Wai või mitte Wai?
Hollandis surume kätt. Tais mitte. Siin tervitavad inimesed üksteist wai’ga. Paned käed kokku nagu palves, lõua kõrgusel (sõrmeotstes). Siiski on selles palju enamat…
"Kõik sead on loodud võrdseks, kuid mõned on võrdsemad kui teised." George Orwelli järgi Animal Farmis. Võimalik, ja kindlasti Tais. Igaühel on erinev sotsiaalne staatus. Isegi identsed kaksikud pole võrdsed: on vanim õde-vend ja noorim õde-vend. Kuigi sünnivahe on viis minutit, on vanim 'phi sau' (vanim vend/õde) ja teine 'nong sau' (noorim vend/õde).
Olgu, aga mis on sellel pistmist tervitamisega? Tais kõike. Läänes pole vahet, kes tervitades esimesena käe välja sirutab. Tais tervitab sotsiaalselt madalam alati sotsiaalselt kõrgemat. Ta teeb lugupidavama wai, tõstes sõrmeotsad üles ja võib-olla kallutab pead veidi madalamale. Sotsiaalselt ülemused vastavad, et "wai" ja teevad seda veidi vähem.
Mungad ei oota-ja. Mõnikord nad noogutavad. Ülejäänu osas ootavad kõik kõiki teisi, olenevalt oma sotsiaalselt suhtelisest staatusest. Õpetajat ootavad alati tema õpilased, aga ise rektorit või kõrgemat riigiametnikku. Lapsed wai-en oma vanemaid ja nii edasi.
Supermarketis või restoranis saate tavaliselt kassas austava wai. Sel juhul te ei oota tagasi! Nooguta sõbralikult või naerata. See on enam kui piisav.
Te ei pane seda ise tähele, aga kui tagastate wai, on see umbes sama, kui vastata "Aitäh, et AH-d külastasite" sügava kummardusega kassapidaja poole ja öelda "ei, ei, ei, see oli sinust äärmiselt lahke" et sa teed minu sisseoste koos sinuga'.
Allikas: Hollandi assotsiatsioon Tai
HM kuningas peaks tõepoolest ametlikel puhkudel mungale wai andma. Tai hierarhias on munk Buddha esindajana kuningast kõrgemal. Munk muidugi tagasi ei oota.
Ver-wai-de olukorrad?
Minu juhtmõte on "kas ma (võtaksin initsiatiivi ja suruksin) Hollandis kätt"? Seda ja muidugi mõista, et Tais on erinevaid ametikohti, mis on sinust kõrgemal või madalamal vanuse, elukutse/järgu jne alusel. Õhtusöögile minnes ei suruta sa töötajatega kätt, nii et sa ei lehvita neile annab automüüja Hollandis käe, et ei peaks lehvitama ja nii edasi. Piisab viisakusest naeratusest ja/või noogutusest. Isegi siis ei õnnestu autsaiderina hukkamine alati täiuslik (näiteks tuleb lehvitada palju kõrgema staatusega inimesele, hoides käsi kõrgemal ja painutades veidi rohkem kui sellel, kes on pingereas veidi kõrgemal). see toimib umbkaudu hästi, kui te ei tee endale häbi. Näidates oma head tahet ja kavatsusi, ei solva sa kedagi.
Waien, vahel ma näen välismaalasi, kes kõnnivad terve päeva, postiljoni juures lihtsalt tänaval olevate inimeste juures jne jne. Aga kui tõesti tähelepanelikult jälgida, siis Tai tuul ei puhu üldse nii tihti, ma. ma pole peaaegu kunagi esimene ootaja, nagu mu eakas tai naine.naabrid vahel hädaldavad, mina muidugi hädaldan vastu, aga tavaliselt see kõik on.
Kas kultuurilisest vaatenurgast ei oleks lugupidavam oodata oma eakaid naabreid, mitte neid enda jaoks? (Või olete naabritest "vanem"?) Sellisel juhul on vanus mõõdupuu, ma saan aru?
