Esimene hollandi kogukond Tais
Laurens Hoddenbagh / Shutterstock.com
Madalmaadel on Taiga ajalooline side, mis kunagi sai alguse Vereenigde Oost-Indische Compagnie (VOC) ja Siami vahelistest kaubandussuhetest.
Sellel Hollandi kaubandusettevõttel oli Ayutthayas kauplemispunkt, mis asutati 1600. aastate alguses ja püsis seal kuni birmalaste sissetungini 1767. Kaubanduspunkt oli VOC jaoks oluline osana tema muudest Aasia tegevustest ja üha rohkem hollandlasi. toodi sisse, et kaubandus sujuks.
Hollandi kauplejad Ayutthayas
Huvitav on teada, kuidas nägi välja hollandlaste igapäevaelu ja kuidas nad siiamlastesse üldiselt ja Ayutthaya õukonda eriti suhtusid. A Tai leedi dr. Bhawan Ruangsilp, praegu Chalulongkorni ülikooli professor, pühendas sellele aastaid tagasi uurimuse ja kirjutas selle kohta raamatu pealkirjaga “Hollandi kauplejad Ayutthayas” Dr. Bhawan õppis aastaid Saksamaal Tübingenis ajalugu ja kuna ta oli endiselt selles piirkonnas, õppis ta seejärel Leideni ülikoolis hollandi keelt. Talle omistati audoktori kraad selle ajaloo uurimise eest Ayutthayas.
Õpingud Leidenis
Leidenis õppimine polnud kindlasti lihtne. Õppige kõigepealt keel ja seejärel omandage vana hollandi keel, milles kirjutati VOC kroonika. Need kroonikad puudutavad niinimetatud “päevaregistrit”, mille VOC juhtkond Ayutthayas jälgis kõiki tegevusi, mis puudutasid kaubandus- ja diplomaatilisi suhteid Siiami õukonnaga. Need dokumendid saadeti VOC kõrgemale juhtkonnale Batavias (praegu Jakarta) ja on seetõttu hästi säilinud.
See on hea teadmiste allikas selle perioodi Siiami ajaloo kohta, sest Ayutthaya langemise ajal läksid paljud dokumendid, kroonikad jms kaduma. Pealegi on see kena proovikivi tolleaegsetele hästisäilinud dokumentidele, millesse ajalugu sageli valitseva monarhi äranägemise järgi jäädvustati. Ja nagu ka Joosep oma loos rääkis, ei olnud sel perioodil kuningatest puudust.
Hollandi kogukond
Hollandi kaupmehed ja teised VOC Hollandi töötajad elasid Ayutthayast lõuna pool eraldi naabruses. Ühel hetkel oli selle linnaosa elanike arv tõusnud isegi enam kui 1400 hollandlaseni ja VOC nõudis ka nende vabastamist kohalikest õigusaktidest, kuivõrd see üldse eksisteeris. Selle kogukonna suhtumine tavalistesse siiamlastesse oli lausa jabur. Esialgu olid hollandlased uudishimulikud ja lummatud, kuid aegamööda räägiti siiamlastest pilkavalt nagu orjadest. Sotsiaalsed kontaktid peaaegu ei eksisteerinud ja polnud palju hollandlasi, kes võtsid vaevaks keelt kõnelema õppida.
"Luk krueng" perekonnad
Siiamiga oli kokkupuuteid, aga kahtlen, kas seda sotsiaalseks nimetada saab. Sõna abielurikkumine polnud veel leiutatud ja ka prostitutsioon oli tundmatu sõna. Kõrgemad kohtuametnikud, sealhulgas kuningas, sünnitasid naistega kümneid lapsi, ilma et nad oleksid nendega abielus, ja hollandlased arvasid kindlasti, et mida nemad suudavad, saame ka meie. Nii sündis päris palju "mesteid" (segaverelisi lapsi) ja mitmel juhul abiellusid ka hollandlased selle kohaliku daamiga ja hoolitsesid siis kogu pere eest (nagu Farang tänapäeval teeb). Mestiisid olid üldiselt heal järjel; nende kakskeelsus võimaldas neil töötada tõlkide ja/või vahendajatena.
