Sünge jutt pensionile jäämisest või mitte?
Sellest blogist saime juba lugeda, et Hollandi pensionärid peavad järgmisel aastal tõsiselt kaaluma oma pensioni vähendamist. Hollandi suurte pensionifondide finantsseis halvenes veebruaris veelgi, nii et mitmete suurte pensionifondide rahastamismäär langes alla 90%.
Teisipäeval avaldatud rahastamise suhtarvud näitavad, et pensionifondid on sama kehvas seisus kui krediidikriisi ajal. Pärast seitset aastat kestnud karme taastamismeetmeid ja kõrget investeeringutasuvust on fondid seega tagasi alguses. Rahastamismäärade halvenemine on peamiselt tingitud üha langevatest intressimääradest.
Erinevad pensionisüsteemid
Kuna lähiaastate väljavaated pole pensionide arenguks just soodsad, kostub pensionifondide ringkondades üha enam üleskutseid teistsuguse pensionisüsteemi järele. Mõte seisneb selles, et pensionifond ei paku enam mingit garantiid lõpliku pensionimakse suuruse osas. Intressimääral on siis palju väiksem mõju, fondid peavad hoidma vähem reserve ja suudavad jagada suurema osa fondi varast olemasolevatele pensionäridele. Tänapäeva pensionid tõuseksid, samal ajal kui töötajad (maksetegijad) kannavad tagasilöökide riski või saavad kasu ootamatutest investeeringutest.
Pensionäride ostujõud
Praegu on pensionifondid selle rahastamise suhtarvuga endiselt seotud, kuid on pensionifondide valitsejaid, kes soovivad parandada olemasolevate pensionäride ostujõudu töötavate osalejate arvelt. Üks neist direktoritest ütleb, et praegusi puhvreid saab kõige paremini kasutada pensionide täiendamiseks. Praeguses olukorras on allahindlus tulemas ja see on tema arvates "dramaatiline". Samuti kutsutakse üles suurendama AOW-d, sest sarnaselt teiste pensionihüvitistega ei ole AOW-d liiga kaua tõstetud.
Erakorraline koosolek
Pensionisüsteemi eest vastutav sotsiaalminister Jetta Klijnsma ütles eile Esindajatekojas, et soovib pidada kiireloomulisi konsultatsioone pensionifondide järelevalvaja De Nederlandsche Bankiga (DNB).
Allikas: teiste hulgas De Volkskrant
Ma ei ole majandusteadlane, kuid sedasorti sõnumite juures ei pääse ma mõttest, et hea juhtimine ja poliitika võtavad arvesse tagasilööke. Lõppkokkuvõttes on see isegi sellel tasemel kõigi nende miljonite ja miljarditega lihtsalt "majapidamisraamat". Mis sisse ei tule, ei saa ka välja ja tulevikku silmas pidades ei tasu välja võtta seda, mis sinna sisse peaks jääma. Piiblist tuntud lugu seitsmest paksust ja seitsmest lahjast aastast. Kõikvõimalike nippide kallale asumise asemel tasuks neil pensionifondide tipud ja muud asjast huvitatud tegelaskujud ja organisatsioonid ning poliitikud põhjalikult uurida. Keskmine vibu peab olema sellest kõigest, mis selle külge kleepub, väga raske. Rääkimata ülikõrgetest palkadest.
Thomas, sinu argumendis puudub loogika. Probleem pole selles, mis sisse ei pääse. Preemiate ja investeeringute tulude näol tuleb korraga sisse palju raha. Fondide reservid ulatuvad hiiglaslikesse sularahavirnadesse. Seda varu võib jaotada ainult rahastamismäärade alusel, mis langevad, kuna EKP ei võta vaidlusi tekitavaid intressimäärameetmeid. Näiteks meie DNB president-direktor Knot on samuti tõsiselt nende meetmete vastu. EKP halva juhtimise tagajärgede kohta oli rohkem kui piisavalt teavet.
Kallis Pieter, minu loogikapuudus on ilmselt selles, et ma ei ole majandusteadlane, nagu ma ütlesin. Seetõttu ei ole mul mingit ülevaadet sellistest suitsukatetest nagu "investeeringute tootlus" ja "rahastamise suhtarvud" jms, olgu need nii loogilised kui tahes. Arvan alati, et lõpuks on tegemist majapidamisraamatuga. Lühi- ja pikas perspektiivis peab olema tasakaal tulude ja kulude vahel.