Kallis Mike,
Sa ei pea ootama kõiki ja mitte meie kasutamist vanematele inimestele.
Käe andmine ei ole tegelikult sama, mis wai.
Sellel on rohkem väärtust, kui sa tõesti austad natuke rohkem mõnda kõrgemat inimest, mitte vanemaid.
Kui ma saan poest süüa, siis ma ei anna wai (lihtne).
Lihtne noogutus või kena silmside ütleb kõik, olgu see mees/naine 16 või 80.
Vastab vriendelijke groet,
Erwin
Kallis Erwin,
Lõpetasin puhumise aastaid tagasi.
Farangina sa lihtsalt pilgutad silma.
Johan
Mulle tundub see ka eriti hügieenilise eelisena. vähemalt ei pea kätt suruma kellegagi, kes tuleb tualetist ära pesemata.
Või siis, kui ta paremas käes köhib ja pritsib, määrib kõik tema bakteritüved sulle peale.
Võib-olla natuke räpane lugu, aga vaadake ringi.
Frank F
Kui ma satun olukorda, et kedagi nutta ja mul on käed tööd täis, võin just seda teha. Minu waen tagasi inimestele, kes mind ootavad, on tavaliselt lühike ja madal.
Ma ei tee seda kunagi poes. Isegi mitte lastel. Jälle vanemad inimesed.
Muide, sellest sai hiljuti kirjutatud ka Thaivisas (ingliskeelne Tai teemaline blogi ja päris hea blogi). Mulle meeldis vastus: kas ma peaksin tagasi ootama, kui nad mind ootavad: wai not oli vastus. Kena sõnade mäng.
See on nii lihtne, wai'l on tõepoolest erinevus, eriti vanus nõuab, millist wai peate tegema.
Vaata seda linki, https://youtu.be/SRtsCuVqxtQ see algab umbes 1 minutiga.
gr Cor
Võite anda ka wai, mitte tervituse, vaid tänuavaldusena. Kui keegi, keda ma muidu kunagi waiga ei tervitaks, on mind poes või mujal hästi aidanud, siis annan wai khopkhoen khrapiga.
Suurim travestia on teha wai tovist baaridaam. Tailane, kes näeb farangi seda tegemas, saab tugevamaks veendumuse, et farangid on HULLUD
Siiski, isegi kui see on teadmatusest ja "tegemata", on baaritüdruku vastu midagi austust. Võib ka nii tunduda. Inimestena oleme võrdsed või vähemalt peaksime olema.
Bert DeKort,
Ka baaridaam on inimene ja kuna on Tai veidrikuid ja idioote, siis võib ka nemad jagada farrangi kategooriasse.
Pole tähtis, mida keegi teine teie või minu tegemistest arvab. Ma arvan, et põhjus on olulisem.
Ma näen aeg-ajalt farange tegemas wai, näiteks laste ja palju nooremate inimeste vastu. Nad arvavad, et on väga viisakad, kuid tõsi on vastupidi. Paljud farangid peavad veel õppima, millal nad peaksid ja ei peaks wai tegema.
Turismipiirkondades on töötajad sageli juba "tõsiselt" läänestunud.
Näiteks kui ma oma tavahotelli raporteerin, lähenevad töötajad mulle juba väljasirutatud kätega. Mõned on nii elevil, et ulatavad käe iga kord, kui ust lahti hoiavad. Mingi hetk muutus see minu jaoks liiga suureks, kuid esimesena töötajaid ootama jääda polnud muidugi valik. Lahendasin selle nii, et umbes 10 meetrit eemal tervitasin lühidalt, enne kui käsi ulatas. Nad said selle kohe kätte ja on sellest ajast alates rõõmsalt või esimesena vastu tervitanud.
Ma käin harva, tõesti ainult siis, kui tunnen end eriti austatuna. Näiteks kui baaris, kus peetakse sünnipäevapidu, ja kus istub kaheksakümmend inimest, pakutakse mulle ikka sünnipäevalise poolt tükikese kõige tähtsamast (seal on ka hierarhia) sünnipäevatorti.
