Integratsioon uuendatud: laenusüsteem kaotati
Integratsioonipoliitika on läbimas drastilist ümberkujundamist. Eesmärk on, et uued tulijad asuksid kohe tööle ja õpiksid vahepeal keele ära. Omavalitsused koostavad individuaalse lõimumiskava kõigi lõimuvate inimeste jaoks. Kaotatakse ka laenusüsteem, millega uued tulijad ikka veel oma integratsioonikursuse ostavad. Minister Koolmees kirjutab seda täna saadetud kirjas esindajatekojale oma plaanidest uue integratsioonisüsteemi osas.
Ministri plaanides on lõimumiskursuste töömeetod praegusest erinev. Omavalitsused ostavad õppetunnid. Selleks kasutavad nad seda raha, mida praegu veel laenuna integreerivatele inimestele makstakse. Oma isikliku integratsiooni- ja osaluskava (PIP) osana saavad uustulnukad vallalt pakkumise integratsiooniprogrammi jaoks. Nii välditakse teenusepakkujate kuritarvitamist ja pettusi nii palju kui võimalik. Uustulnukate kohustuseks jääb kolme aasta jooksul kodanikuintegratsiooni kohustuse täitmine ja seeläbi eksam sooritamine.
Koolmees soovib, et staatuse omanikud alustaksid integratsiooniga juba esimesest hetkest. Omavalitsused aktiveerivad ja juhendavad neid selles. See tähendab, et esimesel perioodil maksavad omavalitsused selliste asjade eest nagu üür ja kindlustuskulud abisaajate sotsiaalkindlustushüvitistest. Selle toetuse kestus on indiviiditi erinev ja see registreeritakse PIP-is. Vastupidiselt sellele täiendavale juhistele karistatakse integreeruvaid inimesi, kes ei tee piisavalt jõupingutusi, sanktsioonid, näiteks trahvid, sagedamini ja kiiremini kui praeguses süsteemis.
Uues integratsioonisüsteemis seatakse lõimuvatele inimestele kõrgemad keelenõuded. Hetkel on nõutav tase A2. See on B1, sest see suurendab töövõimalust. Kõik uued tulijad ei suuda seda taset saavutada. Seetõttu on PIP-s sätestatud õppetase ja õppetee. Kõik on suunatud ka sellele, et madalama keeletasemega uustulnukad saaksid võimalikult kiiresti iseseisvaks. Töö on siin märksõnaks.
Kavatsus on, et uus integratsioonisüsteem käivitub 2020. aastal. Viimastel kuudel on minister uue integratsioonisüsteemi plaane välja töötanud tihedas koostöös kõigi asjaosalistega. Näiteks peeti kõnelusi umbes 100 eksperdiga omavalitsustest, Refugee Work Hollandist, teadlastest, tööandjatest ja teistest ministeeriumidest.
Hinnangud ja uuringud on näidanud, et praegune integratsioonisüsteem on liiga keeruline ja ebaefektiivne. Koolmees soovib uues süsteemis palju tähelepanu seirele ja hindamisele. Nii saab vajadusel kiiresti kohandusi teha.
Vaadake ka:
https://nos.nl/artikel/2239449-nieuwkomers-krijgen-persoonlijk-inburgeringsplan-taalniveau-omhoog.html
Tõus B1 tasemele - 3 aasta jooksul pärast saabumist - on üsna midagi, mulle on jäänud mulje, et see on paljude jaoks liiga kauge sild... Hollandi keele rääkimine, nagu enamik hollandlasi suudab, on kena eesmärk, kuid A2 sees 3 aastat on paljude immigrantide jaoks suur saavutus. Mind ei üllataks, et praktikas satuvad suured rühmad jälle A2-le. Tore, et üks vald ei oota nüüd integraatorit A2 õpilastega tavaklassi panema ja pangaautomaadi töökorraldust seletama ja tüdrukuid me siin ümber ei lõika... Justkui oleks suurem osa immigrante tõmmatud alt välja. roki või mahajäänud inimeste käest.klapi taga ja neil pole ambitsioone nagu hea B1 keeleoskus ja kena töö. Eks me näe…
Valitsuse kiri:
„Viimastel aastakümnetel on erinevad arusaamad integratsioonist ja arusaamade edendamine selle kohta, kuidas uustulnukad saavad kõige paremini ja kiiremini saada Hollandi ühiskonna täisväärtuslikuks osaks, viinud suure hulga poliitikamuudatusteni. Kõigist nendest muudatustest hoolimata ei ole veel leitud süsteemi, kus integreerijad saavutaksid soovitud lõppeesmärgi adekvaatselt, kiiresti ja hulgaliselt. (…) Isegi pärast süsteemi kohandamist jääb soovitud lõpptulemuste saavutamine väljakutseks. Lähiaastatel hakatakse jälgima ja vajadusel kohandama väiksema praktilise kogemusega komponente, et süsteemi järk-järgult tugevdada.
