Iisani elamine (8. osa)

Inkvisiitoril on nüüd ainulaadne võimalus jälgida väikese Isaani pere keskmist elu. Kallis vend. Tüüpiline Iisani elu, tõusud ja mõõnad, ilmselt põhiküsimusega: kuidas ehitada üles elu selles vähekindlustatud piirkonnas? Aeg järje jaoks, „Inkvisiitor“ viib teid minevikku, moodsasse ajastusse, mis nimetab end moodsaks riigiks.

Iisani elamine (8)

 
Vaatamata Piaki taastunud tööhimule on endiselt raske piisavalt raha teenida. Ühtäkki on tulus söemüük seiskunud, mis on löök arvele. Ostjaid enam ei tule, keegi ei tea miks, ülejäänud külas ja ümbruskonnas on nüüd suur laovaru, mida on sunnitud kuivana hoidma, mis on raske, mõnel pole selle jaoks panipaikagi. Piak ja Taai töötavad praegu veel Inkvisiitori ja kallima lao kallal, kuid see hakkab tasapisi läbi saama. Seinte ehitamine ja hõivamine on viimane asi, siis saavad nad kokkulepitud summast viimase osamakse. Neli tuhat bahti, aga nende arve poes on kerkinud ligi kahe tuhande bahtini ja kallis-kallis teab, et Inkvisiitor sellest räägib – see pole halastamatus, vaid suuremate probleemide ärahoidmine, Piak on nende asjade suhtes üsna hoolimatu, aga ka väga kaval, loodab ta kallima südamlikkusele, kuid Inkvisiitor pole talle poodi ehitanud ja ta mõistab seda.

Liefje-lief oli juba varem soovitanud, et neil lastakse ka ladu valmis teha, kuid Inkvisiitor seda ei soovi. Talle meeldib seda ise teha, ajaveetmise küsimus, hobi korras. Akende ja uste paigaldus, lagede paigaldus, värvimine, sisustus. Seega peavad Piak ja Taai otsima muud elutähtsat sissetulekut.Lisaks pole kavatsus, et Inkvisiitor neile jätkuvalt tööd tagaks, see on piisavalt hea.

Köögiviljade juurdekasvatamine ei ole enam võimalik, maa peab nüüd jääma riisikasvatuseks, tuleb oodata vihma. Samuti on vähe tegevust, kus Piak saaks päevatöölisena töötada. Selle aasta ainuke uusehitis külas on tellitud professionaalselt töövõtjalt, sisse mahtuda pole võimalust. Poa Deingul töötab tema tütre jaoks maja kallal oma pere. Mesilane, ettevõtlik külaproua on nüüd kihlatud kellegagi väljastpoolt küla. Tema kihlatu sugulased tegelevad nüüd kõigi tema käimasolevate projektidega, nagu suuremahuline melonikasvatus, metsaraie, väike kummikasvatus jne.

Ärge arvake, et kumbki noorpaar on selle pärast mures. Tihti tekivad ootamatud võimalused ja nad loodavad sellega. Ja on veel üks võimalus. Kanade kasvatamisest saab Taai pere üsna hästi sisse – väikeses mahus, mille siis müügiks ette valmistab. Nad teevad seda iga päev linna väikesel ööturul, kuid konkurents on olnud suur. See on ka põhjus, miks tema pere, antud juhul ema, ei taha, et Taai iseseisvalt uut boksi avaks.

Kuid kullake ja Inkvisiitor olid varem sageli omavahel vestelnud: see võib olla väga tulus, kui poes pakutaks muid asju müügiks. Kohvialus, üks kiosk, värsked köögiviljad,…. Pood naudiks rohkemate inimeste, potentsiaalsete klientide liiklust. Ainult, kes võiks ja tahaks seda teha? Kummalisel on poes juba käed-jalad tööd täis, ta ei saa kohvi keeta ega suppi valmistada, kui peab poes kliente teenindama. Ilmselgelt ei saa seda teha ka Inkvisiitor, kes aeg-ajalt kätt tõstab, me ei taha probleeme. Ja siiani pole me kedagi leidnud.

Valmis kana! Karm! Jah, lahendus. Ainult, et Taail ja Piakul pole isegi raha vajalike asjade ostmiseks. Vaja on päikese eest katusega boksi. Gaasituli ja gaas. Küpsetusplaat. Meisterdamislaud. Noad ja muud köögitarbed. Pakkematerjal. Ja muidugi – kanad. Istume siis koos laua taha ja ennäe, Taai oli see mõte juba peas. Ta oli lihtsalt liiga häbelik, et seda ette kujutada, ja ta arvas ka, et peab kõigepealt säästma, et kõik investeeringud katta. Salvesta ? Kuidas ? Millest ? Nelja kuu jooksul, mil Taai on pereliikmeks olnud, on nad uhkusega suutnud ära panna kakssada bahti...

