Lugeja esitamine: unenägu, mis lõppes õudusunenäoga
1994. aastal käisin koos abikaasa ja tütrega esimest korda Tais. Milline seiklus, omamoodi unenägu, mis lõppes õudusunenäoga.
Pärast 7 fantastilist nädalat nägin, et mu mehel olid väga kollased silmad. Kui nüüd juttu lühidalt teha, siis tulime koju 4. märtsil ja ta võeti vastu 9. märtsil. Lõpuks suri ta 4. märtsil 1995 sapiteede vähki ja maeti 9. märtsil. Täpselt aasta hiljem.
Esimesed paar aastat ei pidanud ma sellele mõtlema, kuid ühel päeval tahtsin tagasi minna, kasvõi selleks, et vabaneda sellest "halvast" tundest Tai suhtes.
Olen aastaid tagasi läinud iga aasta veebruaris. Viis aastat tagasi käisin kuurordis, kus ööbisime ja kus mu toona 7-aastane tütar kuurordiomaniku tütrega mängis. Ta oli isegi sinna jäänud. Varustatuna mõne vana fotoga, läksin mööda ja jah, ta tundis mu ära. See oli nii eriline, tütar oli ka kohal ja nad olid nii rahul 94. aasta fotode üle. Igal aastal naudin sõbraga tagasisõitu.
Kui imeline maa see on, päike, meri ja et ei tohi unustada sööki ja maitsvaid shake. Ja kuidas see on muutunud. Rahvarohke, liiga palju turiste, "petturid" ja hindadest rääkimata. Sinna ei pea enam odavalt minema, see on kindel. Aga minu jaoks võidavad toit ja kliima alati kõigist teistest puhkuseriikidest. Nii et suviti kuskil Euroopas, aga kohe septembris koju jõudes ei teagi, kui kiiresti peaksin oma järgmise Tai reisi kohta netist otsima hakkama.
Esitanud Patty
Ma kujutan seda võitlust hästi ette, kallis Patty. Tore kuulda, et kõigele vaatamata müüdi sind ikkagi Taisse.
Tai on vaatamata kallile bahtile endiselt odav. Lihtsalt ärge minge superturistide levialadesse. Tais on palju muid toredaid kohti. Samuti palju vähem hõivatud ja seal kohtab peamiselt toredaid inimesi
Mul on hea meel, et tegite selle reisi uuesti, hoolimata halbadest mälestustest ja kaotusest.
Mulle ei tundu imelik, et Tai daam teid ära tundis. Mõnikord ma arvan, et see on hea Tai sisse ehitatud. (võib olla erandeid). On imeline, et sind koheldakse taas kui „perekonda”.
Loodetavasti teete veel palju reise kaunisse Taisse.
Patty, tore, et sa niidi uuesti üles võtsid ja nüüd jälle meeldivad kogemused ja mälestused Taist.See polnud muidugi Tai süü, et su abikaasa kahjuks suri, aga ma kujutan hästi ette, et esimest korda kuurordis sai suure klomp kurgus.Nagu ka viitad, on aastatega palju muutunud, aga palju toredat ja maitsvat jääb alles.Mõnusat edasist puhkust ja elu nautimist, kuigi vahel on raske.
Igal inimesel on mälestused teatud kohtadest. Vahel tore ja vahel ei taha kogeda. Sul läks hästi, kui sellele vastu astusid ja mõistsid, et Tai ei olnud sinu endise abikaasa haiguses ja surmas süüdi. Elu läheb edasi ja sellest kirjutamine aitab ka töötlemisel. Aeg-ajalt teha seda, mida süda ütleb, on samuti hea abinõu, sest elu on lühike.
Loodetavasti on elu teie ja teie lähedaste vastu lahke ja naudi hetki, mis alati olemas on.