Puhas rand, kes seda ei tahaks?
Kõik algas paar kuud tagasi, kõrghooaeg algas mitme hollandlase, belglase, prantslase… saabumisega. turistid. Meil siin Chumphoni provintsis on ilusad lõputud rannad. Pole veel massiturismiga kaetud ja sobib seetõttu mõnusaks lõõgastavaks puhkuseks.
Thung Wualeani rand on üks neist. Siin, piki rannajoont, on mitmeid kuurorte ja restorane. Nende randade puhtus ei ole üldse probleem, sest kuurordiomanikud lasevad oma tagaukse randu peaaegu iga päev puhastada. Aga kui mõnisada meetrit edasi, siis algab häda... peamiselt plastikust. Kust kogu see prügi tuleb? Eelkõige mujalt. Merehoovused uhuvad kaldale päris palju prügi, kes teab kust?
Väga populaarne on siin ka rannapüük, eriti scampi ja kalmaar. Kohalikud kalurid viskavad merre päris palju prügi. Katkised lambid, tühjad pudelid, kilekotid... tavaliselt läheb pärast kasutamist kõik üle piiri. Siis on ka inimesi, kes kasutavad merre suubuvat jõge avaliku prügimäena ja viskavad lihtsalt vette peaaegu kõike, mida enam kasutada ei saa. On isegi neid, kes selle asemel, et prügikoti tee ääres asuvatesse prügikastidesse visata, peatuvad kiiresti silla juures ja viskavad selle kiiresti jõkke. Lõppkokkuvõttes jõuab see kõik muidugi kuskile randa.
Pühapäeva pärastlõunal, kui Sapphlis on suur turg, peavad mitmed farangid omamoodi seltskondlikku kogunemist Oakis, kohvikus kõrgendatud terrassil, kust avaneb vaade kohalikule turule. Siin jookide ja pintide vahel sai teemat arutletud ja selgus, et päris paljusid ärritas Thung Wualeani randade olukord väljaspool kuurorte. Nora oli see inimene, kes haaras initsiatiivi ja üritas kohalikke omavalitsusi kaasata. Kavas oli kohtumine kohaliku ajalehe, kohaliku kooli Sapphli linnapeaga. Ja jah, huvi oli, sest kohtumine toimus reedel. Kuna randu kasutavad peamiselt Tai nädalavahetuse turistid, siis oli parem last mitte farangide, vaid tai rahva nimele ristida. Lepiti kokku erinevates algatustes ja paar kohtumist hiljem selgus midagi:
- sillale asetataks kaks suurt selgelt kirjutatud ja illustreeritud silti, et prügikotte ei tohi jõkke tühjendada;
- varustada kohalikele kaluritele merele asumisel suur tasuta prügikott;
- reedel, peale kooli, las noored aitavad randa peamiselt plastikut koguda.
Muidugi peaks midagi vastu tulema. Nii saaksid abistavad lapsed maiustusi, jooki ja eelkõige võimaluse inglise keelt täiendada.
Initsiatiiv sai lõpuks paigast ära. Kohalikus ajalehes ilmus suur artikkel. Sellest räägiti koolis ja jah... algasid koristustööd. Ühel konkreetsel päeval oli kohapeal isegi sada last. Alati on kohal linnapea, härra juut (Pisit), paar Tai meest, mitu farangi... Nüüd, kus koolivaheaeg on täies hoos, on asjaajamine veidi pidurdunud, kuid see jätkub.
Võimalik, et algatus, mida saab järgida mõnes teises piirkonnas kui siin Sapphlis. Loodus on meile kallis ja kellele ei meeldiks mõnusas rannas istuda? Peamine eesmärk on teadvustada inimesi, et nad ei kasutaks merd prügimäena.
See tegevus toimub igal reedel kell 16.00 vanal Sapphli muulil ja kõik on oodatud.
Järgmise sammuna tuleb pöörduda koolide õpilaste poole, et juhtida nende tähelepanu sellele, miks on nii oluline mitte visata plastikut merre või tee äärde... seega jätkub.
LS kopsu lisand
Tore algatus LS Lung adie, reostus toimub pea kõikidel saartel, kahjuks on selline algatus Koh Lantal toimunud juba aastaid, kuid peale koristust prügistamine kahjuks jätkub.
Ban Phe (Rayon) on ka ilus rand, kuid paraku, kui nädalavahetus on möödas ja bussid diskonoortega Bangkokki sõitnud, on tõusuvee joon (plasti)prügi täis.