Cristi Popescu / Shutterstock.com
Kohtus
Diplomaatilised suhted Siiami õukonnaga olid hea kaubanduse jaoks olulised. Kõige järjestikustele kuningatele need lääne välismaalased ei meeldinud. Ka hollandlased polnud eriti populaarsed, neid peeti ihnedeks, isegi ihnedeks, mis tegi äri tegemise keeruliseks. Kõigepealt lahkusid portugallased, siis prantslased ja inglased, nii et hollandlased jäid alles. Võiks arvata, et neil on hea läbirääkimispositsioon ja nad saavad paremate hindadega äri ajada, kuid seda ei juhtunud.
Hollandlased olid kangekaelsed ja absoluutselt paindumatud ning seisid sageli vastu (tollal) valitsenud korruptsioonitavadele. Kaubeldi ja saadi ka kasumit, kuid äri eelistati enamasti hiinlaste ja mauride (moslemitega). Kuningas Narai oli erand. Ta tundis suurt huvi lääne vastu ja VOC kaupmehed kostitasid teda paljude kingitustega, nagu Itaalia plaadid ja ehitusmaterjalid, hollandi raamatud ja kellad, jaanalinnud Hea Lootuse neemelt jne.
Ayutthaya langemine
Lenduvate orgaaniliste ühendite perioodi Siiamis iseloomustavad mitmed troonijärjekorrad, millega sageli kaasnesid puhastused ja palju verevalamist. Ayutthaya lõpliku langemise kohta on välja töötatud palju teooriaid, VOC süüdistab korruptsiooniskandaale, sisemist vihkamist ja kadedust, kohtusiseseid intriige, mille tulemusena jäeti tähelepanuta poliitika väljaspool väravaid. Kui vajadus oli suurim, suutis Siam koondada vaid 15.000 XNUMX sõdurit, mistõttu oli birmalastel lihtne Ayutthaya linn vallutada.
Lõpuks
Uurimus dr. Bahwan läheb palju kaugemale, kui ma olen suutnud kirjeldada. Tai teadlaste poolt läbi viidud varasemate uuringute ulatuslikud analüüsid, vanade lenduvate orgaaniliste ühendite kroonikate sõelumine ja olemasolevate Tai dokumentide tõlgendamine olid osa väga ulatuslikust uuringust, mida ta on raamatus väljendanud. See lugu on vaid mulje esimese hollandi kogukonna igapäevaelust "naeratuste maal".
Kallis Gringo,
Tore näha taas ajaloole tähelepanu.
Kahju, et see läheb tagasi koos mõningase eelarvamusega.
Ajalootekstide tõlgendamine on üsna riskantne. Üldiselt on mineviku sündmuste ja hoiakute hindamine tänapäeva teadmistega ebatäpne ega näita intellektuaalset distantsi.
Paar märkust;
Keele- ja moraalioskus on kaubanduses asendamatu, kõrged ametnikud nagu Schouten ja van der Velde rääkisid ja kirjutasid (!) siiami keelt ning uurisid hoolikalt Siiami ühiskonda.
Näiteks juhtkonna ettevaatlik käitumine 1636. aastal toimunud niinimetatud "piknikuintsidendi" ajal sai toimuda vaid suurte moraali- ja tavateadmiste korral.
Olid tõepoolest head kontaktid ja koostöö, VOC oli valmis isegi kuningat Pattani valitsejate vastu sõjaliselt abistama. (Mis läks valesti Siiami sõdurite igasuguse hoolimatuse tõttu.)
Lenduvate orgaaniliste ühenditega kauplemine tekitas sageli teistes jõududes armukadedust, uudishimulikult, et isegi hollandlased tunnistavad seda kallutatud pilti õigeks.
Kahandamata vaevarikast tööd Dr. Bhawan Ruangsilp, ma usun, et ülaltoodud pilt vajab kohandamist.