(...)
Selle saavutamiseks keskendun mitmele liinile, mis on varasemate süsteemidega võrreldes uuenduslikud:
– Hollandi diplom ilma tarbetu ajakaotuseta on parim lähtepositsioon tööturul. Seetõttu suunatakse noored immigrandid nii kiiresti kui võimalik Hollandi kutseõppekursusele.
– õppeteede intensiivistamine. Et enamik lõimujaid saavutaks mõne aasta jooksul keeletaseme B1, toimib kõige paremini, kui keeleõpe kombineerida (vabatahtliku) tööga.
– Näitatavatel jõupingutustel põhinevaid erandeid enam ei tehta. Kõik õpivad ühiskonnas hakkama saama.
(...)
Parandused on suunatud kõigile lõimumisnõude alla kuuluvatele isikutele: meestele või naistele, kellel on varjupaigaluba või muud liiki elamisluba.
(...)
Koalitsioonileppe üks võtmepunkte on lõimumiseksamil nõutava keeletaseme tõstmine A2-lt B1-le. B1 muutub seega standardkeele tasemeks. See on keeletase, mis on vajalik parima võimaliku stardipositsiooni saamiseks tööturul. Siiski on reaalsus, et kõigil ei ole võimet sellele keeletasemele jõuda. (..) Selleks on praegu kaalumisel kolm erinevat õppeteed.
Kolm õppeteed
B1 marsruut (tee 1):
Standard on see, et need, kelle suhtes kehtib integratsiooninõue, järgivad B1-eksamini viivat marsruuti. Ainult objektiivse testiga saab kindlaks teha, et lõimujad, kes seda taset läbi ei suuda, võivad sooritada eksameid madalamal tasemel. (…)
Haridustee (marsruut 2)
Sisserändajate hariduspotentsiaali tuleb paremini ära kasutada, sest seda on tööturu jätkusuutlikuks perspektiiviks hädasti vaja. Ligikaudu 30% lõimumisalustest on alla 30-aastased ja neid ootab ees väga aktiivne elu. (..)
Z-marsruut (keelest sõltumatu) (marsruut 3)
Enamiku inimeste jaoks, kes saavad nüüd vabastuse, on ka A2 eksam kättesaamatu. Näiteks piiratud õppimisvõimega inimesed või inimesed, kes on oma emakeeles kirjaoskamatud. (…)
V. Eksamisüsteem
„2013. aasta kodanikuintegratsiooni seaduse kehtestamisega on muutunud eksamisüsteem. Sellest hetkest uuriti keelekomponente eraldi ja 2015. aastal lisandus eksamikomponent ONA. Mis puutub ONAsse, siis tööturule integreeruva inimese ettevalmistamine annab lisaväärtust, kuid – nagu näitab seaduse hinnang – on praegune ONA testimise viis ebaefektiivne. ONA on oma praegusel kujul väga teoreetiline ja nõuab teatud keeleoskust, mis paljudel integraatoritel veel alguses puudub (…)
Praegune integratsioonieksam koosneb seitsmest osast:
1) kõneoskus, 2) kuulamisoskus, 3) kirjutamisoskus,
4) lugemisoskus, 5) teadmised Hollandi ühiskonnast (KNM),
6) Orienteerumine Hollandi tööturul (ONA) ja
7) osalusavaldus.
Osalemisavaldus on juba detsentraliseeritud omavalitsuste vastutusalasse. ONA puhul kehtib see, et (nagu juba teatatud) antakse sellele ka detsentraliseeritud praktikale orienteeritud tõlgendus, mis aitab optimaalselt kaasa integraatori tööle asumisele.
