Tai psühholoogia, väärtused ja käitumismustrid

Tai mees seisab uhkelt keset ühiskonda, kus ta tahab kohelda teisi võrdsena ja vabaduses. Talle läheb korda rahva saatus, kuid tema mõtted pöörduvad sageli iseenda staatuse ja elus edukuse poole, millest ta ammutab enesehinnangu. Ta vaatab rohkem välja. Seetõttu peab ta olema kontrollitud, andestav ja loov, kuid mõnikord ka kuulekas.

Tai naine on kõige rohkem seotud oma perega, eriti sellest, millest ta lähtub oma enesehinnangust ja saavutustundest. See ja sõprus määravad tema õnne ja sisemise rahu. Talle meeldivad ilusad asjad. Ta näeb rohkem elu sisemist poolt. Selleks peab ta peale hariduse vajalikuks hoolimist, vastutust, armastust ja mõistmist.

Sissejuhatus

Aastatel 1978–1981 viis Sunaree Komin läbi laiaulatusliku tailaste väärtuste ja käitumismustrite uuringu. Ta esitas küsimustikud 2469 tailasele kõigist ühiskonna osadest. Katsealused pidid järjestama kakskümmend lõplikku väärtust (st väärtused, mille poole me oma elus püüdleme, kuid ei suuda kunagi saavutada oma täiuslikkuses) enda jaoks tähtsuse järjekorras.

Lisaks küsiti neilt, kas nad tahavad sama teha kahekümne instrumentaalväärtusega (need on väärtused, mida me kasutame lõppväärtuste realiseerimiseks). Lõplikud väärtused on näiteks tarkus-teadmine, tõeline sõprus ja ilu. Instrumentaalsed väärtused on: tänulikkus, pädevus ja vaprus.

Ta leidis mitmel viisil, et tulemused olid sama isiku puhul väga stabiilsed ja et vastuse sotsiaalne soovitavus ei mõjutanud vähe. Väärtused ei ole kunagi inimese elu jooksul ega konkreetses kultuuris aja jooksul täiesti stabiilsed, väärtused kohanduvad teatud määral muutuvate oludega, kuid aja jooksul on olemas piisav sidusus, mis võimaldab teha üldisi järeldusi. joonistatud.

Kahjuks ei ole mul õnnestunud sellises mahus ja sellise kvaliteediga värskemaid uuringuid leida.

Räägime keskmistest, levik Tai elanikkonnas on suur. Keskmist tai keelt ei eksisteeri. Kui me seisame tai ees, siis on mõttetu omistada talle väärtusi või käitumismustreid, mida siin kirjeldatakse kui keskmisi, ta võib neist linnulennult erineda. Teisisõnu: väga paljud tailased on oma väärtushinnangute ja käitumismustrite poolest väga sarnased paljude hollandlastega ja vastupidi ning ainult väiksem osa erineb üksteisest väga palju. Lõppude lõpuks oleme me kõik inimesed.

Uuringu tulemused

Tai meeste ja naiste lõplikud väärtused.

Arv näitab paremusjärjestust ja plussmärk näitab selget statistilist erinevust.

	Mehed	Naised
rahvuslik julgeolek	1	4 +
Võrdsus	2	9 +
Eneseaustus	3	2 +
Edu elus	4	3 +
Meeldiv elu	5	5
Perekonna õnne turvalisus	6	1 +
Vabadus-iseseisvus	7	8 +
Vennaskond	8	10 +
Usuelu	9	11 +
Õnn-sisemine harmoonia	10	7
Tõeline sõprus	11	6+
maailmarahu	12	13
Tarkus-Teadmised	13	12
Sotsiaalsed suhted	14	16
Sotsiaalne tunnustus	15	17 +
Küps armastus	16	15
Ilu	17	14 +
Põnev elu	18	18
Staatus Rikkus	19	20
Nauding-nauding	20	19

(Riiklik julgeolek on nii kõrge, sest uurimine toimus tõsiste sise- ja väliskonfliktide ajal).

