Pensioni väärtus väheneb veel 10 aastat
Riigiteenistujate pensionifond ABP ja pensionifond Zorg en Welzijn ütlevad, et nad ei saa järgmise kümne aasta jooksul oma pensione indekseerida. See tähendab, et pensionid ei kasva koos inflatsiooniga, mistõttu pensionäride pension on vähem väärt ja töötavatel inimestel koguneb vähem pensioni.
Pensionifondide hinnangul on selle põhjuseks karmimad reeglid, millega esindajatekoda tõenäoliselt nõustub. Nad näevad ette, et fondid peavad enne indekseerimist looma suuremad finantspuhvrid. Ajalooliselt madalate intressimäärade tõttu on praegu väga raske neid puhvreid koguda.
Pensionikonsultatsioonifirma Mercer loodab, et enamik pensionifonde suudab taas osaliselt indekseerida 2–3 aasta pärast, kuid täielik indekseerimine võib võtta veel 10 aastat.
Viimastel aastatel on paljud pensionid peaaegu indekseeritud. Riigiteenistujate fondil on seetõttu tekkinud pensionivõlgnevus üle 9 protsendi ja pensionifondil Zorg en Welzijn üle 12 protsendi. Pensionifondid eeldavad, et need võlgnevused suurenevad järgmistel aastatel veelgi. Kui palju pensionid lähiaastatel täpselt väiksemaks lähevad, on veel teadmata ning sõltub inflatsioonist ja majanduse arengust.
Et see tuleb märkimisväärne, on pensionifondide hinnangul kindel. "See võib olla kuni 20 protsenti maha jäänud, nii et see on üsna palju," ütleb Zorg en Welzijni pensionifondi direktor Peter Borgdorff.
Allikas: NOS.nl
Valitsus ei tohiks sekkuda pensionifondide indekseerimisse;
nad saavad seda ise teha. Kaugeleulatuv paternalistlik hoiak; me teame
mis on kodanikule kasulik! Väga halb, kui Esindajatekoda sellega nõus on.
Inge
Praegu ajavad pensionipotid niigi üle, siis keeldutakse ütlemast, et 15–20 aasta pärast on kogu Teise maailmasõja järgne beebibuum surnud ja seetõttu tuleb välja maksta palju vähem.
Miks seda kõigis arvutustes ei arvestata? Võib-olla sellepärast, et riigil on pensionipottidesse käeulatus raskendatud.
Vestlus kosmoses. Vaadake lihtsalt katteprotsente, mis on viimase kuu jooksul oluliselt langenud. Pensionifondide nuumamine on päris hea, aga seda ei tohiks valitsus uuesti dekreediga korraldada.
Suur probleem on administratsioonis. Minu erialal loodi pensionifond 1974. aasta paiku. Enne seda pidi igaüks ise korraldama, et pärast töösuhte lõppemist midagi koguda. Arvestatav hulk kolleege oli selle vastu, kuid lõpuks võeti see vastu ja muutus kohe kohustuslikuks ka neile, kes olid juba korda teinud. Olin lähedalt tunnistajaks ahistavale näitele. Paar sõpra, mõlemad kolleegid, tegid oma praktikat koos. Esimesel aastal maksti lisatasu 6000 föderi ja mõlemad pidid selle maksma. Toimusid protestid: nende põhiargument oli: kui me mõlemad sureme, ei vaja me enam pensioni ega lesepensioni ja kui üks sureb, võib teine edasi töötada. Seda ei aktsepteeritud. Lõppkokkuvõttes oli võimalik saavutada ainult see, et üks maksab täispreemia, teine ainult halduskulud. Ja need kulud osutusid f. 3600: 60% lisatasust!
Nüüd saan pensioni, vähemalt nende aastate eest, mis ma Hollandis töötasin. Viimased 5 aastat pole indekseeritud, kuid tänavu on pensioni kärbitud 3%.
Õnneks olen ka ise omajagu reserve kogunud, sest viimase 8 aastaga on pension ja AOW sissetulek langenud 35%.
Enda säästmine ja hoolikas investeerimine on lahendus.
Kogu see operatsioon pole midagi muud kui selle kabineti räpane kokkuhoiumeede. Praegu on pensionipottides 1.200 miljardit ehk 1,2 triljonit (1.200.000.000.000 75.000 10 XNUMX XNUMX) eurot, mis on ligikaudu XNUMX XNUMX eurot Hollandi elaniku kohta beebist kuni väga eakateni! Lisaks nüride kärbete realiseerimisele saavad sellest meetmest suurt kasu eelkõige pangad, kindlustusseltsid ja investeerimisfirmad. Arvestades tõsiasja, et Haagi ja Brüsseli finantsinstitutsioonid teevad märkimisväärset lobitööd, on väga tõenäoline, et see on osaliselt määranud ka selle valitsuse poliitika. Lõpuks ometi on ka mõned komisjonitasud, mida jagada! Mida Haagi inimesed ilmselt ei mõista või ei taha mõista, on see, et lõpuks tulistavad nad end maksubaasi. Kui vananev elanikkond tõesti maad võtab, nagu see valitsuskabinet armastab usutavaks teha, on pensionid kümneid protsente väiksemad ja koos sellega ka maksulaekumised. Oleksin üllatunud, kui Haag seda oma pikaajalistes prognoosides juba arvesse võtab. Nii et see salvestatakse taas tulevastele põlvedele!
Selgeks saama, et pension ja riiklik pension on täiendused sellele, mida ise panka, vanasse sokki või oma majaga säästad. Ja kui sa ennast päästa ei suuda, siis oled oma 65-67-72 e pärast vaene inimene. Ärge lootke riigiloterii jackpotile, sest see on minu oma.
Pensionifondidel raha jätkub.
Kui kogu pensionifondi raha saaks praeguste osalejate (tegelikult kogu selle raha omanike) vahel ära jaotada, võiks igaüks elada villas koos ülemteenriga.
Probleem on selles, et valitsus (ja ilmselt ka pensionifondi juhatus) tahab, et pensionifondis olevad varad säiliksid igavesti.
See kapital hoiti kunagi preemiana, kuid seda ei maksta kunagi pensionina.
Nendes pensionifondides oleva raha tähtsus valitsuse jaoks seisneb selles, et need fondid rahastavad valitsust riigivõlakirju ostes.