Tai merevägi peab muutuma merekõlblikuks
Kujutage ette: Tai lahes kukub alla lennuk või Andamani meres upub kaubalaev. Milline oleks Tai kuningliku mereväe reaktsioon? Vastus on selge: mitte midagi.
Õnneks juhtusid Malyasian Airlinesi lennu MH370 ja Lõuna-Korea parvlaeva Seawoli katastroof väljaspool Tai territoriaalvett. Vastasel juhul oleks Tai Kuninglik merevägi (RTN) olnud suurepärases tujus, kuna tal pole võimekust ega võimekust avamerel otsingu- ja päästeoperatsioonide läbiviimiseks, rääkimata palju keerukamatest veealustest operatsioonidest. Otsingu- ja päästevõimalused on väga piiratud rannikualade ja siseveeteedega. Neil on ainult väike rühm sukeldujaid.
Enne hobuse vankri ette panemist – antud juhul soovi osta kolm allveelaeva – on oluline mõista Tai tegelikke geostrateegilisi olusid, et kaitsta oma meresuveräänsust ja -huve. Praegune arutelu hinna, riigi, kus neid allveelaevu tohib ehitada ja tehnilise konfiguratsiooni üle, ei anna tailastele selgeks, miks nende riigil allveelaevad peaksid olema.
Tõepoolest, Tai oli esimene Kagu-Aasia riik, millel olid allveelaevad. See oli kuningas Vajiravudhi Rama VI valitsusajal, kui arutati kuue allveelaeva soetamise plaane. Läks veel kaks aastakümmet, kuni 1930. aastani, mil Taisse toimetati neli Jaapanis toodetud allveelaeva kasutamiseks Indohiina sõjas ja Teises maailmasõjas.
Kahjuks kaotas kõikvõimsa Tai mereväe roll täielikult pärast Jaapani lüüasaamist Teise maailmasõja ajal ja kurikuulsa Manhattani riigipöörde 1951. aasta tagajärgi. Allveelaevad eemaldati tegevusest ja jäeti ajalukku.
Sellest ajast peale on merevägi mänginud kolmandat viiulit armee ja õhuväe järel. Oli lühike hiilgusehetk, kui Tai omandas 1997. aastal lennukikandja Chakri Naruebeti, mida kunagi täielikult kasutusele ei võetud. Tegelikult on sellest saanud naljakas "lennukikandja, millel pole lennukeid".
Ajaloolised äpardused Tai mereväes koos suutmatusega hallata ja käitada piirkonna esimest lennukikandjat, merehätta sattunute karm kohtlemine ja väidetavate kuritegude pikk nimekiri ei tõotanud head nende jätkuvatele jõupingutustele merekaitse moderniseerimiseks. võimeid. Hädasti oli vaja paremat suhtlusstrateegiat.
1997. aasta jaanuaris asutati Tai Merejõudude Koordineerimiskeskus (Thai-MECC). See keskus peaks olema peamine mehhanism enam kui 30 (valitsus)asutuse koordineerimiseks, et tulla toime mere väljakutsetega. Kuid see on liiga tülikas ja ebatõhus, nagu näitasid nõrgad jõupingutused ebaseadusliku kalapüügi, kaasaegse orjatöö ja inimkaubanduse ohjeldamiseks.
Prayuti valitsus on sellest ajast alates uuendanud ja varustanud Tai-MECC-d paremini uute volituste ja varustusega, et see toimiks merendusprobleemide lahendamiseks sisejulgeoleku operatsioonide väejuhatusega samal tasemel.
Mereväe roll on muutunud üha olulisemaks seoses viimastel aastatel merel toimuvate intsidentide sagenemisega nii India kui ka Vaiksel ookeanil, kus toimub piiriülene kuritegevus nagu piraatlus, inimkaubandus ja vargused. Mitmed teatamata jätnud piraatlus- ja kütusevargusjuhtumid, mis on Tai lahes viimase kolme aasta jooksul aset leidnud, näitavad mereväe ebaõnnestumist ja suutmatust vältida nende juhtumite kordumist.
Kuid see oli rohingja paadirahva kriis, mis juhtis avalikkuse tähelepanu Tai mereväele. Esiteks oli mereväe hagi Phuketi Wani väite vastu, et mõned mereväeohvitserid said inimkaubandusest kasu. Teiseks, selle aasta esimestel nädalatel oli moslemite sissevool Bangladeshist ja Myanmarist. Paadirahvast saabub esialgu mussoonhooaja ja patrullimise tihenemise tõttu ajutiselt vähemaks.
