Khun Chang Khun Phaen, Tai kirjanduse kuulsaim eepos

Peaaegu iga tai teab traagilist lugu klassikalisest armukolmnurgast Khun Changi, Khun Phaeni ja armsa Wanthongi vahel.

Paljud oskavad osa sellest ette kanda. Sellest on tehtud näidendeid, mitmeid filme, telesarju ning kohandusi raamatuteks ja koomiksiteks. Laulud ja vanasõnad räägivad sellest ning Suphanburis ja Phichitis on paljud tänavad nimetatud selle loo tegelaste järgi. Nimi Phaen tuletab meelde Tai sama, mis meil Romeo või Casanovaga, suure armastaja või naistemehega, kui soovite.

Taust

Võib-olla ulatuvad selle loo juured tõelisele sündmusele millalgi 17. sajandil. Seejärel anti see edasi suuliselt ning seda laiendati pidevalt uute lugude ja detailidega. Ringteatriseltsid esitasid osa loost; kõikjal Tais võisid nad loota entusiastlikule publikule. Alles 19. sajandi keskpaigas pandi lugu õukonnas kirja, misjonär Samuel Smith trükkis selle 1872. aastal, samas kui prints Damrong Rajanubhabi väljaanne on tuntuim.

Raamatu on kaunilt inglise keelde tõlkinud tuntud paar Chris Baker ja Pasuk Pongpaichit pealkirjaga "Khun Chang Khun Phaeni lugu, Siiami suur rahvaeepos armastusest, sõjast ja tragöödiast" ning selle on välja andnud Silkworm Books (2010). ) . Köidetud väljaanne maksab 1500 bahti, kuid hiljuti ilmus pehmekaaneline väljaanne, mida ma pole veel näinud. Raamat sisaldab ulatuslikke valgustavaid märkmeid ja palju kauneid jooniseid, mis koos annavad tervikliku pildi kõigist tolleaegse Tai ühiskonna kihtidest.

Lühikokkuvõte loost

Chang, Phaen ja Wanthong kasvavad koos Suphanburis. Chang on kole, lühike, kiilas mees, rumala suuga, kuid rikas. Phaen seevastu on vaene, kuid nägus, julge, hea võitluskunstide ja maagias. Wanthong on Suphanburi kõige ilusam tüdruk. Ta kohtub Songkrani ajal Phaeniga, kes oli tol ajal noviits, ja neil algab kirglik suhe. Chang üritab oma rahaga Wanthongi vallutada, kuid armastus võidab. Phaen lahkub templist ja abiellub Wanthongiga.

Mõni päev hiljem kutsub kuningas Phaeni Chiang Mai vastu sõjaretke juhtima. Chang kasutab oma võimalust. Ta levitab kuulujutte, et Phaen on langenud ning Wanthongi ema ja tema rikkuse liitlastena õnnestub tõrksa Wanthongi vangistada. Wanthong naudib oma mugavat elu oma uue, arvestava ja truu abikaasaga.

Siis naaseb Phaen oma võidult lahinguväljalt, saagiks kaunis naine Laothong. Ta läheb Suphanburisse ja võtab endale oma esimese naise Wanthongi. Pärast Laothongi ja Wanthongi vahelist armukadedat vaidlust Phaen lahkub, jättes Wanthongi koos Changiga. Süütegu eest võtab kuningas Laothongi enda valdusesse.

Phaen naaseb Suphanburisse ja röövib Wanthongi. Nad elavad üksinduses džunglis mitu aastat. Kui Wanthong jääb rasedaks, otsustavad nad naasta Ayutthayasse, kus Phaen ärritab kuningat, paludes Laothongi tagasi pöörduda. Phaen on vangis, kus Wanthong tema eest hästi hoolitseb.

Siis aga röövib Chang omakorda Wanthongi ja viib ta oma majja, kus too sünnitab Phaeni poja. Talle antakse nimi Phlai Ngam ja ta kasvab üles oma isa sülitava kujuna. Kadedas meeleolus Chang üritab teda tappa, jättes ta džunglisse, mis aga ebaõnnestub ja Phlai Ngam taandub templisse.

Mööduvad aastad, mil Phlai Ngam järgib oma isa jälgedes. Ta on võidukas sõja ja armastuse lahinguväljal. Chang ei loobu võitlusest Wanthongi pärast. Ta anub kuningat, et ta tunnistaks Wanthongi lõplikult oma naiseks. Kuningas kutsub Wanthongi enda juurde ja käsib naisel valida kahe armukese vahel. Wanthong kõhkleb, nimetades Phaeni oma suureks armastuseks ja Changi oma ustavaks kaitsjaks ja heaks hooldajaks, mispeale kuningas märatseb ja mõistab ta hukka pea maharaiumisele.

Wanthong viiakse hukkamispaika. Tema poeg Phlai Ngam teeb kõik endast oleneva, et kuninga südant pehmendada, kuningas annab armu ja asendab karistuse vangistusega. Kiired ratsanikud eesotsas Phlai Ngamiga lahkuvad kohe paleest. Kahjuks on liiga hilja, sest nad näevad juba kaugelt, kuidas timukas mõõga üles tõstab ja täpselt siis, kui Phlai Ngam saabub, langeb see Wanthongile pähe.

Loo tegelane

Lugu on põnev ja vaheldusrikas ning igav ei hakka kunagi. Sellesse on pikitud rahvalikku huumorit, erootilisi stseene, emotsionaalseid ja julmi hetki, pidude, lahingute ja igapäevaste sündmuste kirjeldusi. Universaalne lugu armastusest ja vihkamisest, truudusest ja truudusetusest, kadedusest ja ustavusest, rõõmust ja kurbusest. Tegelased on ammutatud elust ja venivad. Iga leht pakub midagi uut ja huvitavat. Need, kes tuhandet lehekülge pahaks ei pane (aga kui tead süžeeliini, oskad ka osasid sellest väga hästi lugeda), on kogemuse võrra rikkamad.

Mõned lõigud raamatust

'...Tema nahk tundus sametiselt pehme. Tema rinnad olid teravatipulised nagu lootosed, mille kroonlehed hakkasid laiali rebenema. Ta oli lõhnav, armas ja väga armastusväärne. Torm möllas ja kogunesid ägedad pilved. Mussoontuules keerles tolm. Äike kukkus üle universumi. Peale vastupanu ujutasid veed üle terve kolme maailma. Torm vaibus, pimedus hajus ja kuu paistis hiilgavalt. Mõlemad ujusid õndsuses…”

'…Haimal ajal mängiti palju erinevaid etendusi ja rahvamass käis ringi vaatamas. Härrased, tavalised inimesed ja vaesed tõmblesid kõik õlg õla kõrval. Noored jõuliste nägudega maatüdrukud, kes kannavad õrnalt valgeid pealisriideid ja kooritud lootosekujundusega alumisi riideid. Nad põrkasid pidevalt inimestega kokku ja ajasid teisi naerma. Nende näod tundusid nende hoolimatuse pärast hirmul ja piinlikus. Talutamatud joodikud koperdasid ringi ja tõstsid rusikaid, et kutsuda möödujaid kaklema. Nad kuritarvitasid kõiki, kes nende teele jäid, kuni neile plaksutasid ja punased silmad….

– uuesti postitatud sõnum –