.
Selles kontekstis ei saa ma vastu panna, kui jätan Youtube'i lingi 1919. aasta(!) videole tollase kõrgemate Siiami ringkondade külastamisest.
Teenindajad ja külalised roomavad sõna otseses mõttes põrandal, et nende pead (istuva) perenaise omast kõrgemale ei tõuseks. Wai kõrgusel on siis ilmselt teisejärguline tähtsus, sest see on enam-vähem tingimata maapinnal tehtud.
Nii näete seda - välja arvatud pidulikel koosviibimistel, kus kuningas on kohal - õnneks enam mitte palju.
Video kestab ligi kümme minutit, roomamist saab näha alates 02:30.
.
https://youtu.be/J5dQdujL59Q
Olin vähemalt 25 aastat tagasi Phuketi Diamond Cliff Resortis, Patongi ühes parimas hotellis, ja töötajad pugesid restorani ikka peaaegu samamoodi nagu videos. Ka kohvi tellides peatus kelner esmalt külalisest eemal, et põlvitada ja siis liikus ühel puusal külalise laua poole, mis oli minu jaoks ülimalt valus, sest ma siis, kui see kultuur oli veel võõras. Kui ma 10 aastat tagasi koos sõbraga seda restorani uuesti külastasin, kuna tahtsin seda kogemust temaga jagada, oli see juba ära kaotatud ja kaasajaga kohandatud. See, mida Tais ikka veel igal pool näeb ja mis veel heade kommete juurde kuulub, on tõsiasi, et inimesed kummarduvad möödasõidul automaatselt ümber ja viitavad sellega teatud lugupidamisele. Kuningaga seotud tseremoonial on ikka head kombed liikuda põhjas ja anda Wai, mis pannakse pea kohale, ainult Buddha jaoks on see veelgi kõrgem.
Kahjuks on Dickil õigus. Tailastel on selline komme. Ja arvan, et see on väga imelik ja ära võta sind üldse tõsiselt. Kui te sellest kõrvale kaldute. Teil on 5 erinevat vöötaset. Aga teil on farangid, kes annavad lapsele või majapidamises abi kõrgeima wai. Usu mind, sa häbistad end nii. Ja nad arvavad, et ta peab olema väga madal, et mind niimoodi meelitada. Just nii see nende kultuuris on. Ma ise tõstan alati lihtsalt käe, et naabrit või naist tervitada ja enamik on sellega rahul.
Head redaktorid,
Lool on suur viga.
'on vanim õde-vend ja noorim õde-vend. Isegi kui sünnivahe on viis minutit, on vanim phi sau (vanim vend/õde) ja teine nong sau (noorim vend/õde).
peab olema> phi-nong chaay/sau (vend/õde)
Lugupidamisega Joy
พี่น้อง phîe-nóng tähendab juba vendi ja õdesid (mis on olemas ka inglise keeles: siblings). Ainult siis, kui soovite venda või õde eristada, tuleb chaaj või săaw lisamine sisse!
พี่น้อง phîe-nóng tähendab juba vendi ja õdesid (mis on olemas ka inglise keeles: siblings). Ainult siis, kui soovite venda või õde eristada, tuleb chaaj või săaw lisamine sisse!
Pärast viit aastat Tais ei ole ma oma vehkimise viisi eriti muutnud... esiteks olen välismaalane ja siis on tailase jaoks arusaadav, et ma ei tea alati, millal waieni. Teiseks hakkan ka vananema, nii et ei pea kõigiga koos ootama. Noogutan ja ka sellega nõustutakse.
Minu arvates on tõesti tähelepanuväärne see, kui inimesed valvavad kaupluste või restoranide töötajaid… Ma tean kohe, et nad on puhkusel. Nad on kuulnud või näinud, et inimesed ootavad, kuid ei tea veel, kellele. See juba ütleb midagi nende inimeste kohta.
