Hobi nagu iga teinegi...
Üks teistest Thailandblogi ajaveebi pidajatest palus pärast avaldatud "intervjuud" teie teenijaga 10-aastase Thailandblogi puhul, et ma näitaksin mulle midagi oma maalitööst, mida olin sellest ajast peale nimetanud "uueks hobiks". Jäin Taisse.
Pärast mõningast pealehakkamist saatsin talle mõned fotod ja sellest ajast peale on ta mind regulaarselt näägutanud, et ma oma "kunstilist" toodangut blogis näitaksin, lihtsalt selleks, et näidata, et lisaks traditsioonilise õllebaari külastamisele, massaažisalongi või nt. linnuvaatlus, mis on linnuvaatlus, on Tais ka teisi lõõgastumisvõimalusi….
Kui ma võin täiesti aus olla, siis pean tunnistama, et maalimine pole tegelikult uus hobi. Noore poisina mässasin kodus regulaarselt plakativärviga või koostasin isetehtud koomiksit. See, et ma aeg-ajalt joonistuspaberi puudumise tõttu oma kunstipüüdlustele seinte ja tapeetide peal õhku andsin, oli minu arvates vaid pidurdamatute kunstiambitsioonide tõend... Mu ettenägelikud vanemad, kogu oma tarkuses, arvasin, et kogu see loominguline tõuge võib ehk päris palju ära teha. Järelikult veetsin mitu aastat kolmapäeva õhtupoolikud ja laupäeva hommikud oma kodulinna Loovkasvatuse Instituudis. See ei olnud tegelikult minu aja raiskamine ja tänaseni olen äärmiselt tänulik mõnele tolleaegsele õpetajale, kes olid valmis oma teadmisi jagama sellise ülienesekindla jõmpsikaga nagu teie sulane.
Eelkõige mõtlen tänutundega tagasi skulptor Paul Verbeeckile, kes õpetas mulle katse-eksituse meetodil rohkemat kui lihtsalt toores savi kamakaga segi ajamist, ja ka Hugo Heyrmanile, kes, nagu ma alles palju hiljem avastan, oli oma põlvkonna üks olulisemaid realistlikke maalikunstnikke Belgias ja teeks murrangulist tööd uue meedia kunsti vallas. Nad mitte ainult ei õpetanud mulle vaatluskunsti, vaid rõhutasid korduvalt ka tehniliste teadmiste tähtsust. Tänu sellele põhikoolitusele omandasin hiljem kunstikeskhariduse Turnhoutis, kus mind täiendasid unustamatud õpetajad, nagu "Creative Factory" Cyriel Van Den Heuvel ja Eddy Geerinckx. Viimane kindlustas selle, et hakkan multikatega tegelema mitmeks aastaks - ja mitte märkamatult -, aga see on hoopis teine lugu...
Kuna ametialane ja üha laienev pereelu muutus olulisemaks, vähenes proportsionaalselt ja arusaadavalt ka minu kunstiline tung luua. Ma pidin seadma teised prioriteedid, eks... Joonistuskastid ja söepulgad hakkasid aina rohkem tolmu koguma ning värvitorud kivistusid aeglaselt, kuid kindlalt kuskil sügaval mõne keldri- või pööninguruumi sügavuses... See oli vaid paar aastat enne minu Taisse minekut, umbes kuskil 2010. aasta paiku, mille ma järsku tagasi sain tänu impulsiivsele ostule massiivse stuudiomolbertiga. Pärast hoolikat kaalumist otsustasin, et ei tööta enam õlivärviga, vaid akrüülvärviga. Akrüül kuivab palju kiiremini kui õlivärv, nii et olete automaatselt sunnitud kiiremini töötama. Väljakutse, mis mulle väga meeldib... Asjaolu, millega pidin hiljem Tais arvestama, sest kõrged temperatuurid, eriti 'al fresco' maalimisel, tegid värvi kasutusmugavusele kiiresti oma osa... number Ma ei suuda enam kahe käe sõrmedel üles lugeda kordi, kui värvilaik mu paletil muutus hetkega omamoodi plastiliiniks.
