Jesuiidid Siiamis: 1687
Lõputöö jaoks töötasin taas Amsterdami ülikooli raamatukogus, kui mu pilk langes Tai külastajatele mõeldud väga vana raamatu väga intrigeerivale pealkirjale:
VOYAGE DE SIAM DES PERES JESUITES, Envoyés par le Roy […] astronoomiliste ning füüsiliste, geograafiliste, hüdrograafiliste ja ajalooliste vaatlustega. Amsterdam, 1687.
Muidugi pidin ma selle kohta enda oma teadma ja lasin raamatu erikogudest välja kaevata ja tutvumiseks kättesaadavaks teha. Loomulikult ei tohi te nii vana raamatut koju kaasa võtta, kui ainult selleks, et vältida kiusatust raamatust graveeringud välja lõigata, need raamida ja eraldi Oudemanhuispoortis maha müüa!
Raamatu on kirjutanud üks rändavatest isadest Guy Tachart ja see kirjeldab teekonda, mille ettevõte teeb Päikesekuninga nimel Brestist läbi Hea Lootuse neeme ja Bantami (Java) tollasesse Siiami pealinna, mis vastavalt talle kannab nime Crung Si Aya Tha Ya. See toob meid tagasi tuttavale territooriumile. Siin pealinnas tuleb neil Siiami õukonnas tegemist teha portugallase Constantin Phaulkoniga, kes oli töötanud tollase kuninga juures ja omas enam-vähem peaministri ametit, seega väga võimas mees. Isad taipasid peagi, et nad ei suuda palju saavutada, ning jäid silmad-kõrvu töös hoidma ja võimalikult palju siiamlaste moraali, tavasid ja usulisi vaateid tundma õppima. Guy räägib sellest üksikasjalikult ja on lõbus lugeda, milliseid tähelepanekuid nad tegid, eriti religiooni valdkonnas. Siin on mõned märkimisväärsed teadaanded selle kohta.
Guy sõnul näitab nende religioon nii palju sarnasusi katoliku usuga (muidugi ainuke õige usk tema ja ta kaasisade jaoks), et on peaaegu vältimatu, et evangeelium ilmutati ka siiamidele juba ammu, kuid oli teadmatuse ja nende preestrite poolt aja jooksul muutunud ja rikutud. Hea näide iidsest jesuiitide pöördumisest ja inkorporeerimisest!
Siiamilased usuvad Jumalasse, kes on täiuslik olend, mis koosneb kehast ja vaimust, kes aitab inimesi, andes neile seaduse, näidates neile, kuidas elada õigesti, õpetades neile tõelist religiooni ja õpetades neile vajalikku teadust. Guy märgib ka, et siiamlasi ei huvita tegelikult ükski teadus ja nad on ainult uudishimulikud, mida tulevik neile toob: selleks konsulteerivad nad astroloogidega ja praktiseerivad kõikvõimalikke muid ebausu vorme.
Püha Roosipärja kirik Bangkokis Chao Phraya jõe kaldal (1887) – (Wild Alaska Ken / Shutterstock.com)
Nende Jumala õnn on täiuslik ainult siis, kui ta sureb uuesti sündimata, sest siis pole ta enam õnnetuse ja viletsuse objekt. Inimesed võivad saada ka jumalaks, kuid alles märkimisväärse aja pärast, sest nad peavad kõigepealt olema saavutanud täiusliku vooruse. Nüüd on selge, et Guy räägib Buddhast, kuid kummaline on see, et seda nime ei esine kogu raamatus! Hämmastav vahelejätmine või on selle taga jesuiitide trikk?
Guy sõnul kutsuvad nad oma jumalat Sommonokhodom, ja ta räägib selle tegelase kohta huvitavaid asju, kuid see läheks siin liiale. Ta selgitab, miks kristlus tõenäoliselt sellel maal kanda kinnitada ei saa: siiamlased jälestavad Kristuse risti, sest kui Kristus oleks olnud õige, oleks tema õiglus ja headus teda kaitsnud selle kohutava karistuse eest, mida ta kannatas. viha oma vaenlaste vastu.
