Vabatahtlikel oli päris palju tööd, napi tunniga koguti Bangkokis Chao Phraya jõe veest kokku 2.000 kilekotti, 700 plastpudelit, 600 plasttopsi ja 1.300 vahtplastitükki, kokku 132 kilogrammi jäätmeid.

Kahepäevane puhastus toimub igal aastal ning seda korraldavad valitsusasutused ja eraorganisatsioonid. Kuue kilomeetri pikkune lõik Rama III silla ja Yodpimani lilleturu vahel puhastati reedel ja laupäeval kõige hullemast mustusest. Jäätmed jaotati seitsmesse kategooriasse, sealhulgas plast ja vahtpolüstürool.

Tailased on suured plastitarbijad ega mõista, et iga plastitükk jääb keskkonda vähemalt 450 aastaks, ütles Mahidoli ülikooli õppejõud Ditthanayanan.

Vald püüab heidutada vahtpolüstüroolist toidukausside kasutamist ning pooldab biolagunevate anumate ja taldrikute kasutamist, kuid see läheb tänavamüüjatele rohkem raha maksma. Lisaks on vahtpolüstüroolist anumatest pärit toit, eriti kui neid kuumutatakse, ebatervislik. Tais kasutatakse iga päev 61 miljonit vahtpolüstüroolist alust.

Allikas: Bangkok Post

19 vastust teemale "Vabatahtlikud koguvad Chao Phraya jõest prügihunnikuid"

  1. Jacques ütleb üles

    Tore näha, et ka Tais on selles vallas tegutsemas vabatahtlikke. On inimesi, kes ei saa aru, miks vabatahtlikku tööd tehakse, aga mina mõistan ja avaldan tunnustust ja edu võitluses keskkonnakuritegevusega Tais.

  2. Anja ütleb üles

    Kahju, et see juhtub ainult kord aastas ja ainult Bangkokis!
    Iga kuu ja üle Tai oleks toredam!
    Võib-olla muuta see omamoodi kodanikukohustuseks, et tailased saaksid jäätmetest teadlikumaks?

  3. Bert ütleb üles

    See on hea algatus, kuid ei tohiks olla vajalik.
    Ma kahtlustan, et need, kes selle sisse panevad, ei ole need, kes selle välja võtavad.

  4. Christian H ütleb üles

    Suurepärane algatus vabatahtlike poolt. Aga kahjuks jääb lahtise kraaniga moppimine alles.

  5. Mark ütleb üles

    Kindlasti ei juhtu see ainult Bangkokis ja see pole ka ühekordne.

    Paljudes mereäärsetes kuurortides toimuvad perioodilised rannapuhastustööd, mida teevad mõnikord omavalitsused või vabatahtlikud ja sageli mõlemad koos.

    Ma tean mõnda küla Põhjas, kus vallavolikogu ja koolid on ühiselt pühendunud puhtale (puhtale) vallale. Vald annab iga maja juurde prügikastid. Iganädalane prügivedu on olemas. Vallateenistused ja koolid korraldavad igal kuul koristustalguid, et koristada prügi teeservadest, ojadest ja kraavidest.

    Omavalitsuseülesel tasandil aga jäätmete töötlemise/taaskasutamise osas asjad hästi ei lähe.
    Jääkväärtusega jäätmeid kasutatakse aga ringmajanduse erinevates ahelates suures osas tooraineks.

    • Anja ütleb üles

      Tubli töö!
      Siis ma ei kirjutanud midagi!

    • Ruudi ütleb üles

      Küsimus on selles, mida nende jäätmetega tehakse?
      Küladesse kaevatakse auk ja visatakse prügi sinna sisse ja kui see on täis, asetatakse sellele veel üks kiht mulda ja kaevatakse uus auk.
      See ei tundu lahendusena enamat kui suur prügimägi.

      Randade koristamata jätmise põhjuseks on vallavõimude ebahuvi.
      Ma mõtlesin alati (sel ajal Patongis), et miks mitte igal hommikul ei saadeta 3-mehelist meeskonda välja, et läbida kogu rand lõunast põhja ja koguda prügi.
      Ja kui valitsus seda ei tee, siis miks suured hotellid seda kunagi ei teinud.
      Andke neile poole päeva töö eest 300 bahti (ütleme 365.000 XNUMX bahti aastas) ja minimaalse summa eest on rand aastaringselt puhas.
      Rand, mis teenib miljardeid.
      Sest ilma selle rannata poleks hotelle.

  6. JH ütleb üles

    Kõigepealt selgitame tailastele, et prügi ei saa niisama igale poole loopida……….mind häirib see, et igal pool Tais tuleb alati prügikaste otsida.

