen peaaegu kindel, et see annaks teistsuguse pildi Põhja- ja Kirde-Ida rahasummadest;
5. ei ole määratletud mõistet riigikulud ega KUIDAS määratletud, milline piirkond saab riigi kuludest kasu. Ma ei pääse sellest muljest, et erilist (või võib-olla eranditult) tähelepanu pöörati sellele, kes maksab arve ja kus see surnukeha asub. Mõned küsimused, mis mulle artiklit lugedes tekkisid, on järgmised:
– kas kogu välisministeeriumi eelarve (mis tasub Tai välissaatkondade eest) on eraldatud Bangkokile, kuna ministeerium asub seal?
– sama ka selle riigi veetööde eest vastutavale ministeeriumile, transpordiministeeriumile (kõik raudteekulud ainult Bangkoki kasuks?), kaitseministeeriumile, riigi kuludele lennujaamadele, turismile, haiglaravile, haridusele (eraldavad tahvelarvutite kulud Bangkokki, kuna seal asub ministeerium?);
– kas kõik Bangkoki ülikoolide kulud (hooned, palgad) kannab Bangkok, samas kui seal õpib ka palju tudengeid väljastpoolt Bangkoki?
Lühidalt: "kuidas valetada statistikaga"………………..
Lubage mul ka esineda sotsiaalteaduste metoodikut.
Loomulikult on andmetes küsimärgi all olevaid detaile.
Küsimus, mille te tõstatate, kuid millele te ei vasta, välja arvatud ingliskeelses vihjes, on järgmine: kas teie vastuväited on nii kaalukad ja nii põhjendatud, et mõjutavad maalitud pilti ja on järeldusega vastuolus?
Kui jah, siis soovin, et sinu pilt ja järeldus siin blogis oleks õigustatud.
Kallis Chris,
Mõtlesin sama ja tahtsin kirjutada just sellise kirjatüki nagu sina.
Otsisin esmalt välja väljaande, kust Tino oma info sai:
http://www-wds.worldbank.org/external/default/WDSContentServer/WDSP/IB/2012/06/20/000333038_20120620014639/Rendered/PDF/674860ESW0P1180019006020120RB0EDITS.pdf
Käesolevas aruandes käsitletakse põhjalikult LAO-de (kohalike haldusorganisatsioonide) tegevust. Ma ei ole veel saanud aruannet tervikuna lugeda ja seetõttu peatasin hetkel oma otsuse sellel teemal.
@Kallis Alex Oled käeulatuses ja helista siia.
Sealt see graafik tõepoolest pärineb, kallis Eugenio. Vaadake ka väga erinevaid haridus- ja tervishoiukulusid Bangkoki ja Isaani (ja teiste piirkondade) vahel.
Lisaks pole Tais peaaegu ühtlustatavat maksusüsteemi. Vaid 16 protsenti riigi tuludest tuleb tulumaksudest. Maksukoormus on seega väiksemate sissetulekute puhul suhteliselt suurem. Vaata:
…..maksustamine pole mitte ainult madal, vaid see võibki olla
samuti lisab ebavõrdsust marginaalselt
koormates rohkem vaeseid
kui rikkad…….. Pasuk Phongpaichit, Ida-Aasia foorum, okt-dets. 2011. aastal
Kallis Tiina,
Kui see aruanne kajastab Tai olukorda täpselt. Mida ma praegu kaldun uskuma. Siis võime ka mõelda, kas Bangkoki mineviku tohutu "koloniaal" eelise tõttu on see linn muu riigi linnadega võrreldes liiga suureks kasvanud. Kui Tai toimiks regionaalselt võrdsematel alustel, oleks näiteks Khon Kaeni-suguses linnas palju rohkem elanikke ja see mängiks palju olulisemat rolli.
(Aga see on võimaliku tulevase arutelu teema)
Lugesin @Tino Kuisi postitust viitena sellele, kuidas eri piirkondadesse kasulapselikult suhtutakse või nagu Brabantis öeldakse: need ripuvad tagaküljel. Igal juhul: niipea, kui lahkute BKK-st, näete, millise suuna valite, vaesust ja ebasoodsat olukorda. Graafikud ei pruugi näidata õiget tegelikkust, kuid kinnitavad igapäevast pilti.
kallis Soi
KUI, KUI see nii oleks: miks on väljaspool Bangkoki asuvatel erakondadel selline probleem valimissüsteemi muutmisega, kus 375 parlamendiliikmest 500 valitakse nende piirkonna alusel? See annab piirkondadele parlamendi (ja riigikulude) üle palju suurema mõjuvõimu kui süsteemis, kus üks mees üks hääl kehtiks kogu riigis ühesuguste kandidaatide nimekirjadega?
Miks ütles endine peaminister, kes on pärit Bangkokist väljastpoolt piirkonda ja väikese koalitsioonipartei liige: valitsusse mitteliitumine tähendab surma? Tema juhtimisel ehitati tema valimispiirkonnas kaks uut haiglat ja jalgpallistaadion...
Kallis Chris, ma ei ole teadlik sellest, mil määral on olemas/olnud plaanid täielikuks proportsionaalseks esindamiseks vastavalt Hollandis tuntud süsteemile. Kuid üks mees üks hääl on samavõrra võimalik ka ringkonnasüsteemis ja ka sellel on variante, vt olukorda näiteks Belgias, Prantsusmaal või USAs. Piirkondlik enamus ei tähenda koheselt parlamendienamust. Lisaks usun kindlalt, et TH 'piirkondlikud' parlamendisaadikud võivad lihtsalt kuulata rahvamassi juhti põhimõttel: kelle leiba sööb,.... Minu jaoks on küsimus selles, kas proportsionaalset esindatust tõesti soovitakse? Üks mees, rohkem häält: olen ka seda varianti kuulnud. Mõtlesin demokraatliku kalduvuse peale.
Vaadata ei peaks rahvaarvu, vaid seda, mida piirkond panustab SKTsse ja siis, nagu juba mainitud, on keskne piirkond kõige ebasoodsamas olukorras.
Ja kui näete, kui suur on piirkonna panus elaniku kohta SKTsse, on Kirde-Idal isegi tugev eelis.
Aga mu kallis Henry, kui olete Isaani elanik, kus elab 34% Tai elanikkonnast ja teile eraldatakse ainult 6% RKTst, samal ajal kui panustate sellesse RKTsse 11%: kas olete erapoolik? Või on teid mõistetud progresseeruvasse vaesusesse?