Söögiklubi, siis ja praegu

Vananemise miinuseks on ehk asjaolu, et sul on vähem tulevikku, aga õnneks teisest küljest läheb minevik aina suuremaks ja suuremaks.

Ma ei tea, miks, võib-olla sellepärast, et söön täna õhtust koos kahe söögiklubi liikmega või võib-olla sellepärast, et mu eile õhtune Tai eine oli veidi mahe. Igatahes tuleb igasuguseid mõtteid pähe. Kuna olen arvuti taga, panen need kohe kirja.

Mäletan, et olen kauges minevikus olnud ka söögiklubi liige. See klubi koosnes kahest paarist ja minust. Ümber omakorda tegime grupile süüa. Eriline oli see, et üks neist paaridest oli Hugh Jans koos oma naise Annekega. Hugh Jans oli siis tuntud oma iganädalase toiduvalmistamise veeru poolest Vrij Nederlandis. Ma räägin praegu seitsmekümnendate algusest.

Kohtusin temaga uhke restorani avamispeol. Seda kutsuti, ma mäletan, Gravenmolen ja see asus Amsterdamis Molensteegil. Hugh ja mina rääkisime baaris ja jõime noort džinni. Kui söök välja kuulutati, ütles ta mulle, et kas sa tõesti tahad süüa või jääme siia džinni jooma. Keegi selline ei suuda mind enam murda. Samal ajal kui Wina Born valjuhäälselt koperdas, et part oli maitsev, sündis õhtusöögiklubi idee.

Ma ei räägiks seda lugu, kui sellel poleks Tai hõngu. Õhtusöögipeol oma kodus kasutasin kuivatatud Tai tšillipipart. Mõõdukalt, sest ma ei teadnud, kuidas see mu külalistele korda läheb. Hugh Jans ei salganud oma asjatundlikkust, sest hüüdis kohe: kasutad Tai tšillipipart, maitsev! Kust sa neid ostad?

Ma tean, et praegu saab igast supermarketist kõike, kuid toona olid ajad teised. Vastasin lahkelt, et ostsin Tai tükeldatud paprika sealt, kus need tehtud on, Taist muidugi. Järgmine kord Tais käies tõin Hugh Jansile kilose paki Tai paprikat.

Õhtul söön, nagu öeldud, Tai restoranis. Seda nimetatakse Pergolaks ja see asub esimesel tänaval Hanumani taga. Kaua aega tagasi elasin selle väikese restorani kõrval. Teine Hollandi paar elas teisel pool minu maja. Lisaks veel paar ja kaks maja edasi veel üks hollandlane. Ühesõnaga, see oli väga lõbus.

Minu Tai naaber asutas oma restorani, mida rahastas rühm sakslasi. Tegin talle arvutis menüü. Ta helistas restoranile Pergola, kuid kahjuks ilmus silt Bergola. See kõik oli kümme aastat tagasi. B on nüüd kavalalt P-ks moonutatud. Saksa mõju on praeguses menüüs endiselt selgelt näha. Mu sõbrad soovitavad mulle praemaksa sibula ja ahjukartuliga. Meeldiv. Soovitatav.