	Mehed	Naised
Sõltumatu	1	1 +
Aus-siiras	2	3
Vastutav	3	2 +
Rahuldav	4	4
Olukordades vastuvõtlik	5	5 +
Hooliv-tähelepanelik	6	6 +
Kontrollitud-tolerantne	7	11 +
Viisakas-Alandlik	8	10
Kena-abivalmis	9	8
Oskuslikud	10	9
Dapper	11	12
Haritud	12	7 +
Rahuldatud	13	13
Andestav	14	16 +
Rahulik-ettevaatlik	15	14
Avatud mõtlemisega	16	17
Üksteisest sõltuv - abivalmis	17	22 +
Kuule-austav	18	20 +
Armastav-Tern	19	19
Kujutlusvõimeline-loov	20	21 +
Puhas-korras	21	18 +
Naljakas-Humoorikas	22	15 +
Ambitsioonikas-töökas	23	23

Lühikokkuvõte

Tai naiste jaoks olulisemad lõppväärtused: perekondlik õnn; eneseaustus; Edu elus; Tõeline sõprus; Ilu.

Tai meeste jaoks olulisemad lõppväärtused: Riiklik julgeolek; võrdsus, vabadus-sõltumatus; usuelu; sotsiaalne tunnustamine; Staatus Rikkus.

Tai naiste jaoks olulisemad instrumentaalsed väärtused: Iseseisvus; Vastutus; Vastuvõtlik olukordades ja juhtudel; Hooliv-tähelepanelik; Haritud; Naljakas-Humoorikas; Puhas-korras.

Tai meeste jaoks olulisemad instrumentaalsed väärtused: Kontrollitud-tolerantne; andestav; Vastastikune sõltuvus – abivalmis; Kuule-austav; Kujutlusvõimeline-loov.

Suntaree püüab ka avastada, kust kõik need Tai väärtused nüüd pärinevad. Ta ütleb, et selle eest vastutab mitte niivõrd budism, kuivõrd Tai ühiskonna põllumajanduslik iseloom, mille rõhk on inimestevahelistel suhetel.

Erinevad rühmad Tai ühiskonnas

Uuringutulemused on jaotatud ka määratletud rühmadesse vanuse, sissetuleku, hariduse ja linna-maa ebavõrdsuse alusel (Suntaree jagunes ka konservatiiv-liberaalseks, religioosseks ja mittereligioosseks, budistlikuks ja moslemiks ning ametiteks, nagu ma teen. ära lähe pikemalt). Kuigi olen numbrifetišist, kirjeldan vaid lühidalt erinevusi, mis on mõnikord väikesed, kuid sageli üsna suured.

Vanus. Väga etteaimatav: 15–19-aastased lapsed: eneseaustus, iseseisvus, tõeline sõprus.
22–29-aastaselt: edu elus, küps armastus, ambitsioonikas-töökas, avatud meelega ja julge, kuid riiklik julgeolek, kuulekus ja usuelu on seevastu madalad.
30-39aastaste puhul näeme, et võrdsus, kontroll ja rahulikkus on olulised, hilisemas eas on esiplaanil kuulekus, rahvuslik julgeolek, maailmarahu, usuelu ja tarkus-teadmised.

Sissetulekud.  Siin on võib-olla suurimad erinevused. Kui jõukas rühm püüdleb edu, tarkuse-teadmiste, vastutuse, aususe ja võimekuse poole, siis vaesed, eriti vaesemad, valivad usuelu, andestuse, abivalmiduse, hoolivuse-vaatluse, armastava-helna ja sõnakuuleliku-austava.

Haridus. Ka siin on suuri erinevusi. Vähiharitumad valivad usuelu, vendluse ja maailmarahu, kõrgemalt haritud inimesed aga näevad rohkem edu elus, eneseaustust, võrdsust ja tarkust-teadmisi. Madala haridusega inimeste instrumentaalsed väärtused on nagu vaeste omad: hooliv, lahkelt abivalmis, andestav, vastastikku sõltuv ja kõrgelt haritud inimesed taotlevad oma lõplikke väärtusi hariduse, võimete, vapruse ja avatud meelega.

Linna-maa. See on palju pistmist sissetuleku ja haridusega. Linlased püüdlevad pereõnne ja turvalisuse, edu, eneseaustuse, meeldiva elu, võrdsuse, ilu, küpse armastuse ja põneva elu poole, kuid maaelanikud võtavad asja rahulikult ja tunnevad rohkem rahvusliku julgeoleku, usuelu, vendluse ja perekonna turvalisuse poole.