Siiamid usuvad, et taevast ja maad ei loodud, vaid need on eksisteerinud igavesti ja neil pole lõppu. Maa on tasane ja kandiline, hõljub ookeanil ning seda ümbritseb ülitugev ja imeliselt kõrge müür. Seal on taevas ja põrgu, mida teenida ajutise tasu või karistusena olenditele, kes on selle välja teeninud, kuni nad uuesti kehastuvad. Nende preestreid peetakse tõelisteks Jumala jäljendajateks, kellel on maailmaga vähe pistmist. Nad ei tervita kunagi võhikuid, isegi mitte kuningat ennast. Peamised käsud ilmikutele on:
- kummardades Jumalat ja Tema Sõna, samuti tema preestreid ja munkasid;
- ära varasta;
- ei valeta ja ei peta;
- ei joo alkoholi;
- mitte tappa elusolendeid (inimesi ja loomi);
- mitte rikkuda abielu;
- paastumine pühadel;
- ei tööta neil päevadel.
Kui võrrelda seda nimekirja kümne käsuga, jääb üllatavalt kahe silma vahele käsk austada oma isa ja ema, mis on Tai kultuuris kaljukindel põhimõte. Peale selle on see üsna sarnane, välja arvatud muidugi alkohol. See on ka ilmne, sest valdav enamus neist käskudest tuleneb sellest, et inimene on sotsiaalne olend, karjaloom koos sellega seotud moraaliga. Selle väljamõtlemiseks ja ettekirjutamiseks pole jumalat vaja.
Veelgi lõbusam kui lihtsalt läbi oma prillide teise kultuuri vaatamine on vaadata teist kultuuri läbi kellegi teisest kultuurist ja/või täiesti erinevast ajast pärit silmade (mis on üsna sama asi)!
– Uuesti postitatud postitust -
Täname oma leidu jagamast, Piet. Väga huvitav! Kas raamatukogus pole sellise raamatu teksti digiteeritud, et see laiemalt kättesaadavaks teha?
Raamat on tõepoolest digiteeritud ja on tasuta saadaval aadressil https://books.google.be/books?id=vZMOAAAAQAAJ&printsec=frontcover&hl=nl&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false
Raamatu hollandikeelse tõlke leiate aadressilt: https://goo.gl/3X7CYJ
Huvitav artikkel! Paar täiendust.
Constantin Phaulkon oli kreeklane, mitte portugallane. Ta hukati koos oma järgijate ja Siiami kroonprintsiga juunis 1688, kui tema patroon kuningas Narai oli suremas. Siiami troonipärijad olid sageli verised.
Seda ütles Phaulkoni kohta Abbé de Choisy, kes osales diplomaatilisel visiidil Siami aastal 1685 (alates: Mémoires pour servir à l'histoire de Louis XIV, 1983:150)[
"Ta oli üks neist maailmas, kellel on kõige vaimukus, vabameelsus, suurejoonelisus, kartmatus ja ta oli täis suurepäraseid projekte, kuid võib-olla tahtis ta saada Prantsuse vägesid ainult selleks, et proovida end pärast tema surma kuningaks teha. kapten, mida ta nägi peatselt. Ta oli uhke, julm, halastamatu ja üüratu ambitsiooniga. Ta toetas kristlikku religiooni, sest see võis teda toetada; kuid ma poleks teda kunagi usaldanud asjades, milles tema enda edu ei olnud seotud"
Sommonokhodom on tõenäoliselt Sramanan Gautama ('askeetlik Gautama') korruptsioon. Buddhal on palju nimesid. 17. sajandil polnud sõna "budism" veel Euroopasse jõudnud. Tai keeles nimetatakse Buddhat loomulikult phráphoéttáchâo.
Peaaegu kõik tollased Euroopa rändurid pidasid Buddhat jumalaks. Kuigi pealiskaudsel vaatlusel võib selle kohta midagi ette kujutada, ei räägi see nende jesuiitide taipamiste, põhjalikkuse ja intellektuaalsete võimete kasuks. Kahtlemata pidasid siiamlased kristlikku usku sama ebausklikuks, milles neil oli õigus.
„Jesuiitide trikk” on halvustav termin, mida vastased kasutavad osavuse kohta, mida armust langenud ordu pidi demonstreerima, et kuulutada seda, mida nad nägid kui siirast tõde, mis ei olnud kooskõlas (tollasega) Rooma õigeusu türannia, lihtsalt selleks, et vältida tugevat tsensuuri ja repressioone. Seda terminit kasutatakse ka blogiartiklis alusetu kahtluse korral, sest nagu Tino Kuis juba märkis:
Chicago Pressi ülikooli ajakirjas "Buddhism and Science: A Guide for the Perplexed" 2009, autor Donald S. Lopez Jr. see on selline: "Isa Tachardil on seda öelda Buddha kohta, keda ta nimetab Sommonokhodomiks, Buddha epiteedi Śramaņa Gautama, askeetliku Gautama tai häälduse kohta:" (Järgmine ingliskeelne tsitaat vastab ligikaudu jesuiitide raporti prantsuskeelne veebiversioon, mida lingib Marc.)