@Dick, tänan vastuse eest. Jah, Tai ajalugu, nagu ka Hollandi ajalugu, on alati huvitav. Mulle meeldib sellest lugeda ja siin blogis ilmub Siami kohta rohkem lugusid minevikuvormis.
Ma ei ole ajaloolane ega midagi sellist, lihtsalt pensionil ärimees. Kindlasti ei hakka ma teiega vaidlema Dr. Muistsete dokumentide tõlgendamise kunsti üle. Bhawan. Kirjutasin loo Hollandi kogukonnast ja jätsin meelega kõikvõimalikud poliitilised teemad kõrvale. Mind huvitas kuvand kogukonnast endast seoses siiamidega. Dr Bhawan on neid poliitikat ja troonimuutusi oma raamatus põhjalikult käsitlenud, kuid see muutus minu jaoks liiga keeruliseks.
Veel mõned kommentaarid teie kommentaari kohta:
• Minu tekstis on sõna "paljud" kuskilt välja jäetud, kuid keele kohta oleks pidanud ütlema: "mitte paljud hollandlased ei pingutanud, et keelt rääkima õppida". Vähemalt minu jaoks on ütlematagi selge, et piisavalt palju hollandlasi, sealhulgas juhtkond, oskas siiamidega kaubeldes keelt.
• Märgite, et moraali tundmine on kaubanduse jaoks oluline. See on õige, sellele viitab ka esimene lause pealkirja Kohtus all. Võib-olla mitte liiga selgelt, aga ma mõtlesin, et VOC kaupmehed tegid kõik endast oleneva, et õukonna moraali ja tavasid tundma õppida, et kauplemine muutuks lihtsamaks. See, et peaks tundma õppima oma kaubanduspartneri kombeid ja kombeid, kehtib tänaseni. Ärimehena võin teile sellest palju rääkida.
Samuti pidage meeles, et Dr. Bhawan uuris VOC dokumente, mis saadeti Jakarta juhtkonnale. Ta tsiteerib regulaarselt dokumente ja võib olla, isegi tõenäoline, et teatud sündmuste tõlgendus oli sõnastatud teisiti kui ametlikus aruandes. Ehk ja see kehtib siiani: kui tihti ei juhtu seda, et püüad klienti mõista, teha see talle võimalikult meeldivaks, et saaks tehtud seda, mida tahad ja temaga hüvasti jättes pöörad ümber ja mõtleb: “Mis k….kott see oli!
Dick, ma lõpetasin loo, öeldes, et see oli lihtsalt minu mulje Ayutthaya suurest hollandlaste kogukonnast. Teil on õigus helistada dr. Bhawanil on igasugune eelarvamus, kuid siis soovitan teil esmalt lugeda läbi tema raamat, mille eest ta omandas Leidenis doktorikraadi. See on endiselt müügis!.
Kallis Gringo,
Täname vastuse ja vihje eest.
Ajaloohuvi paneb meid paremini mõistma tänapäevaseid asju.
See polnud minu kavatsus Dr. Bhawan, ma tean liigagi hästi, kui keeruline see töö on. Ja ma austan täielikult tema hoolikat uurimistööd väikese Euroopa rahva raskesti ligipääsetavate ajalooallikate kohta.
Meil on juba raske ette kujutada, kuidas elasid ja mõtlesid meie vanavanemad, rääkimata meie perekonnast XVII sajandist. Keskmisel pardal olnud inimesel (masti ees) oli juba väga suur võimalus Aasiast elusana mitte naasta. Personalipuuduse tõttu sõitsid nendega kaasa paljud skandinaavlased, sakslased ja teised eurooplased. On teada, et idas vahetasid inglased ja hollandlased (ainult masti ees olev personal) hõlpsasti laevu, kui see oli mugav. Kujutage ette, et keeleprobleemid ei ole asukohariigi probleemid.
Haigus ja surm olid igapäevased kaaslased, eriti madalamate astmete jaoks, kes sattusid nimetutesse haudadesse. Mõelge näiteks Malacca hollandi kiriku hauakividele (ainult kõrgemate astmete jaoks) ja vaadake nende lühikesi kuupäevi.
elusid.