Praktika näitab, et arvutused on väga suurte koguste puhul lohakad ja haaramine toimub varem (märkamatult) kui väikeste koguste puhul.
Igatahes on inimestel, kes on kogu elu selle eest maksnud, õigus seda nautida. Tagasilöögid on vältimatud, kuid halb juhtimine, ahnus tipus ja poliitiline petmine hävitavad palju. Mis kasu on näiteks Tai pensionäril nendest toredatest "loogilistest" defitsiidilugudest, kui ta äkki ei suuda või ei tule enam ots-otsaga kokku? Või need, kes on peaaegu valmis ja hoolitsetud vanaduse asemel seisavad silmitsi suure ebakindlusega?
Üks on minu jaoks tõesti kindel: paljud administraatorid ja valitsejad hoolitsevad tõesti kõigepealt iseenda eest ja alles siis teise eest. Ah jaa, ka üksteise pärast, sest natuke langenud ministrist saab suure raha eest vähemalt kesklinna linnapea või sage suurfirmade volinik.
Ja lihtsad pensionärid jäävad jõuetuks. Ma tõesti igatsen loogikat.
Siit lugu, et pensionipottides on veel palju raha, aga tulevasi kohustusi tuleb nüüd kibemadala kindlustusmatemaatilise intressiga diskonteerida, samas kui pensionifondid toodavad palju rohkem (viimastel aastatel keskmiselt 11%). aktsiatelt (dividendid ja hinnatõus) + tõusvate (vanade ja seega suurema intressiga) võlakirjade kasumilt) kui kindlustusmatemaatiline intressimäär, mis ei esinda peaaegu midagi enamat.
http://www.iex.nl/Column/172804/Pensioenen-profiteren-van-Draghi.aspx
On tõsi, et uued võlakirjad toovad väga vähe tulu ja seejärel rakendatakse intressi kogu pangale. See ei tundu mulle õige, sest nagu eespool mainitud, teenitakse (pensionipoti) aktsiasegmendil palju rohkem kasumit.
Selle artikli autoril on mõnevõrra õigus, kuid mitte täielikult.
Paberil on institutsionaalsed investorid teinud mega tootlust võlakirjadelt, mille väärtus seetõttu langevate intressimäärade tulemusel tõuseb. Puuduseks on ainult 1, see on kasum paberil. Kasumit teenite ainult siis, kui müüte, on investorite seas vana ütlus. Nende võlakirjade probleem on see, et nad saavad neid müüa, aga mida sa selle rahaga teed? mis on paigutatud võlakirjadesse, mis ei anna peaaegu midagi. Nii et te pole veel suuri edusamme teinud.
See pole päris tõsi. Muuhulgas saavutatud tootlustel põhinev arvutuste süsteem on täiesti eraldiseisev nende väärtpaberite müügist või. investeeringuid. Tegelikult pole müügimomenti üldse, sest ost-müük on pidev investeerimisprotsess.
See kõik tundub nii haletsusväärne, aga nad investeerivad kõigesse, mille tootlust kontrollida ei saa. Kui pensionifirma teeb seda halvasti, lööge direktorid jalaga. Ilma nende suurepäraste (enam kui suurepäraste) palkade ja lisatasudeta (mille eest?) oleksid nad ilmselt palju paremas olukorras.
Tean isiklikult, et ABP ja PGGM on investeerinud tohutul hulgal raha kodudesse ja kinnisvarasse Hollandis, Saksamaal ja mujal. Kuidas neid "varasid" hinnatakse?
Alates 1. jaanuarist 2016 tõsteti riiklikku pensioni.
Suurenenud on ka enamiku inimeste ostujõud. http://www.nrc.nl/nieuws/2015/09/07/koopkracht-stijgt-voor-het-eerst-in-vier-jaar-tijd
Kas hoiame siis pensionärid väljaspool “kehtestatud korda”?
Pensionifondide finantsseis ei ole halvenenud.