Transliteratsioon „Gautama” (täissanskriti keeles: Siddhārtha Gautama või paali: Siddhattha Gotama) on moodsam kui „khodom”, kuid kindlasti põhjustab see mitteinglise keele kõnelejate jaoks selle isikunime häälduse, mis on vähem sarnane tai keelega. Kuna budistlikus õpetuses on mitu Buddhat, oli jesuiitidele loomulik mainida kuulsaimat, peaaegu jumalusena ülistatud isikunimega ja (viisakusest või eristamiseks võimalikest nimekaimudest) ühte oma tiitlitest. . Kuigi Uuel Testamendil on ainult 1 Päästja, ei kirjeldaks objektiivne ja kohusetundlik marslane, kes pole kunagi kuulnud terminit "kristlus", seda kui "Kristust", vaid lihtsalt kui "Issand Jeesust".
Aitäh Tino täienduse eest. Constantine Phaulkon oli tõepoolest kreeklane. Tema nimi on kreeka keeles Κωσταντής Γεράκης või Konstantinos Gerakis. Gerakis tähendab inglise keeles pistrikut ja seega ka hollandi keeles pistrikut. Ma ei saanud kunagi aru, miks tema kreekakeelne nimi Siiami keeles inglise keelde tõlgiti.
Vabandused Constantine Phaulkoni kreekakeelse nime vale tõlke pärast, see peaks olema Κωνσταντῖνος Γεράκης. Muide, kuningas Narai oli andnud Constantine Phaulkonile Chao Phraya Wichayeni tiitli (เจ้าพระยาวิชาเยนทร์).
see artikkel kukkus taevast, et stiil püsiks. Olen hõivatud materjali kogumisega kristluse koha kohta Nepalis. Ma tean, et jesuiidid on 2015. aasta maavärina ümber palju ära teinud, kuid mõned protestantlikud liikumised on oma visiooni kuulutamisel väga pealetükkivad. Kogege seda ise. Kogu info teretulnud.
Täname jagamast, alati tore näha teistsugust vaadet riigile. Tänud ka Tinole edasiste kommentaaride eest.
Nüüd, kui Phaulkonil oli portugali segavereline naine Maria Guyomar de Pinha, sai temast pärast abikaasa surma kuningliku köögi ori. Tema mõju Tai köögile on tohutu, sest peaaegu kõik Tai traditsioonilised magustoidud on Portugali päritolu ja tema tutvustatud.
Kas need misjonärid ei leidnud KRK-d ka Ayutthayast? Püha Joosep?
Inimestele, keda huvitab Siami ajalugu, on Hua Yais asuv White Lotus välja andnud palju kordustrükke Siiami kohta huvitavatest raamatutest, sageli ka inglise keelde tõlgituna.
Valge Lotuse poolt välja antud tõlkeraamatud on teiste hulgas minu tööd.
Meeleolu säilitamiseks võib ühest neist ingliskeelsetest tõlgetest leida veel ühe uudishimuliku kristliku vaate riigile: Tai kuningriigi või Siami kirjeldus. Tai kuningas Mongkuti juhtimisel, monsignor Jean-Baptiste Pallegoix, avaldatud 1854. aastal. See on parim Siiami kommete ja tavade kirjeldus enne suure moderniseerimise tulekut HM kuningas Chulalongkorni juhtimisel.
F. H. Turpin, 1770. aastal ilmunud Siiami kuningriigi ajalugu kuni 1771. aastani, on veel üks oluline varaajaloo käsitlus – loomulikult meie lääne arusaamas.
Teine misjonär G. F. de Marini ja tema "Uus ja huvitav Laose kuningriigi kirjeldus" ilmus 1663. aastal. See puudutab ka talapoi ehk munkade ja keelt.
Isani ammendav kirjeldus pärineb Etienne Aymonier'st, Isan Travels. Kirde-Tai majandus aastatel 1883–1884, esmakordselt avaldatud aastatel 1895 ja 1872 koos kümnete väga üksikasjalike kaartide ja kohanimedega.