Siiami kujutamine paradiisina on XVII sajandil kindlasti tõest kaugel.
Seetõttu häirib mind mõnikord (peale selle teema), kui kergesti mõned, hästi toidetud ja kõigi mugavustega varustatud, on valmis oma hinnangute ja teadmiste puudumisega mineviku kohta. Või mis veelgi hullem, pedantne PC sõrm tugitoolist esivanemate poole. See on odav ja ka veidi arg.
Olemata šovinistlik, peame järeldama, et praeguse Aasia poliitiline ja kultuuriline vorm on suures osas mõeldamatu ilma Hollandi mõjuta.
Seda enam on põhjust olla tähelepanelik ja järeldustega ettevaatlik.
Head pühapäeva.
@Dirk, olen sinuga täiesti nõus.
Tahaksin lihtsalt lisada, et austan väga VOC-d, mis on teatud riikide arengule tõepoolest väga oluline olnud.
Ilusat pühapäeva jätku teilegi!
"Olemata šovinistid, peame järeldama, et tänapäeva Aasia poliitiline ja kultuuriline vorm on suures osas mõeldamatu ilma Hollandi mõjuta," väidate te, kuid kas saate anda konkreetseid vihjeid?
Ja ka Gringole vastates arvan, et on aus teile meelde tuletada, kui palju orjust, vaesust, näljahädasid, sõdu, rõhumist ja isegi genotsiidi on VOC ja selle armee endise Hollandi Ida-India kohalikele elanikele põhjustanud.
Veel üks täiendus: esimene VOC boss Ayuttayas oli mu kaaslinlane Jeremias van Vliet. Ta sõlmis sellise tasulise abielu Tai kaupmehega ja see oli mõlemale tulus. Neil oli ka kaks last. Kui Van Vliet Siamist lahkus, tahtis ta naise maha jätta, kuid lapsed kaasa võtta. See peatas kuninga. Van Vliet pidi üksi lahkuma ja kannatas kogu elu oma laste kaotuse pärast.
Oh jah, see kodulinn. See on Schiedam.
Kui huvitav postitus ja ka selle põhjendatud vastused!
Mis puudutab Dr. Bhawan (Ruangsilp). Audoktori kraad iseenesest on alati õigustatud.
Akadeemiline maailm pole mulle tundmatu. Isiklik nägemus ei kaalu üles objektiivsust, mida teos esmajoones kiirgama peaks. Tõestamaks tõsiasja, et ta õpib võõrast "vana" keelt, kogeda õigeid kontekste. Tuleb märkida, et uuritud hollandikeelsed tekstid olid VOC-kauplejate endi arusaamad. Nii et tema töö on subjektiivse fakti objektiivne ülevaade?
Niisiis, aitäh kogu selle toitumise eest, nüüd googeldage, kust tema lõputööd tellida. Ja teised Dicki loetletud tiitlid. Täname ka @ Thailandblog selle päästiku eest, ärge esimestel nädalatel igavlege, lol. Muide, midagi muud kui blogijatega otsida, kust Tais Heavy van Nellet saab, oli VOC omal ajal selle kindlasti paremini korraldanud :~)
Mulle meeldis seda lugeda, huvitav, mis sel ajal juhtus,
Kas raamatut saab tellida ka hollandi keeles?
Kena info. Siin on veel üks link Ayutthaya ajaloole, milles on tükk VOC-d
http://www.chiangmai-chiangrai.com/glory-of-ayutthaya.html
Elan Ayutthayas ja käisin korra veeturul.
Käigus oli väike tuba, kus olid maalid Hollandi lipuga laevadest ja mõned raamitud vanad VOC-mündid. Tore näha ja üllatav..
Huvitav, et birmalased vallutasid Ayutthaya. Alati räägitakse, et Tai (ka Siam?) pole kunagi võõrast võimu tundnud. Kui kaua kestis Birma okupatsioon ja kas see ulatus Ayutthayast kaugemale? Kust seda teavet leida? Ma kahtlustan, et mitte dr Bahwani raamatus.