Valitsuse ja Tai Panga vahel ei lähe asjad hästi

Yinglucki valitsuse ja panga vahel ei lähe asjad hästi Tai. Valitsus on keskendunud panga piiravale intressipoliitikale, mis on rahvusvaheliselt hinnatud. Intresse rangelt reguleerides hoiab pank inflatsiooni piirides.

Valitsus ja uus esimees tahavad majanduse elavdamiseks pidurit lõdvendada. Inflatsioonitööriist tuleks asendada valuutatööriistaga. Samuti on soovitatud kasutada osa välisreservidest välismaiste taristutööde investeeringuteks.

Suhted on pikka aega hapuks läinud. Valitsus kandis selle aasta alguses keskpangale 1,14 triljoni bahti suuruse võla, et oma eelarvesse ruumi luua. See võlg on 1997. aasta finantskriisi jäänuk. Ilmselgelt ei olnud pank sellega rahul. Ka uue esimehe määramine ei läinud libedalt.

BoT president Prasarn Trairatvorakul arutleb Bangkok Postile antud intervjuus panga rahapoliitika üle. Mittemajanduslikult haritud inimestele, nagu mina, karm ja mitte alati arusaadav värk. Kuid ma arvan, et see on piisavalt oluline, et sellele tähelepanu pöörata. Allpool on mõned lõigud.

Kõige sobivama poliitika kohta

Meie rahapoliitika eesmärk on võimaldada riigi majandusel võimalikult palju kasvada ilma liiga suure inflatsiooni või finantssektori tasakaalustamatuse riskita. […]

Kasutame intressimäärade, vahetuskursi ja finantsasutuste järelevalve poliitika kombinatsiooni. Raamistik, mille abil me inflatsiooni juhime, on viimase 10 aasta jooksul pakkunud finantsringkondade liikmetele läbipaistvust ja võimalusi majanduse kohta avalikuks suhtlemiseks.

Ettepaneku kohta kasutada kriteeriumina vahetuskurssi

Singapuri rahandusamet kasutab seda. Teoreetiliselt on see praktiline riigi jaoks, kus sisemajanduse koguprodukti kohta on suur rahvusvaheline kaubandus. Kuid see pole tõsi, et vahetuskursi kasutamisel inflatsiooni ohjeldamiseks pole lõkse. […]

Meie puhul võite arvata, millised on eksportijate reaktsioonid, kui laseme bahtil inflatsiooni ohjeldada. Teisest küljest on meil piiratud ressursid, et suunata baht soovitud tasemele, kui baht on nõrgenevas trendis.

Tai majandus ei saa inflatsiooni ohjeldada, sest see on väike ja avatud. Tegelikult tuleb suur osa majanduskasvust sisenõudlusest. Uus-Meremaa, esimene riik, kes võttis kasutusele inflatsiooniraamistiku, on samuti väikese ja avatud majandusega, kuid on suutnud inflatsiooni ohjeldada, millest suure osa juhib sisemajandus. […]

Tai poliitikamäär (päevane intressimäär) on üks piirkonna madalamaid. Erakommertspankade kasv on püsivalt kõrge [16 protsenti esimesel poolaastal] ja laiapõhjaline. See tõestab, et meie rahapoliitika ei ole takistuseks. […]

Siseriiklikud kulutused on viimase 12 kuu jooksul oluliselt kasvanud. Kui me majandust häirime, on sellel kõrvalmõjud. Sellisest häirest tulenevate probleemide kõrvaldamine on äärmiselt kulukas. 1997. aastal [finantskriisi aastal] kukkus hinnamehhanism läbi, mistõttu laene voolas majandussektoritesse, mis poleks tohtinud neid kunagi saada.

[Minu arvates on poliitikaintress intressimäär, mida keskpank küsib teistelt pankadelt, kui nad temalt raha laenavad. Loodan, et tõlge "päevamäär" on õige. Parandus: poliitikaintress on intress, mida pangad üksteiselt raha laenavad. Summa määrab Tai Panga rahapoliitika komitee. Pankade intressimäärad sõltuvad intressimäära tasemest.]

Välisvaluuta kohta

Praegune inflatsioonipoliitika on praegu riigi jaoks kõige sobivam poliitika. Ideaalis ei taha me valuutasüsteemi üldse mõjutada. Ainus põhjus, miks me seda teeme, on suurte löökide summutamine. Mõnel juhul saame teha väga vähe. […]

Meie välisvaluutareservid pole alates 2011. aastast peaaegu kasvanud. Tai ettevõtete välismaiste otseinvesteeringute kasv on olnud fenomenaalne.

Nominaalne välisvaluutareserv on stabiilselt ligikaudu 170 miljardit dollarit ning vahetuslepingute väärtus on aasta algusest 20 miljardit dollarit. Meil pole üldse soovi turule sekkuda.

Välisreservide investeerimisest taristuprojektidesse

On eksiarvamus, et keskpank on rikas, sest meil on palju välisreserve. Need reservid on raha, mida erasektor ekspordist teenib. Nad vahetavad teenitud dollari keskpanga bahtide vastu ja kulutavad selle oma tehaste või uusarenduste peale. […]

Keskpanga ülesanne on hoida välisvaluutat reservide kujul edaspidiseks kasutamiseks. Keskpank peab olema kindel, et vajaduse rahuldamiseks on piisavalt dollareid.

(Allikas: Bangkok Post, 23. august 2012)