Kohalik omavalitsus saab sellega hõlpsalt midagi ette võtta. (Juhis sellele tähelepanu näiteks bussijuhile)
Suurepärane plaan!!!!!
Oleme Khao Thakiabi (suansoni rand) tulnud juba aastaid. Teed randa on ilusad, aga kahju, et rannabaaride omanike poolt nii palju maha visatakse.
Loodetavasti saab sellega ka tegeleda?
kopsu lisand,
See on väga hea algatus, kui see toimib edasi ja seda saavad järgida ka teised rannikualad, oleks see terve Tai ranniku jaoks enam kui teretulnud. Isiklikult tean siin Cha-Amis mõnda inimest, kes on sellega seotud igasuguseid algatusi, aga kas rand ma ei tea, kas koristamine on osa sellest. Ühel neist päevadest räägin kellegagi sellest rühmast, et näha, kas ta saab selle oma päevakorda võtta.
Sven
Väga tore algatus, see väärib järgimist.
Kas võiksite ehk proovida lasta kohalikul telekanalil teha sellest lühidokumentaalfilm, misjärel see üleriigilisele telekanalile üle kanda?
Kes teab, millised imelised tagajärjed sellel võivad olla!
Kogu maailmas visatakse IGA MINUTIS ookeanidesse kogus, mis võrdub autotäie plasti, purkide jms sisuga. See tuleb lõpetada!
@Kees,
Esmalt tehke midagi selgeks, sest krediit tuleb tasuda. Nagu artiklis mainitud, sai see alguse Nora algatusel. Nora palus mul sellest algatusest ka selle blogi kaudu teada anda, mida ma ka tegin. Nii et ma tegutsen rohkem "kohapealse reporterina".
Proovida kasutada kohalikku telekanalit on väga hea mõte. Vaatan oma tutvusringkonnas ringi, kas leian kellegi, kellel on kohalikust telest või raadiost midagi pakkuda. Küllap on mõnel Tai raadioamatööril selle meediumiga pistmist.
Jah, Jomtienis lastakse ülevooluvesi, sealhulgas tänavamustus, merre,
Vesi, kus väljalaskeava suubub merre umbes 200/300 meetrit merre,
See on suur pruun mass, sealhulgas plastijäätmed, nii et minu arvates sulgeb valitsus silmad.
Meri hoolitseb selle eest,
Gr marhan
Oli paar nädalat tagasi Rayongi rannas. See, mida ma seal nägin, ületas kujutlusvõime. Plastik, jalanõud, lambid, purgid, katkised toolid, isegi madratsid olid rannas.
Sealne rand on kasutusel prügimäena. Kes sellest aru saab? Kuidas sa seda lahendad?
Kas tailased ei saa aru, et nad peletavad turiste minema? Kas sellele ei pöörata koolides tähelepanu?
Loodan, et nad jõuavad peagi üksteisemõistmisele; seda läheb vaja!!
Leitud paljudes Aasia riikides. Filipiinidel Balil on sellega suur probleem. Aga üha enam ka Euroopas (Holland) või Kanaari saartel.
See kehtib ka Tai kohta. Tai viisafoorumist võib vahel lugeda, et farang võtab ranna puhastamiseks ise initsiatiivi, nagu juhtus Pattayas ja Hua Hinis arvati. Tailasele avaldatakse siis muljet ja tegemisi kiidetakse.
Siiski on olulisem, et tailased, mitte ainult tailased, oleksid teadlikud sellest, mida nad teevad, ja valitsus peab korraldama prügikäitluse. See maksab lühiajaliselt raha, kuid säästab raha tulevikus. Sellega loote ka töökohti.
Turistidest eemale jäämine maksab ju tunduvalt rohkem.
Valitsus teeb seetõttu pimedat lühiajalist planeerimist ja hoiab raha taskus. Täpselt nagu Indoneesia teeb Baliga.
Laevadega on hoopis teine lugu, sest nad viskavad sõna otseses mõttes kogu mustuse üle parda. Tundub, et ookeanides hõljub hiiglaslik plastist saar.
Kõik on mentaliteedi küsimus. Mind kasvatasid vanemad, et panin sulle kommipaberitüki tasku ja viskaksid selle hiljem minema. Ja peale päeva rannas jätsime platsi puhtaks.
Inimesed peavad peagi aru saama, et nad hävitavad oma elupaika.