Mu taganaabri surm

Eile kella 22.00 paiku suri mu tagumine naaber, Niti ema nõbu, 1 päev (2 tundi) enne, kui ta oleks saanud 76-aastaseks. Nit oli seal ja jäi sinna ka pärast surma. Külastasin teda hommikul, 12 tundi varem. Õhtul palus ta oma viimastel tundidel Tai lippu (minu).

Ta oli juba pikka aega tõesti vana ja nõrk olnud. Eelmisel nädalal läks asi halvasti. Ta ei saanud enam süüa. Haiglasse. Madalmaades peaksid nad teid siis toitma torudega, et hoida teid tugevana ja protsessi pikendada. Siin öeldi 1 päeva pärast: mine koju. Nii et ära enam söö ja joo iga natukese aja tagant lusikatäis vett ja oota.

Selleks kulus neli päeva. Eile hommikul ümbritsesid mind minusugused külalised, lähedane ja veidi kaugem perekond (nagu Nit ja Niti õetütar, seega tema teise vennatütre, Niti ema vanima õe tütar, kes jaanuaris oma mehe kaotas). Niti nõbu aitas tal köhida ja eemaldas tualettpaberiga suust lima. Hollandis on meil terved aruteluprogrammid selle kohta, kas võite nõuda lastelt (ja haigelt) oma tuharad pühkida.

Täna hommikul osutus kogu naabruskond (välja arvatud mina, sest ma pean seda kirjutama) maja ümber vajalikke telke ehitama (meeste töö). Nit on nüüd ka jälle abiks. Kirst just saabus. Ja et kõikidel külastajatel lähipäevadel piisavalt süüa oleks (naistetööd), jõudis kohale ka mingi materjal, näiteks kausid ja taldrikud.

Kõik tööd tegid pere ja naabrid. Hollandis teeb seda Dela ja meil on kõik nii kallis!! (Lihtsalt peatuge siin, sest ma lähen nüüd oma naise käsul duši alla, sest pean naabri kätt lillelise veega üle kastma. Näeme varsti.)

Käin kiiresti duši all ja lähen sinna. Ei olnud vaja kiirustada. Taganaaber polnud selleks veel valmis. Nii et oota. Tüüpiline Tai.

Vahepeal sai kõik üles ehitatud. Selleks vajate lõuendi riputamiseks mõnda puud. Nii et lõigake see maha. Ilma et keegi vallast oleks raieluba kontrollimas.

Nitiga koos oodates, millal tehakse tema foto ja elukuupäevadega lõuend, nägin, et tema surmakuupäev on kirja pandud, aga sünni kohta ainult aasta 2480. Vanematel tai inimestel on teada vaid aasta, ka ID-kaardil.

Ütlen Nitile, et miks mitte 25-6-2480, sest täna oleks tal sünnipäev. Nit ütleb seda tütretirtsule, aga ta ütleb, et ei, me teame ainult juuni ja aasta ja teisipäeval sündinud (Tai kogemuses väga oluline, alati küsitakse, et: mis päeval sa sündisid) ja kuna täna on Teisipäeval ütles naine eile, et tema sünnipäev on homme. Siis oleksin seda eelmisel nädalal tähistanud. Justkui langeks teie sünnipäev pärast sündi alati teisipäevale.

Ooteajal külastasid mind palju kärbseid. Neid oli palju (imelik sõna sellise kohtumise kohta). Vett piserdades puhus kõrval istunud tütar tal kärbsed näolt, kusjuures tema oli ainuke, keda see ei häirinud.

Siis lahkumistseremoonia. Alati eriline kogemus ja kena žest. Siis kirstu ja kirst väljapoole asetatud 'sügavkülma'.

Niti ema tuhastamisel ei osale, sest reedel tuleb tal juba kolmandat korda järjest viis päeva keemiaravi teha.

Niisiis, nüüd teate midagi selle kauni riigi kohta. Õppimiseks pole kunagi liiga vana, räägib (kirjutab) välismaa kogemusega mees.

Esitanud Jaap