Saame sellest päris kiiresti välja, investeering jaguneb: liefje-lief ja Inkvisiitor raha ette, Taai maksab ära, kümme protsenti päevasest kasumist. Piak peab ise boksi valmistama, terasest, mille peal ilus värviline presend. Ta oskab ka töölauda kokku keevitada. Kokku on see rahastus… kuus tuhat bahti. Veekasutus ja majutus on meie poes tasuta, sest teame, et ka selle kliendid ostavad meilt - jooke ja muud. Taai on entusiastlik enda bossiks saamisest, paljude Isani daamide unistus, kellele meeldib olla iseseisev. Ja Taai enesehinnang säilib, ta peab ainuõigeks, et tegemist on omamoodi laenuga, aga ilma intressideta, ilma järelmaksuta, mis teeb selle kõik palju lihtsamaks. Ainult, et pere maade vabastamine (rohkem järgmine blogi) viskab hoo sisse. Kas Piak saab üksi riisipõldudega hakkama? Taai ei tohiks liiga tihti sisse astuda ja seetõttu oma kanaputka sulgeda – see kahjustab muidugi müüki. Seega otsustasime ühiselt veidi oodata ja võib-olla hiljem kioski alustada.

Rõõmsad pärast seda vestlust lähevad Piak ja Taai kala haarama. Seekord mitte basseinis, vaid väikeses jões, pooletunnise jalutuskäigu kaugusel kuskil metsas. Inkvisiitor tuleb kaasa oma kallima palvel, kes tuleb ka kaasa, sest tütar saab rahulikult poes omal käel rahulikult hakkama ja kalapüügiga ta nagunii hull pole, palju eelistab sülearvuti küljes rippuda. haruldase kliendi ootamisel kella kolmeteistkümne ja kuueteistkümne vahel pärastlõunal.

 
Piak teeb seda väga nutikalt: ta tammib madala jõe, mille kaks muldtammi on üksteisest viiekümne meetri kaugusel. Seejärel pumpab ta selle osa tühjaks, nii et vett jääb järele vaid viis kuni kümme sentimeetrit. Ja siis lähed sisse nagu Inkvisiitor. Täpselt nagu nemadki, paljajalu. Täpselt nagu nad paljaste kätega kala haaravad. Täpselt nagu neilgi, keha ja jäsemed kümne minuti pärast muda täis. See on muidugi naljakas, Inkvisiitor on liiga aeglane, liiga kohmakas ja on õnnelik, kui suudab püüda viiesentimeetrise kala. Kuid asi paraneb tasapisi ja aeg-ajalt saab ta uhkelt eputada mõne suurema isendiga.

Mõne aja pärast on ämbrid juba päris kala täis, igas kujus ja suuruses. on otsitud, kuid kõige keerulisem kätte saada, kuna nad vingerdavad mudas. Ja kallastel, maha jäänud lehtede ja okste vahel, on mingi väike säga. Kellest saab Inkvisiitori järgmine saak. Ta mõtleb. Püsiv, kiire kala. Ja vastikate ogadega lõpuste taga, aga erinevalt teistest ei tea Inkvisiitor seda. Järgmisel katsel saab Inkvisiitor oma nimetissõrme elektrilöögi, mis tekitab kohe väga tugeva valu. Tõesti, väga valus. Vaatamata väga väikesele nähtavale haavale palju verd. Kullake teab kohe, mis toimub, selle poolest on see kalaliik tuntud. (ohtlik). Ja tegutsege kohe. Haav tuleb kohe puhastada ja desinfitseerida, muidu kulub päev-paar. Palun sama valu? Sest see on nii väikese kala jaoks väga valus, rumal tegelikult. Jah, valu läheb küünarnukki ja õlga, kui kala on sind tõesti kinni püüdnud. kiiresti desinfitseerida? Kuidas ? Siin kõik pori täis, tumepruun vesi, pool tundi jalgsi koju?

Hea lugeja, kasuta oma kujutlusvõimet. Haav desinfitseeriti kohapeal, põõsa taga. Naljakas tegelikult. Aga tulemus oli hea, sest valu püsis esimesed tunnid päris tugev, kuid õhtu poole lõpuks taandus mõnevõrra. Kolm karu Changi võisid olla osaliselt süüdi, kuid Inkvisiitor magas hästi. Ja ta on mu kallile drastilise desinfitseerimise eest tänulik.

Jätkatakse