Lugeja esitus: “demokraatia” hind Tai mudeli järgi

360b / Shutterstock.com

Sjaak on pikemat aega jälginud peamiselt Tino ja Chrisi vahelisi arutelusid Tai poliitilise olukorra üle. Jälgin suure huviga ka sellele antud vastuseid. See pani mind otsustama, et panen kirjalikult oma arvamuse Tai poliitika kohta. Selle eesmärk on väljendada teistsugust vaadet ja loodetavasti arutelu selle üle.

---

Tai mudeli järgi “demokraatia” hind

Mind üllatab kõigis Tailandblogi aruteludes see, et me eeldame, et peaminister Prayut taastab demokraatia. Peaminister on juba selgelt näidanud, et ta ei taha seda lääne mudeli järgi teha. Miks me peaksime siis temalt seda ootama? Juhtub vastupidine ja Tais tekib vorm, mis on rohkem kooskõlas Tai ümber asuvates riikides toimuvaga.

Peamine mõju Tais on praegu Hiinast

Võime unustada Euroopa mõju, ta ei vaata seda, kui EL on nii lõhestatud ja nii rahaliselt seotud, et Taile on ainuke toetus memo, milles öeldakse, et huntat ei taheta ja muidu peaksid muutused tulema kiiresti. tuleb proportsioonid üle vaadata. See pole just julgustav.

Ameerika ärimees Trumpi juhtimisel ei liiguta Taile sõrmegi, kui Ameerika jaoks pole rahalist tehingut ja Tai valitsemine pole Ameerikat alati huvitanud. Ja seni, kuni Ameerika on Tais teretulnud, ei tee ta midagi.

Venemaa on huvitav vaid siis, kui tahad kleptokraatiat kui valitsemisvormi ja see Taile ei sobi või vähemalt avalikult ei sobi.
Ainus, mida Prayut oleks võinud Putinilt üle võtta, on avaldus; mu sõpradele kõik ja mu vaenlastele seadus.

See jätab Hiina, kus peaminister Xi Jinping on selgelt öelnud, et Hiina unistus on saada 21. sajandil maailma liidriks. See ilmneb juba sõjalise aparaadi ja eriti mereväe tohutust kasvust, mis on aastaks 2030 peaaegu kaks korda suurem kui Ameerikal praegu. Ja seega on Ameerika mõju ja võim tõsiselt piiratud. Mäng, mida juba mängitakse ümber Formosa, Lõuna-Hiina mere ja hiljuti Trumpi kokkuleppe Põhja-Koreaga.Ja seda kõike riigiga, mille SKT elaniku kohta on võrreldav sellise riigiga nagu Dominikaani Vabariik. Nii et kokkuvõttes läheb rohkem raha sõjaväele ja mitte palju elanikkonnale.

Mis on sellel pistmist Taiga, võite arvata? Ja eriti millist mõju avaldab see valitsusvormile? Vaatame esmalt Tai sidemeid Hiinaga, eriti sõjalisi, mis ei ole Prayuti kui endise kindrali jaoks täiesti tähtsusetud. Hunta on seetõttu pärast riigipööret oluliselt tugevdanud sõjalisi sidemeid Hiinaga, ostes sõidukeid ja tanke, aga korraldades ka ühisõppusi. Lisaks töötavad nad esemete hooldamiseks Tai piirkonnas ühise relva- ja hoolduskeskuse ehitamisel.

Kolmast allveelaevast 1. on juba tellitud ja see tähendab, et peagi on meil Sattahipis hooldus- ja koolituskeskus. Peamiselt hiinlaste poolt mehitatud sellest saab Hiina laevastiku oluline tugipunkt. Allahindluseks peab sul olema midagi varuks.