Instrumentaalselt teevad linnaelanikud, näiteks Bangkok, seda sõltumatuse, vastutustunde, pädevuse, vapruse, avatud meele, loovuse ja töökuse kaudu.
Maainimesed tegelevad rohkem inimestevaheliste väärtustega, nagu tänulikkus, kuulekus ja andestus.
Kuid milles linlased maaelanikest ei erinenud, olid vabaduse ja võrdsuse väärtused. Lisaks olid need kaks rühma sarnased sotsiaalsete „määrdeainete” käitumismustrite poolest: olukorrale vastuvõtlik, kena-abivalmis, hooliv, rahulik-ettevaatlik ja rahulolev.

Rõõm, 'sanouk' on kõigis gruppides viimasel kohal. Võib-olla on "sanouk" sama, mis meie "hubasus", meeldiv ja vajalik, kuid mitte väärtus, mida eriti otsida.

Samuti saate kogu selle teabe põhjal kontrollida, milliste tailastega peaksite ühendust võtma, kui otsite teatud väärtust. Kui soovite tõelist sõprust, leiate selle kõige paremini koos noore naisarstitudengiga (või õega). Kui olete usuhuviline, veetke aega vanema vaese madala haridustasemega talunikuga. Ambitsioonikas, töökas mees peaks loogiliselt võttes otsima varjupaika kõrgelt haritud, jõukama linnaelaniku juurest. Aga kui sa oled heade sotsiaalsete ja suhtlemisomadustega inimene, võid minna kuhu iganes.

Tai keele võrdlus Ameerika väärtustega

Lõplikud väärtused, mis on ameeriklaste jaoks kõrgeimad, on: maailmarahu, vabadus, võrdsus, tarkus-teadmised ja kõik need väärtused on tailaste jaoks keskel. Tailastel on tähtsad lõppväärtused riiklik julgeolek, usuelu ja vennaskond, kahte viimast ameeriklastel isegi ei esine, kui me just ei pea nimetama "päästmist", "lunastust, päästmist", mis on kuskil keskel.

Mis puudutab instrumentaalseid väärtusi: ameeriklased hindavad ambitsioonikat, avatud mõtlemist ja julget, samas kui tailased hindavad olukordades rohkem selliseid nagu sõltumatud, tänulikud, hoolivad, lahked, kontrollitud ja vastuvõtlikud. Ameeriklastel ei esine Grateful and Controlled esimese kahekümne seas üldse. Ülejäänud väärtused on umbes samad. Iseseisvus on kõrgel kohal kõigi Tai elanikkonnarühmade seas ja üsna madalal ameeriklaste seas.

Järeldus

1 Tai väärtused ja käitumismustrid tunduvad olevat üsna killustatud ja killustatud erinevate elanikkonnarühmade vahel (vaesed rikkad, linna-maa jne), eriti lõplike väärtuste osas. Instrumentaalsed ja inimestevahelised väärtused, nagu tänulik, hooliv, lahke, abivalmis ja kontrollitud, peegelduvad selgelt kõigis rühmades ja on võib-olla Tai kultuuri tuumaks. Tais ei ole homogeenset ühiskonda, samas kui ma arvan, et lääne kultuurid on palju ühtlasemad ja eri rühmade vahel on vähem erinevusi. Võib-olla sellepärast on Tais vähem koosolemist ja rohkem konflikte.

2 Tai kasvab lääne ühiskonna suunas. Tai linnaliste, kõrgelt haritud ja jõukate profiil on lääneriikide keskmisele lähemal.

3 Just seetõttu, et lisaks sarnasustele on Tai erinevate elanikkonnarühmade väärtustes ja käitumismustrites nii palju selgeid erinevusi, on küsimus selles, kas saate rääkida "Tai kultuurist", peaksite olema vähemalt väga ettevaatlik. selle kontseptsiooniga. Ma arvan, et on olemas erinevad "Tai kultuurid". Pealegi pole ükski kultuur ühtlane, vaid seda saab paremini võrrelda mitmevärvilise briljantse teemandiga.

Allikas: Suntaree Komin, Ph.D., Tai inimeste psühholoogia, väärtused ja käitumismustrid, Bangkok, 1990.

– Postita teade uuesti –