Kuid see, mis viimastel nädalatel pealkirjadesse jõudis, oli hoopis teine lugu. Tüliõunaks oli plaanitud kolme allveelaeva ost Hiinast 36 miljardi bahti eest. Peaaegu seitse aastakümmet pärast Jaapani allveelaevade tarnimist 1930. aastal nõuab Tai merevägi uusi allveelaevu, et kaitsta riigi suuri merealasid. Andamani meri on oluline meretee, mis viib Malaka väina ja sealt edasi Lõuna-Hiina mereni.
Tail on 3219 kilomeetrit rannajoont, samas kui ainuüksi Tai lahel on 1972 kilomeetrit rannajoont. Tai kogu mereterritoorium on 32.000 XNUMX km².
Eelmisel kuul kiitis 17-liikmeline uurimiskomitee Hiina allveelaevadele mineku ühehäälselt heaks. Merevägi arvas, et seekord saab kõigi relvajõudude tugeval konsensusel kiire ostuotsuse langetada ilma varasemate probleemideta. Oluliseks argumendiks uute allveelaevade vajaduse kohta on olnud uus kuue aasta pikkune riiklik meresõiduohutuse kava, mis sisaldub 13. riiklikus majandus- ja sotsiaalarengukavas (2014-2019). Tai merenduse tulude hinnanguline väärtus on 7,5 triljonit bahti aastas. Hinnang võiks olla veidi üleval, kuid see on piisav, et rahuldada soov kaitsta neid olulisi rahvuslikke huve.
Kavandatav ost on osa Tai valitsuse jätkuvatest jõupingutustest poliitiliste otsuste tõhusamaks rakendamiseks loosungi "Turvaline maa, jõukad inimesed" all. Strateegiad hõlmavad seitset tegevuskava, mille eesmärk on parandada mereside ja suutlikkuse suurendamist, ajakohastada mereväe infrastruktuuri ja varustust, pakkuda meremeestele merekeskkonna kaitsmise koolitust, edendada ökoturismi ja parandada kalanduspoliitikat. Taimaal.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Tai peab oma merekaitsevõime tõstma kõrgemale tasemele. Lähiaastatel saavad olemasolevad ja arenevad mereriigid muuta Indo-Vaikse ookeani merevööndi aktiivseks mängumaaks.
Samuti peaks riik olema valmis tegema koostööd teiste ASEANi liikmetega planeerimisel ja ühisoperatsioonidel. AseanPolitical-Security Community raames on merejulgeolekualane koostöö üks prioriteete, mis on osa ASEANi ühenduse jõupingutustest rahu ja stabiilsuse edendamisel piirkonnas.
Allikas: Arvamusartikkel pärit Kavi Chongkittavorn ajakirjas The Nation 27. juulil 2015
Hästi kirjutatud Gringo!!
selge lugu kasuliku teabega.
Suurim võimalik eksitus: Tai merevägi ei poolda Tai ümbritseva mereala valvamist ja võimalikku (pääste)aktsioonide läbiviimist, vaid seda, et võimalikult palju Tai maksuraha voolata mõne eliitinimese taskusse.
Kallis Gringo,
Veel üks vahva lugu sinult. Mis oleks blogi ilma Gringota.
Ma ei teadnud kunagi seda lugu lennukikandja kohta.
Meil on praegu sama asi nende allveelaevadega. Ma arvan, et neil pole kellelgi koolitust
neid asju uputada. Kui nad üldse alla lähevad, ei tule nad suure tõenäosusega enam kunagi üles.
Harryga liitumiseks ei osale see Tai eliit merekatsetel.
kõrvalt vaadata.
Cor van Kampen.
Ütlus, et Tai relvajõud on vaid selleks, et kaitsta monarhiat, tagada pensionile jäämine ja panna võimalikult palju raha eliittegelaste taskusse, võiks vabalt kehtida ka mitmete teiste relvajõudude kohta üle maailma.
Kes aga veel aru pole saanud, siis maailmas on jälle asjad käimas.
Tai puhul kehtib islami viletsus lõunas, piiripinged Birmaga ja sama ka Kambodžaga.
Ka Hiina suhtumine ei tõota head, vt ajakirjandusest siin-seal teateid.
Täpsustuseks võib öelda, et Tai relvajõud on riigis kinnistatud erinevalt kui näiteks meil, kuid see kinnistamine on üsna sarnane Aasias tavaks.
Olenemata sellest, kas sukelaparaadid on vajalikud või mitte, seda ma tegelikult ei arva.
Aga ma ei tea, mis Aasias toimub.