Kui meie Satueki kodu avarat verandat stuudiona kasutama hakkasin, ostsin esmalt vajalikud ventilaatorid, et seda protsessi juhtida. Värvi kiire kuivamine on tähendanud ka seda, et minu keskmine tööaeg on oluliselt lühenenud, tavaliselt valmivad mu maalid vähem kui ühe päevaga. Õnneks olin meie kolimise ajal võtnud kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud ja panin kolimiskonteinerisse palju värvi, spaatleid ja kvaliteetseid pintsleid, lisaks hulga venitatud tühja lõuendit. See osutus nutikaks liigutuseks, sest siin Isaanis pole peaaegu üldse korralikku maalimismaterjali leida ja isegi Bangkokis võib maalikunstnike eripoode ühe käe sõrmedel üles lugeda. Muide, Tais ma lõuendiga ei piirdunud.
Meie kodu, Baan Rim Menaam ehk Riverside, asub Muni jõe kaldal ja ma maalisin kaks suurt freskot sissepääsu juurde, ammutades inspiratsiooni vaatemängust, kus päike tõuseb ja loojub üle jõe…. Kuigi varem maalisin peamiselt naiste portreesid, hakkavad Tai ja laiemalt kogu Kagu-Aasia rikkalikud maastikud ja kultuurid mind üha enam inspireerima ja väljakutseid esitama. Seda kirjutades hakkavad mu sõrmed uuesti sügelema. Ma ei jõua ära oodata, millal saan uue lõuendi venitada….
Ma ei ole kunstiekspert, aga maksaksin kena summa, et midagi sinu omast seinal rippuks.
Näeb väga hea välja.
Sa ei pea olema kunstigurmaan, et midagi ilusat leida 😉
Kallis Geert,
Nagu te juba märkisite, on Janil märkimisväärne pakkumine. Ta ei ole elamiseks maalikunstnik, nii et ostetud maal säilitab kindlasti oma väärtuse.
Kallis Lung Jan, sa oled neid kauneid töid kaua enda teada hoidnud.
Täiesti valesti, mu lõualuu langeb üllatusest, et see on Lung Jani töö, keda me tavaliselt näeme hoopis teisest küljest.
See, mida te siin näitate, on fantastiline, see on viimistletud, väga kunstiline, eraisiku toodetud, müts maha ja chapeau. Loodan, et näeme mõnda seda ilusat tööd hiljem uuesti.
Täname, et jagasite seda meiega.
Sa ei saa mitte ainult ilusaid maale luua, vaid ka sellega kaasnevat lugu on imeline lugeda.
Aitäh kauni diginäituse eest, Lung Jan!
Lung Jan, ühesõnaga, see näeb suurepärane välja. Olen teistega täiesti nõus, et see nii on
töö on pilkupüüdev.
Olen ekspert, sest õppisin nooruses Belgias Plastic Arts Graphics ja seetõttu tean, mis on hea ja mis mitte.
Teie tööd on väga head, eriti dekoratiivsed, ja ma imetlen seda selle eest…
Olen 72 ja EI ela Tais, vaid olen seal käinud üle 30 aasta ja viimastel aastatel veeta 3 kuud talvel vaheldumisi ühe kuuga Filipiinidel. Kui ma kunagi tahaksin Taisse elama tulla, siis sellest saaks ka minu igapäevane tegevus, sest muidu oleks mul igav, sest olen ikka üksi...
Ausalt! Selles on midagi! Igal juhul ON see minu stiil! HG. Frank.
See on ilus. Eriti need naiste portreed, mis väljendavad kõike vaid mõne värviga.
Miks neid töid ei allkirjastata? Ma ei näe seal kuskil kunstniku nime. Sellised kaunid lõuendid väärivad selgelt esiküljel looja nime. Tõesti ilus kunst stiiliga. Arhitektina vaatan kõigele ilusale silma.