Asukoht Bangkok: umbes farangist…

Kui 2001. aasta uimasel sügisel, vahetult pärast kaksiktornide lendu vilistidele, – see ei saanud enam palju uimasemaks minna – asusin elama Inglite linna, et ehitada üles elu inglise keele õpetaja/reisijuhi/skaaudina. /abikaasa , sattusin kuukirja, mille algataja seequu asutaja oleksin tahtnud olla; Ajakiri Farang. Jäin jälle hiljaks...

Ajakiri oli Kanada isehakanud ajakirjanduskurjategijate Jim Algie ja Cameron Cooperi imelaps. Pärast lugematuid purustavaid lüüasaamisi Kanada meediamaastikul otsustasid need kaks härrasmeest pärast kindlasti mitte vähem lugematuid reisimine naar Tai, et asutada Land van de Glimlachis igakuine ajakiri, mis ei olnud mõeldud kõigile, rääkimata kellelegi.

Esimese aasta jooksul oli nende kahe ebatavalise meediaseikleja vaimusünnitus veel osaliselt must-valge ja esimese numbri esilehel oli värviliselt kujutatud põhilise "seljakotiränduri Aasias" mitte nii värske nägu; blondid rastapatsid üle silmade komplekti, mis ütles; "Kura, isa, loobu minust, kui soovite, aga need seened on parim asi, mis minuga juhtus pärast seda, kui sa minu ja ema juurest lahkusid."

Silmapilgutamine hipi-domile osutus hilisemates episoodides vaid silmapilgutuseks.

Järgnevatel aastatel kujunes igakuine ajakiri stiilseks läikivaks teereisiks, mis oli tulvil toimetajate härrasmeeste kirjutatud artikleid ja tugevat kirjanike tuumikut, kes läksid Aasia radadele, kuhu hipid harva ette astuvad. Bangkoki munkade tume tätoveeringute maailm. Ohustatud liikidega kauplemise tumedad sügavused Chatuchaki turul. Austraalia naise põgenemised, kes tegi spordiks võimalikult paljude Tai meeste keppimise ja neile siis "g'day" maha jätmise. Kareni miilitsaga Birma džunglis väljas ja ringi, miilitsaga, mis on selles riigis hunta vastu võidelnud neli aastakümmet.

Mõne aasta pärast otsustas Cameron ajakirja ümber nimetada “Untamed Travel”. Selle põhjuseks oli asjaolu, et "Farang" on tai sõna, mis tähendab "läänlane". Esitatud lood hõlmasid aga sageli teisi Kagu-Aasia riike ja pealkiri “Farang” muutus klaustrofoobiliseks.

2004. aastal sõlmisid toimetajad Bangkok Postiga lepingu levitamise ja reklaamijate värbamise kohta. Konditsioneer pidi sisse lülitama. Reklaamijad aga keeldusid. Kui küsiti, miks, vastas Cameron toona; "Ma ei usu, et ettevõtted suudavad meid siduda. Ettevõtetele ei meeldi asjad, mis on neile ebaselged. "Taltsutamata" ei räägi sellest Tai müüa isegi siis, kui see oleks seebitükk. Alustasin seda, et anda Aasia külastajatele pilk maailma osale, mis on oma puuduste poolest paeluv. Kuurordid müüvad end ise.

See lõppes 2007. aastal. Cameron ja tema semud ei saanud enam endale lubada üüri Thanon Samseni higitöökoja kohal asuvas väikeses kontoris. Tema töötajad Thais ja Farang pakkusid võimalust jätkata tööd ilma palgata. Kõik tundsid, et siin tegeletakse ajakirjanduse vormiga, mida lugematutes riikides pole veel leiutatud. Kahjuks viskas peatoimetaja rätiku sisse. Pidevalt lugejale ja iseendale silma pilgutav tippajakiri, kus on lõpmatult palju enese- ja muud mõnitamist, hääbunud.

Häbi. Kas siin on kena töö...?