Phya Anuman Rajadhon: isehakanud akadeemik ja mõjukas kirjanik

Phya Anuman Rajadhon (Stock2You / Shutterstock.com)

Phya Anuman Rajadhon พระยาอนุมานราชธน (1888-1969), kes sai tuntuks oma kirjanimega Sathiankoset, võib pidada Tai üheks mõjukamaks, kui mitte kõige mõjukamaks moodsa teaduse teerajajaks.

Samas oli ta ka oma põlvkonna üks olulisemaid kirjanikke ning oma viimistletud kirjutamisstiiliga hõivas ta Tai kirjanduses ainulaadse koha. Veelgi tähelepanuväärsem oli see, et ta ei olnud koolitatud akadeemik, vaid selline isehakanud mees, kes kujunes isiklikust huvist filoloogi, antropoloogi, folkloristi ja etnograafina.

Ta sündis Yongina 14. detsembril 1888 Bangkokis alandlikus etnilise hiina-siiami päritolu perekonnas. Tema vanemad Nai Lee ja Nang Hia saatsid oma vanema poja mõneks aastaks 1885. aastal Prantsuse katoliku misjonäride asutatud Assumption College’i, kuni too sai tööle Orientali hotelli. Kui ta oli sellest tööst väsinud, valis ta töökoha kindlustamise ja asus riigiteenistusse Siiami pealinna tolliteenistuse ametnikuna. See osutus heaks valikuks, kuna ta tõusis osakonna peadirektori asetäitjaks, sai Khun Anuman Rajadhoni tiitli ja edutamise Phyasse.

Pärast 1932. aasta riigipööret pidi ta aga teed andma uue valitsuse soosikule. Viimane aga tunnustas tema võimeid, sest teda ei vallandatud, vaid ta määrati peaaegu kohe vastloodud kaunite kunstide osakonna kultuuriosakonna juhatajaks ja lõpetas oma märkimisväärse karjääri kaunite kunstide osakonna peadirektorina. Vaatamata sellele, et tal polnud ülikooliõpinguid, ühendas ta selle töö Chulalongkorni ülikooli kunstiteaduskonna osalise tööajaga filoloogiaõppejõuga. See ülikool andis talle pärast pensionile jäämist audoktori kraadi. Sama kehtib ka Silpakorni ülikooli kohta, mille asutamisel ta aitas ja mis andis talle arheoloogia audoktori kraadi.

Phya Anumani paelusid siiami-tai kultuuri sotsiaalsed normid ja väärtused, rahvakombed ja suuline traditsioon. Alates XNUMX. aastatest uuris ja kirjeldas ta põhjalikult Tai rikkalikku folkloori ja religioosseid festivale ajal, mil traditsioonilised ühiskondlikud ja kogukonnakorralduslikud vormid sattusid suurel määral majanduslikest eesmärkidest tingitud moderniseerimislaine tõttu üha suureneva surve alla. Rahvauskumused ja rahvaluule arenesid välja Tere Nii ja pärast Teist maailmasõda kiiresti kasvavat keskklassi tähtsust peeti iganenud ja isegi mahajäänud eluviisi väljendusteks, mis tuleks võimalikult kiiresti kaotada. Phya Anuman pühendas end aastakümneid ning lakkamatu energiaga sõnas ja kirjutades selle pärandi päästmisele ja kaitsmisele.

Võib rahustada, et kui ta poleks seal käinud, oleks suur osa sellest kultuuripärandist pöördumatult kadunud. Tema uurimused muuhulgas vaimudest, amulettidest, viljakusrituaalidest või Nang Kwaki soodsast lehvitamisest annavad tooni ja neid peetakse nüüd standardtöödeks. Lisaks tootis Phya Anuman mitmesuguseid kirjandusteoseid. See juhtus sageli tihedas koostöös Phra Saraprasoetiga (1889-1945), kellega koos ta tõlkis mitmeid teoseid tai keelde.

Phya Anumani looming tekitas akadeemilistes ringkondades aeglaselt, kuid kindlalt uue huvi Tai folkloori ja kultuuri vastu. Kindlasti ei ajendanud teda ainult nostalgia, vaid ta püüdis päästa maa ja rahva väga mitmekesise kultuurilise identiteedi hinge kindlast hävingust. Phya Anuman Rajadhon polnud aga sant omal maal. Kuni kahekümnenda sajandini oli Tai ajalookirjutus vürstide ja õukonna kõrgete isikute monopol. Nad ei olnud just vaimustuses madala sünniga sõnaosava ja kirgliku historiograafi saabumisest.

Tunnustus tema väga väärtusliku ja eriti teedrajava töö eest tuli hilises eas, kui tal lubati pidada loenguid erinevates ülikoolides ja teda kutsuti välismaale. Tema aastatepikkust ennastsalgavat pühendumist tasustati sellega, et 1968. aastal sai temast esimene mitteaadlik Tai, kes määrati maineka kultuuriloolise Siami Seltsi presidendiks.