Samuti käivad endiselt läbirääkimised Kra maakitset läbiva kanali üle, kui see juhtub Hiina juhtimisel ja Hiina rahalise toetusega, jäetakse Singapur kõrvale ja Hiina kontrollib seda kaubavahetust lisahüvega, et nende mereväe laevad peavad sõitma 3. päeva vähem, et jõuda India ookeani läbi Hiina kontrollitud marsruudi, mille baasid asuvad Tais. See annab Tai majandusele tohutu tõuke konteinerite ümberlaadimise sadamate näol, kuid Tai peab mõistma, et see on Hiina juhtimise all.

Lisaks peame nägema, kuidas Hiina võtab majanduslikult vastu mitmesuguseid projekte, nagu Tai raudteede uuendamine ja laiendamine. See kehtib ka Mekongi jõel ja selle ümbruses toimuvate projektide kohta, mida võib kõiki pidada Hiina siiditee osaks. Sest kõik see kuulub Hiina vöö ja tee algatuse alla. Mida ei tohiks vaadelda ainult raudteeühendusena Antwerpeniga, vaid globaalse tervikuna, kus sadamad, transport ja juhtimine on täielikult Hiina kontrolli all ja loomulikult Hiina kontrolli all.

Mulle ja ma arvan, et ka peaministrile on selge, et valitud valitsemisvorm peab olema selline, et Hiina ei oleks pettunud. Kui Tai demokraatia ajalool ja peaministri öeldul või juba jäädvustatul tähelepanelikult silma peal hoida, on juba ähmaselt näha midagi esile kerkimas. Nagu praegu paistab, on valitsusvorm mõnevõrra sarnane Iraani omaga, vabad valimised, millel võivad osaleda kõik, kes on heaks kiitnud islamivaimulike nõukogu. Kui need on määratud, peavad need parteid järgima põhijooni ja võtavad mitmeaastased plaanid vastu peaaegu üksmeelselt. Tailastel on "vabad valimised", kus hunta on heaks kiitnud kohalikud poliitikud.

Kui hunta on tark, loob ta väikseid ringkondi ja töötab valijate häältega Ameerika mudeli järgi. Sest sellega saab hästi kursis olla, eriti kui valimised mitme nädala peale laiali jaotada. Siis muutub kohanemine mõnevõrra lihtsamaks, kui elanikkond ei saa aru, et saab hääletada ainult üles seatud isikute poolt.

Nii et meil on demokraatlikult valitud valitsus, kus riigipea on monarh, kõik vastavalt Junta koostatud põhiseaduslikele reeglitele. Kus nad saavad delikaatselt mainida, et nad on valinud Tai 21. sajandisse viimiseks kõigist valitsusvormidest parima.

Selge see, et tailased ise ei parane keskmiselt, aga see kehtib ka keskmise hiinlase kohta. Ja eeldatakse, et ta jääb oma valitsusega väga rahule. Nii et peaminister Prayut läheb põhimõttele "üks mees, üks hääl" välja, kuid selgitab seda nii, et seni, kuni ta on mees ja tal on hääl, on kõik hästi. Ja kõik, kes ei nõustu, parandatakse ümberkasvatuslaagris. Xi oskab talle ka nõu anda, kuidas seda teha nii, et see ei oleks liiga silmatorkav. Kuna Prayut juba katsetab sellega, vaadake üleskutset kasarmus vestlusele neile, kes andsid natuke liiga valjuhäälselt teada, et nad pole temaga nõus.

Eelneva kohta otsisin palju vabalt ligipääsetavatelt veebisaitidelt ja leidsin palju teavet. Kui soovite Hiina laienemispoliitika kohta rohkem teada saada, soovitan otsida kapten Fanell docs.house.gov/ See ei ole Ameerikas täiesti vastuoluline raport, kuid seda silmas pidades ja mõnda aega vaadates, kuidas Hiina praegu maailmapoliitikat juhib, saab selgeks, et Kiiresti saab selgeks, et Tai kui naaberriik seisab sellega silmitsi.

Esitanud Sjaak P.