Olen viimastel kuudel saanud sõjaväe köögis veidi ringi tuhnida.
Vaatamata sellele, et enamik neist on ajateenijad, on latt päris kõrgel.
Arvan, et vähemalt sõduri algõpe on tasemel.
Ärge tehke seda viga, kui arvate, et Tai relvajõud on naeruväärsed või täidavad ainult riigipöördeid.
Ilma viimase riigipöördeta oleks tore, demokraatlik kodusõda suure tõenäosusega puhkenud teatud kindlusega, mis piirneb kindlusega.
Pange tähele, Tai relvajõud on riiki paigutatud väga erinevalt kui Euroopas, kuid samamoodi nagu teistes Aasia riikides.
Ja nii see just on.
Selge selgitus selgete argumentidega! Olen nüüd riigi tugevuses täiesti veendunud, seda enam, et relvajõududel kinnistusest puudu ei tule. Õnneks asub Aasia Tai selles maailma osas.
Eelmisel laupäeval ja pühapäeval olin Sattahipi mereväebaasis. Range kontroll väravas. Esimest korda 10 aasta jooksul pidin erinevalt immigratsioonist oma passi näitama. Peale kontrolli väravas oli kilomeeter edasi 2. kontrollpost. Iga hoone juures seisis merejalaväelane suure relvaga. Tõenäoliselt visake see probleemi korral kõrvale.
Täpselt nagu politsei suurrelvadega jälgimine, mõtlen alati, et mis siis, kui nüüd midagi juhtub? Tõenäoliselt oli see minupoolne laks, aga kui ma valves olin, oli mul relv ja ümberpööratud Uzi. Veidi lihtsam käsitseda.
Hiljem käisime ka sadamas. Seal oli 1 laev, mida sai külastada. Aga ainult mu Tai sõbrad. Mul ei lastud isegi lähedale tulla. Müüdi palju suveniire, eriti lennukikandja mütsid. Soovitud kaup mu sõpradele. Varsti ka allveelaevadele.
Minu järeldus: "Tail peab olema väga hea merevägi koos kõigi turvameetmetega." Ja tailased on selle üle väga uhked.
Vaatasin kord Hua Hini muuli ääres mereväe laeva. See oli patrullpaat või midagi sellist. Mind rabas see, et see oli tohutu vana rämps. Võiks minna vanaraua hunnikusse. Loodan, et see ei esindanud kogu Tai mereväe materjali, sest siis tuleb kulutada palju rohkem raha.
Hiina allveelaevad hästi, mis on kvaliteet, millega võidad sõja 😉 ja kes peaks nendel paatidel sõitma Tai ei, mu peas mängivad kursi stseenid. Ei tõsiselt, laske neil minna. investeerige esmalt tavalistesse fregattidesse ja redingvarustusse, sest nende vanade vannidega, mida nad Tais praamideks kutsuvad, koos peaaegu alati purjus kaptenitega C-kategooria filmidest, pole see nii hull investeering.
Ütlus, et Tai merevägi hoolitseb vaid eliidi taskusse panemise eest, on minu meelest joomajutt, seda enam, et ühtegi fakti tõendiks ei esitata.
Samuti ei tee see mereväele õiglust. Tai osaleb/on osalenud piraatlusvastastes aktsioonides Somaalia lähedal. Aastatel 2010/2011 vähemalt HTMS Pattaniga. Üks meeskonnaliikmetest oli mu õemees, kes sai relvaõppe muu hulgas Saksamaal.
Minu meelest on HansNL-il õigus väitega, et latt sõjaväelastele, sealhulgas mereväelastele on üsna kõrgel.
Töötan endiselt Hollandi suures ettevõttes, mis valmistab peamiselt mereväe laevadele radareid. See kehtib ka Tai mereväe ja paljude teiste Aasia merejõudude kohta. Ma vestlen sageli Tai, aga ka teiste Aasia (sh Indoneesia) üliõpilastega, kes läbivad kuni kuuekuulise koolituse tarnitud seadmete käitamise ja parandamise alal. Nende härrasmeeste tehnilised teadmised on haledalt madalad. Kolleegilt kuulen, et tavaliselt saadeti nad meie firmasse sellepärast, et nad "väärisid" paari triipu (s.t. kuna neil on rikkad sidemed). Kogu nende ilusa ja ülimoodsa varustuse töökorras hoidmisest mereväe laevade pardal pole seega mingit kasu. Ja allveelaev või lennukikandja? Unustage see, sest need ei hakka kunagi tööle!
Uhkuspetted, mis pole Taile võõras!