Põnev ja eriline. Kristlusel ja budismil on palju sarnasusi. Olen Taid külastanud igal aastal alates 2003. aastast, esimesed kümme aastat fondi nimel. Peamiselt viibisin Pai rajooni külades. Kohtusin paljude inglise keelt kõnelevate munkadega ja sain seetõttu vaadata Tai budismi kulisside taha. Jesuiidid oleksid siis kindlasti näinud, et budistid ei võta omaks ühtegi teist usku. See on Tai põhjaosa hõimude puhul erinev. Sealsed inimesed on animistid ja protestantlik kirik on seal eriti aktiivne. Tahtsin, et need kirikud ja nende jutlustajad koju jääksid. Jesuiidid said sellest aru, aga tänapäeva kristlased mitte. Aga tänu Pietile jääb see kenaks panuseks.
Viimased paar korda Paist (Chiang Mai provintsist) läbi sõites nägin mopeedil musta riietatud mosleminaisi; tundub, et lääne pool on tore kogukond. Chai Prakanis on mõnevõrra Hiina šintoistlik tempel. Olen mitu korda külastanud Hiina templit Chiang Rai provintsis ja põhjas on ka katoliku kristlikke kirikuid.
Animism on sügavalt omane kogu Taile (välja arvatud ilmselt Malaisiaga piirnevad provintsid, kus elavad valdavalt moslemid): Paljude taide jaoks on theravaada budism staatuserikas kaste, mida väljaspool munkade vat ja kohtlemist praktiliselt ei rakendata. Ka näiteks vatis tulevikku ennustav pulkade raputamine, munkade majaõnnistused, vaimumaja ja 'lak muang' (linnapeenisepoolus) on animistlikud. Nii nagu kristlased taastasid jõulupuud, on budistid lisanud animismi, kuid tavaliselt ei üritanud seda lisada budistlikesse õpetustesse või nõrgendada.
Viimased paar korda Paist (Chiang Mai provints) läbi sõites nägin üleni musta riietatud looriga mosleminaisi mopeedil; tundub, et lääne pool on tore kogukond. Chai Prakanis on Hiina šintoistlik tempel. Chiang Rai provintsis külastasin pärast aastatepikkust vaheaega templit, kus ma ei suuda otsustada, kas hiina päritolu vaeste poiste mungakoolitus on peamiselt sotsiaaltöö või varjatud seminar. Ammu enne seda, kui templi territooriumile hiiglaslik Buddha püstitati, olin märganud pilkupüüdvaid haakristeid (pöörlevad rattad, mis sümboliseerivad igavest muutumist ja kordumist) sissepääsude kohal ja katustel. Põhjas on ka katoliku kristlikke kirikuid. Arvukad animistlikud "mäehõimud" olid vaevalt suuremate religioonide poolt kaasatud.
Animism on sügavalt omane kogu Taile (välja arvatud ilmselt Malaisiaga piirnevad provintsid, kus elavad valdavalt moslemid): Paljude taide jaoks on theravaada budism staatusrikas kaste, mida praktiliselt ei rakendata muul viisil kui ainult „mis” toetamise ja kohtlemise toetamisel. mungad.. Ka näiteks vatis tulevikku ennustav pulkade raputamine, munkade majaõnnistused, vaimumaja ja 'lak muang' (linnapeenisepoolus) on animistlikud. Nii nagu kristlased taastasid jõulupuud, on budistid lisanud animismi, kuid tavaliselt ei üritanud seda lisada budistlikesse õpetustesse või nõrgendada.
Tore leid ja aitäh sisu jagamise eest. Teist raamatut otsides leidsin ka selle:
http://www.dcothai.com/product_info.php?cPath=46&products_id=1152
Kas see võib olla sama raamatu tõlge?
Tervitused Wil
Hea lugu, komplimendid. Lisaks: jesuiitide ordu ei olnud kindlasti kehv, mida tõendab kirjeldatud Siiami reis. Katoliku kirik ja eriti jesuiidid kasutasid keskajal oma monogrammina IHS-i tähti ja seda võib siiani leida kirikute fassaadidel, palvekaartidel ja altaritel. Jesuiitide ordu rajaja Ignatius Loyola valis oma pitsatimärgiks tähed IHS. Praegu kasutatakse nende tähtede selgitusteks Isem Habemus Socium (Meil on kaaslaseks Jeesus) See oli rikas, kui mitte väga jõukas ordu ja seetõttu tõlgiti ka tähed IHS kui Iesuitae Habent Satis (jesuiitidel on piisavalt) või nagu Iesuitae Hominum Seductorres (jesuiidid on meeste võrgutajad)
IHS on lühendatud ladina tõlge kreekakeelsest kirjaviisist Jeesusele, lihtsalt see nimi ilma pikema jututa. Deklinatsiooni tõttu esinevad tekstides ka IHM (akusatiiv) ja IHV (genitiiv, daativ). Kreeka-ladina transliteratsioon on üsna keeruline, kuna keskajal vaid osaliselt „moderniseeritud” transliteratsiooni tõttu ei olnud IHSi päritolu enam selgelt äratuntav, mistõttu tekkis pool- teadlikud ja asjatundmatud, näiteks 'Iesus Hominum Salvator' (Inimese Lunastaja Jeesus).