(…) ”
Allikas: https://www.tweedekamer.nl/kamerstukken/brieven_regering/detail?id=2018Z12976&did=2018D37329
Täiesti nõus sinuga Rob. Paljude uustulnukate jaoks pole A2 tase lihtne, rääkimata B1-st. Soov on mõtte isa ja sel juhul soov keeleteadmisi laiendada praktikas ei toimi. Nagu Rori märgib, ei suuda paljud hollandlased juba praegu B1-tasemele jõuda ja ma kujutan ka ette, et see tekitab Janbeutele nii-öelda lõhestava peavalu. Olen seda ka varem saanud, ka ametnikelt, kes pidid integratsiooniseadust rakendama, kuid ilmselt tulid teiselt planeedilt. Uut lõimumiskava tutvustav minister minister Koolmees oli hiljuti koos Jinekiga. Temale ja teistele kohalviibijatele esitati käimasoleva integratsioonieksami kohta mitmeid küsimusi, mis olid sõnade jaoks liiga veidrad ja millele ei osatud õiget vastust anda. Küsimused ja videod, mille, kui minu käest küsida, mõtlesid välja hullud. Harry Romijnil on asi, Holland ihkab meeleheitlikult professionaale, aga tuhanded ja tuhanded uustulnukad on sunnitud läbima väga kulukaid kursusi. Kursused, kus on palju mõttetut õppematerjali, mida keegi ei taha ja mis ei aita mitte midagi kaasa sellesse faktipõhisesse baasi, mille jaoks integratsioon on mõeldud. See on suur äri, mis hõlmab palju raha.
Seda kõike lugedes tekitab minus lõhestav peavalu.
Kuidas õnnestus neil XNUMX. aastate alguse vietnamlastel vaikselt Hollandi ühiskonda integreeruda?
Mäletan siiani, et elasin Steenwijkis ja selle lähedal asus Steenwijkerwoldis Gelderingeni küla lähedal asuvas vanas koolituskoolis vastuvõtukeskus.
Paljud läksid peagi tööle Zwollesse Scania veoautotehasesse ja tõenäoliselt pole neil Hollandi kutsediplomit olnud.
Kuid nagu tavaliselt, peavad Hollandi valitsus ja sellega seotud riigiteenistujad välja pakkuma midagi uut, millest tõenäoliselt ei tule midagi.
Sest nagu enne kirjutasin, lõimingut ei õpita kursuselt, vaid see tuleb südamest.
Jan Beute.
Ma tean hollandlasi teatud Hollandi provintsidest, kes ei suuda isegi B2-taset läbida.
Nii et see on veel üks lisapidur välismaalastele, välja arvatud juhul, kui sisenete Vahemere, Türgi või MSF-i kaudu.
Ma ei saa sellest "integratsioonist" suurt midagi aru.
Miks peaks keegi, kes oskab näiteks suurepäraselt keevitada, kõigepealt kogukonna kulul ära õppima klomperiani, kust sotsiaalabi taotleda, samal ajal kui seesama riik nutab sedasorti oskustööliste järele. Sama kehtib ka automehaanikute, ehitustööliste, elektrikute jne kohta. "Minu" garaažis sai süürlane ühe tunni jooksul kõigest aru, kaasa arvatud elektroonilised reguleerimisseadmed, ja võis oma Hollandi kolleegidele midagi õpetada! Süüria meditsiinispetsialist, kes meil oli pärast õnnetust oleks neile seal käsi musitanud, kui ta meid opereerima läheks, aga NL-is ei tohi ta veel kipsi panna, sest tal pole isegi Hollandi esmaabidiplomit.
Kui paljudel välismaalastel on Tais suurepärane töökoht, kes ei mõista enam kui 50 tai keelt?
https://www.medischcontact.nl/nieuws/laatste-nieuws/artikel/syrische-arts-zoekt-ervaringsplaats.htm
https://www.medischcontact.nl/nieuws/laatste-nieuws/artikel/syrische-artsen-willen-snel-weer-aan-het-werk.htm
https://www.ad.nl/binnenland/deze-syrische-vluchtelingen-zijn-helemaal-ingeburgerd~a2bfa28a/
Täiesti nõus. On väljarändajaid, kes põlgavad Tai bürokraatiat, kuid ka Holland saab sellega midagi ette võtta. Mõnikord muudes punktides, mõnikord samades punktides nagu tööload.
Kas teil on Maltal sõber, kes elab Maltal ja inimestel pole seal raske. Tagajärg: paljud välismaalased (kes oleks Hollandis keelatud või keda peetakse majanduspõgenikeks, kui see pole juba hullem) suunduvad Maltal uue tuleviku poole, ilma et neil oleks kursust, mis ütleks, mida sünnipäevapeole perenaisele kaasa võtta. Kindlasti pole see prioriteet.
Mõnda aega tagasi tegin ise integratsioonitesti (internetis) ja läbisin imeliselt.
Nii et mu Tai naisel ei ole Hollandisse tulles selleks õigust
kui ma õigesti aru saan või loen.