  7. Fransamsterdam ütleb üles

    Üks tund päevas kahel päeval kord aastas. See on peaaegu ebainimlik pingutus, mis on õnneks mitmete valitsusasutuste ja eraorganisatsioonide inspireeriva juhtimise all.
    See asetab Tai uuendusliku ülemaailmse keskkonnaparanduse kaardile.
    Võime kergendatult hingata ja rahulikult magama minna.

    • Tino Kuis ütleb üles

      Tule nüüd, kallis Frans, vabatahtlikuna üheks päevaks Pattayas. Koguge prügi. Ja siis kirjuta sellest tükk.

      • Fransamsterdam ütleb üles

        Ei saa.

        • Tino Kuis ütleb üles

          Ahaa, nii et sa ei tee kunagi asju, mis Tais pole lubatud. Tubli poiss.

        • TheoB ütleb üles

          Nii et te ei anna neile toredatele daamidele raha vastutasuks ööbimise eest oma hotellitoas? 🙂

          Seni kuni keegi ei arva, et tegeled leivarööviga, ei pea ma probleemiks, et oled pühendunud puhtamale ja ilusamale Taile.
          Aga sina – kogenud Tai liblikas – tead ka seda, et omavoli seaduste ja määruste täitmisel on igapäevane. Kuni teie pea maapinnast kõrgemale ei paista, ei kosta selle juures garuda (või mis iganes müra, mida need olendid peaksid tegema).

  8. Hans ütleb üles

    Suurepärane algatus, kuid see on "pühkimine" avatud kraaniga. Selle saastamise eest ei vastuta mitte turist, vaid tailased ja…., nemad ei tea paremini. Varakult päritud, vanemate käitumise koopia.

    Kui soovid seda mentaliteeti muuta, siis tuleb koolis alustada põhjaliku infoga. Nii et õpetame noortele vastutust meie planeedi ees. See peaks olema kohustuslik õppetund.

    Vanemate käitumist enam muuta ei saa, see on sinna sisse küpsetatud!

    Nii et hea algusega, kui see kunagi sinna jõuab, jääme ikka pooleks eluks selle jamaga jänni.

    • Bert ütleb üles

      Täiesti nõus, saad muuta ka vanemate käitumist.
      Minu vanemad (ja paljud teised vanemad) sündisid 30ndatel talus kuskil kauni Limburgi maal. Neil polnud ka prügiveoteenust ja kui nad vanemaks said ja 60ndatel abiellusid, tuli prügiauto lihtsalt natuke sisse. Raudäpp pandi teele iga nädal, aga põletati ka prahti. Hiljem tuli hall prügikott, 60ndate lõpus, 70ndate alguses ja veidi hiljem hall ja roheline konteiner. Samuti on palju omavalitsusi, kus on veelgi rohkem konteinereid paberi ja plastiku või kilekoti jaoks.
      NL eakad on seda kõike kogenud ja õppinud.
      Miks ei võiks Tai seda teha?

  9. kopsu lisand ütleb üles

    Lung addie on juba kirjutanud paar artiklit "rannapuhastusest", mis siin Thung Wualeanis Nora tõuke all toimub. Olen püüdnud seda tegevust kohalikesse koolidesse üle kanda, kuid see ei jõudnud kunagi kaugemale headest kavatsustest ja lubadustest. Mõned vabatahtlikud on endiselt aktiivsed, kuid see pole kunagi laiemat avalikkust tabanud. Kahju, aga teadlikkust pole ikka veel.

  10. bob m ütleb üles

    Almeres on ka mullaga kaetud prügimägi, millest on saanud ilus golfiväljak
    nii et lootust on ka Tais, aga jah, nüüd tuleb veel asi välja töötada

  11. Teuntjuh ütleb üles

    Sealt Phi Phi Doni lähedal saavad turistid keskkonna säästmiseks välja köhida 20 bht, kuid see on 1 suur segadus. Kui kõnnite Long Beachile mööda džunglirada, ei tea te, mida kohtate ja see pole turistide raiskamine. Nii et ma ei tea, mis nende panustega saab…

  12. Marcello ütleb üles

    Tai inimeste seas peaks toimuma mentaliteedi muutus. Alustades valitsusest seaduste ja määrustega, kuid seda tõenäoliselt ei juhtu. See toob lõpuks kaasa tõsiseid reostusi ja terviseprobleeme.


Jäta kommentaar

Thailandblog.nl kasutab küpsiseid

Meie veebisait töötab kõige paremini tänu küpsistele. Nii jätame meelde teie seaded, teeme teile personaalse pakkumise ja aitate meil parandada veebisaidi kvaliteeti. Loe edasi

Jah, ma tahan head veebisaiti