Aga tihti ma ka ei tea... mu kallis naine ütleb mulle, kas ma tegin seda õigesti või mitte, et ma saaksin veel õppida…
See on natuke keerulisem. Ma ei oota tavasõnumiga kassapidajat, küll aga näiteks siis, kui nad on mulle midagi erilist otsinud. Või pikema viibimise lõpus tänada koristajat hea hoolduse eest. Ja siis ma saan ilmselt mõnikord valesti aru, aga nii kaua, kuni ma iga 10 meetri tagant ei wai või mitte kunagi wai, siis saan sellega hakkama.
Kas ma võin selle lisada Waile.
Kaheksakümneaastasena on mulle öeldud, et ma ei pea daamide juurde tagasi minema, see tooks halba õnne.
On kellelgi veel sellega kogemusi?
Regards,
Pierre Van Mensel
Väike jätk minu ülaltoodud reaktsioonile: Kui kaks aastat tagasi puhkes kogu maailmas pandeemia, sai veelgi selgemaks, et Wai on palju parem kui meiega kätlemine.
Järsku hakkasime suudlusi jagama ja otsima oma käepigistusele igasuguseid alternatiive, mis tundusid sama naeruväärsed kui ka päriselt funktsionaalsed.
Mõned hakkasid rusikaid kokku lööma, teised, kuigi meid õpetati ka küünarnuki sisemusse aevastama, hakkasid tervitama neid küünarnukke kokku põrutades.
Jällegi nägite aeg-ajalt, kuidas teised tegid seda varbad kokku põrgatades, nagu poleks kogu see asi piisavalt naeruväärne.
Miks mitte anda lihtsalt Wai nende veidrate käänete asemel, mis tegelikult ei paistnud midagi?
Tegelikult aitavad ülaltoodud mõtisklused kõigi falangide kohta parema arusaamise jaoks vähe kaasa.
Meie läänelikku teretamisviisi võrreldakse Tai omaga.
Seda tehes märkan puhtaid idamaiseid eksootilisi vaatenurki, nagu läänlane näha tahab. Tino Kuis nimetaks seda orientalismiks.
Toimetus märkas seda selgelt. Meie läänelikku käepigistusega tervitusviisi ei saa võrrelda Tai wai’ga. Nende puhul näitab see sotsiaalset staatust, täpsemalt peab mingis mõttes (vanuse, raha, staatuse, õpingute...jne poolest) madalam inimene tegema wai. Nii et see pole tegelikult teretamine! See on ka negatiivne lähenemine.
Kui surute kätt (st puudutate kedagi), nagu meie, lähenete sellele inimesele täiesti võrdsetel alustel. Meie, läänlased, kes tõime oma absoluutsed monarhid karkassi ja kuulutasime proletaarse revolutsiooni kaudu inimeste võrdsust ja klasside võrdsustamist, ei suuda kuidagi mõista, miks tailased vahel maas roomavad või end tervitades väga väikeseks teevad. Leiame, et see on alandav.
Meie, vabad, sõltumatud, võrdsed, demokraatlikud läänlased näitame üksteisele ühe käega, et me ei ole teisest kehvemad.
Kuid meil on käepigistuses ka gradatsioonid, et näidata teisele, millises suhtes me oleme, see on positiivses mõttes tervitamine...
Me surume kätt jäigalt, kui me pole sõber, raputame lühidalt või madalamalt või väga kaua, haarame kahe käega teise käest, lisame kallistuse, lühidalt või pikemalt, siiralt või mitte, ja jah, kui vana nõukogude ajal rotid kohtuvad üksteisega, võib toimuda väga pikk intiimne embus.
Kokkuvõtlikult: meie, läänlased, eeldame, et oleme üksteisega võrdsed... aga me näitame käepigistuses, kui külm või soe on meie suhe, seega emotsionaalne gradatsioon.