Siena frantsiskaan Bernardinus (1380-1444) oli juba laialdaselt levitanud kirjaviisi "IHS". Jesuiitide ordu, mis asutati alles 1534. aastal, oli peamiselt inspireeritud eeskujust Jeesusest, sellest ka nende nimi. Nende kaasasutaja Ignatius of Loyola (1491–1556) teadis kahtlemata IHS-i tegelikku päritolu. Nii et see sümboolika oli talle ja ta järgijatele ilmne. Selle tulemusena muutus IHS jesuiitidele omaseks.
Jesuiitide ordu kirjutas oma reeglisse (kohustuste loetelusse) "vaesuse" ja on seetõttu nn vaesus. Vara võiks olla mitte liikmetel, vaid ordul. Oli palju nn rikaste ordu, mille liikmetel võis olla isiklik vara. Kõik jesuiidid olid aga täieõiguslikud preestrid, kes olid seetõttu õppinud palju kõrgemalt kui enamiku teiste ordude mungad. See iseenesest tähendab intensiivsemaid kontakte kõrgemates klassides. Kuna jesuiidid andsid põhjaliku hariduse ka omas piirkonnas, mis oli misjonitöö (ja esimestel päevadel haigete eest hoolitsemise) kõrval nende tähtsaim tegevus, siis olid jesuiitide kõrgkoolis õppinud ka paljud jõukad inimesed. Need "paremad ringid" pakkusid ordule regulaarselt märkimisväärset toetust, nii et pole üllatav, et see sai rikkamaks kui teised vaesed ordud. Kuid jõukus liikmete arvu suhtes oli jõukates ordudes sageli palju suurem.
Sellest sai väga vastuoluline kord, kuna katoliku kiriku ümber peeti pikaajalist võimuvõitlust: Lääne-Euroopa katoliiklikud ilmalikud valitsejad versus paavst, kes võis jesuiitidele loota. Halvad näitlejad kuritarvitasid seejärel teadlikult ülalmainitud IHS-i äratundmatut päritolu, et diskrediteerida ja mõnitada seda korda, nagu eespool Joseph Jongen. 1773. aastal oli paavst sunnitud oma põhitoetuse tagasi võtma, kuid väljaspool Lääne-Euroopat eirati seda paavsti korda ja ordu eksisteeris edasi; Pärast Prantsuse revolutsiooni taastas selle ametlikult paavst (1814).
Jesuiitide/IHS-i ühenduse tõttu ei kasutatud IHS-i peaaegu üldse väljaspool nende kontrolli, kuid praeguse paavsti Franciscuse vapil on IHS. Ma kahtlustan, et ta otsib tagasi Siena Bernardinuse poole.
Parandus: Minu viimane lause põhines tema valitud paavstinimel, mida frantsiskaanilt oodata võiks. Siiski liitus ta 1958. aastal jesuiitide orduga, tehes temast kõige esimese paavstiks saanud jesuiidi.
Kallis Jef, „Kurjad kõnelejad kuritarvitasid tahtlikult IHS-i varem tundmatut päritolu, et diskrediteerida ja mõnitada seda korda, nagu ülalpool Joseph Jongen”, sa kirjutad seda sõna otseses mõttes. Isegi ateist ei mõnita ega taha kedagi solvata, mida ma kahtlustan, et sa teed seda.
Praegune paavst on jesuiit
Ma ei tea paremat, kui et IHS on In Hoc Signo (selles märgis) lühend.
Kunagi õppisin koolis, et IHS tähistab tõepoolest IeHSust, aga ka ichthust, vanakreeka keeles kala ja esimestel sajanditel Kristuse sümbolit.
Huvilistel tasub lugeda, mis on kirjas vandes, mille jesuiidid annavad enne liikmeks astumist ja liitumist.
Jesuiitide vanne on Internetis. Nautige lugemist.