Teoreetiline arvutus 60 aasta peale annab pensionifondides olevale rahale halva tulemuse, kui eeldada, et praegune intressimäär jääb samaks veel 60 aastat.
Ja et samas nad ei oska arvutada, kuidas pensionifondil järgmisel aastal seis on ja samuti ei tea, milline on intressimäär järgmisel aastal.
Põhjus, miks Draghi stiimuliprogramm ei tööta, on samuti lihtne.
Valitsused on minevikus sundinud inimesi majanduse elavdamiseks raha laenama.
See pole olnud midagi muud kui trikk, et tuua tulu tulevikust olevikku.
Ja nüüd me elame selles tulevikus ja meie varasem sissetulek on kadunud.
Draghi üritab nüüd meie tulevikust meie olevikku veelgi rohkem raha saada.
Tarbijates pole aga enam kindlustunnet, et tulevikus on piisavalt sissetulekut, et jõuda tänapäevani.
Nii et igaüks hoiab raha oma taskus.
Kui nad paneksid tagasi kõik miljardid, mida paljud valitsused on viimastel aastatel väidetavalt “laenamiseks” võtnud, siis poleks neil kunagi puudu olnud …………….
Corretje,
Hollandi keskpank hääletas intressimäära langetamise vastu. Kuid see on ainus, mis ei mõjuta Euroopa Panga poliitikat.
Vaevalt intressimäära alandamisega enam edasi saab. Eeldan, et ka seekord ei saavutata soovitud efekti. Võib-olla toimub 1 aasta jooksul veel üks intressimäärade tõus.
Kas fnvbouwpensioeni eksperte pole võimalik siduda nn haigete pensionifondidega? Seal on see endiselt 102%. Kui eriline.
Millest (enam) keegi ei räägi…
Meie valitsus on teinud pensionipotti (kaasa arvatud ABP) helde krabamise, sest seal oli piisavalt, kuid selle "laenu" tagasimaksmine pole valik.
Pensionifondid pole sugugi halvas seisus. Sularahas on palju raha ja endiselt teenitakse märkimisväärset kasumit. Just selle naeruväärse diskontomäära on (EL) poliitiline eliit välja mõelnud ja millega tuleb arvestada. See on valikute tegemise küsimus ja eakate poliitika on Hollandi jaoks ülioluline. Üha suurem hulk on või on juba pensionil ning saab vähem sissetulekuid ja kulutab vähem. See on majandusele hea.
Inglased seavad õigusega kahtluse alla oma osalemise EL-i üritusel ja soovivad punktide osas kohandusi. Holland peab seda järgima ja ka nõudeid seadma, sest valitsuskabineti ülesanne on hoolitseda oma kodanike ja seega ka vanemate kodanike eest.
Igal EL-i riigil on omad probleemid ja see peab olema läbi, et suruda kõiki sunnipingis. Tervitan kogu südamest uue ELi sündi, kus luuakse õhkkond, kus liikmesriike kuuleb taas nende probleemidest ja õigete rakenduste korral tekib taas suutlikkus.
Tõeline ülesanne ELi ešelonidele. Vaatame, kas tõeline demokraatia ilmub.
hola,, pensionid on alati kasutanud halbu aegu,, maksta vähem, pole suuremat valet kui see, (välimus petab,), inimesed teevad
ja sellel on rohkem kui öeldakse, ,,, järeldus,, kõigi aegade suurim vale, ja et nende seljataga, kes ehitasid meie riigi pärast sõda,,,, tehke sellega, mis tahate.
H
Jaanuaris 2016 sain oma pensionifondist väikese pensionitõusu. See on valetamine ja petmine suurte pensionifondide poolt, nagu ka pangad. Raha, raha, raha, see on rikaste meeste maailm. ABBA
Olgu kasv sõltuv saavutatud tuludest. Seega on tootlus suurem kui inflatsioon, siis rakendage tavalist kasvu. Kui tootlus on väiksem, siis kasuta saavutatud tootluste puhver esmalt ära, siis kui puhvrit enam ei ole, ära suurenda... Ja siis kõik need pensionifondide palgal olevad investorid lahkuvad majast, sest neid on palju liiga hilja, müünud. See on talupojaloogika