Ja jah, käest keeldumine on tõesti ebaviisakas. Kuidas sa seda lahendad? Istuge väga pika laua taha ja te ei pääse selle juurde, nagu Putin näitab.
Ma kuulsin, et see oli koroona tõttu. Ei, see oli vestluskaaslasega võrdsuse karm tagasilükkamine.
Ma ise ütleks, et Tai lähenemine toetub palju rohkem hierarhiale ja hollandi/lääne lähenemine palju vähem, aga mitte 100%. On raamatuid ja kursusi täis, mis püüavad õpetada kellelegi peenemaid punkte, kuidas äri- või isiklikes suhetes üksteisele läheneda ja teineteist tervitada. Seda eesmärgiga, et jätad oma (äri)suhtest positiivse mulje, teeksid oma seisukoha selgeks ja sind ei peetaks nõudepesulapiks.
Ma ei armasta õppida rahva- või ärikultuuri raamatust, mis on täis jämedaid stereotüüpseid visandeid, võib-olla kasulik neile, kes on väga ebakindlad ja eelistavad käsiraamatut näha kui midagi, millest kinni hoida, selle asemel, et seda ise kogeda ja välja mõelda. Kui jätta tähelepanuta raamatute ja kursuste tarkused, siis ma ikka väidan, et keegi, lihtlabast palgaori, kes peab kohtumist riigipea, peaministri, direktoriga vms, käitub teisiti kui siis, kui kaks inimest, kes on enam-vähem. funktsioonilt, sotsiaalselt klassilt jne võrdsed. Jah, ka Hollandis. Tais on see muidugi suurel määral olemas ja seda väljendatakse erineval viisil, sealhulgas tervitamise ja austuse avaldamise viisis.
Tsitaat:
Meie, läänlased, kes tõime oma absoluutsed monarhid karkassi ja kuulutasime proletaarse revolutsiooni kaudu inimeste võrdsust ja klasside võrdsustamist, ei suuda mõista, miks tailased mõnikord maas kükitavad või end tervitades väga väikeseks teevad. Leiame, et see on alandav.
Meie ja nemad. Kinnitan teile, et ka enamik tailasi peab seda kummardamist ja küürutamist alandavaks ning soovivad seda muuta. Ma saan väga hästi aru, miks tailased ikkagi roomavad ja tahavad sellest lahti saada.
Tõepoolest, Hollandis valitseb endiselt üsna kõrge hierarhia ja Tais püüeldakse suurema võrdsuse poole. Nii et me ei ole nii erinevad. Kuid lõbusam tundub alati rõhutada „erinevust”.
Pärast 30 aastat Tais ja naaberriikides elamist ja reisimist ning igasuguste raamatute ja saitide lugemist olen õppinud järgmist:
1. Ma ei lehvita kunagi esimesena, kui just ei pöördu munga poole. Ma ei kohtu kunagi kõrgema staatusega inimestega…
2. Ma ei taha lapsi
3. Hotellindustööstuses ja kaupluste personalis pole inimesi, sest nad on lapsed
4. Ei ole inimesi, kellel on madal lugupidamine; tänavapuhastajad, kanalisatsioonipuhastajad ja liikluspolitsei (kui viimane just rahast ei alga...)
5. Kustutage mu aiast mürkmadu ja saate kõigi aegade sügavaima wai (ja 200 bahti…)
6. Olen 70ndates ja keegi ei oota minult waid. Naeratus on sama tore.
7. Etikett on riigiti ja isegi piirkonniti erinev.
8. Ebaselge wai asemel on naeratus palju parem. Ja ka nende keeles mõne sõna rääkimine on tänuväärne.
Täpselt. See, kas wai on või mitte, pole väga oluline, kuid näidake üles oma huvi ja kaastunnet. Naeratus ja noogutus ütleb nii mõndagi.
"Ära virise nii palju, isa!" mu poeg ütles sageli, et ma ei tea, miks... ja siis ma tegin talle sarkastilise wai. Hea on ka tänulik wai.