Sina-mina-me-meie: proua Armi lootus
"Ma loodan, et mu lapsed saavad ID-kaardi, et neil oleks parem elu kui minul."
34-aastane pr Arm töötab oma aias Tais Chiang Rai provintsis koos oma tütre Nantitaga, 8-aastane. Vaene on kodakondsuseta, nagu tema abikaasa ja 5 last. See tähendab, et pere seisab silmitsi erinevate probleemidega, sealhulgas piiratud liikumisvabaduse ja piiratud juurdepääsuga hooldusele.
UNHCR partnerorganisatsioon Adventist Development and Relief Agency (ADRA) aitas hiljuti epilepsiat põdeval tütrel Nantital hankida ID-kaardi ja ravikindlustuspoliisi, et tagada ravimite kättesaadavus. Kuid tema teistel sugulastel pole see ikka veel õnnestunud.
Edusamme on tehtud, kuid Tai kodakondsuseta inimestel on jätkuvalt probleeme oma põhiõigustega. UNHCR tervitab Tai jätkuvat pühendumist kodakondsusetuse probleemi lahendamisele. Valitsus on selle probleemi lahendamisel endiselt tähelepanelik.
Allikas: https://you-me-we-us.com/story-view Tõlkimine ja toimetamine Erik Kuijpers.
See artikkel on samuti osa kampaaniast "I Belong", mille eesmärk on lõpetada kodakondsusetus 10 aasta jooksul. Autor: UNHCR, kirjanikud Korakrit & Nakin
UNHCR, ÜRO pagulasagentuur, on ülemaailmne organisatsioon, mis on pühendunud elude päästmisele, õiguste kaitsmisele ja pagulastele, ümberasustatud inimestele, ümberasustatud inimestele ja kodakondsuseta inimestele parema tuleviku loomisele.
Õudne!!! Kui inimlikud me tegelikult oleme?
Noh, kui me tahame toetuda keskvõimu bürokraatiale, on vastus: pole paha. Ametlikud veskid, piirangud, välistused ja reeglid on reeglid. Lisaks ei nähta või ei nähta piirialal erinevaid rahvaid tailastena ega pagulastena üldse. Nii et valede paberitega pole teil õnne, kas teie, teie vanemad või esivanemad tulid sinna 10, 100 aastat või veel aasta... erinevad artiklid, ka siin blogis, kodakondsuseta inimestest, pagulastest ja vähemustest piiril ala näevad palju kannatusi ja seda, et õnnetutel (alahindamine) pole sellest suurt midagi oodata... väga kurb, aga kui riigiteenistus või arvuti ütleb EI...