Kadunud LOÜ ladu "Amsterdam"
Pakhuis Amsterdam kaardil umbes aastast 1753
Factorij ehk Vereenigde Oostindische Compagnie (VOC) kauplemispunkt Ayutthayas on juba põhjustanud palju tinti voolama. Palju vähem avaldati Bangkokist lõunas Amsterdamis asuva VOC lao kohta.
Selle kaubanduspunkti tähtsust ei tohiks siiski alahinnata, sest aastakümneid oli sellel Kagu-Aasia lenduvate orgaaniliste ühendite infrastruktuuris võtmepositsioon. Selle väiksema kauplemispunkti ehitamine mitte ainult ei näidanud VOC privilegeeritud positsiooni Siiamis, vaid andis tunnistust ka VOC juhtide kavalusest ja merkantilismist.
Ayutthayaga kauplevad laevad pidid teel merele ja merelt mööduma Chao Phraya jõe ääres asuvast Bangkoki asulast, kus suurele liivavallile oli rajatud kindlustus, mis toimis maksumajana. Siin pidid nad märkima, kust nad tulid ja kui palju inimesi, suurtükiväge ja kaupa neil pardal oli. Veidi kaugemal asuvas teises maksumajas tuli nende kaupade pealt tasuda kas impordi- või ekspordimaksu.
Siiamitele privileegidele sundinud hollandlased pidid aga vaatamata oma privilegeeritud positsioonile ikkagi teemaksu maksma nagu kõik teisedki ja see neile muidugi väga ei meeldinud. Sest need maksud surusid VOC kasumit alla ja seetõttu tuli üles näidata mõningast loovust. Ettekäändel, et Chao Phraya veetase langes vahel kuival hooajal nii madalale, et Hollandi laevad ei jõudnud oma sügava süvise tõttu Ayutthayasse või jäid sinna kinni, ehitas VOC 1630. aasta paiku Bangkokist paar kilomeetrit allavoolu kl. Pak Nam, Chao Phraya suudme tänapäeva Samut Prakanis selle koha läänekaldal, kus Bang Pla Kodi kanal suubub jõkke, ladu, mis sai Amsterdami nime. Lihtsa tõsiasja tõttu, et see kauplemispunkt asus esimese ja teise maksumaja ees, suutis VOC kavalalt kõrvale hiilida märkimisväärsest kogusest impordi- ja eksporditollimaksudest ning kaubavahetust sai ka madalal veetasemel siiski ajada. Seega kaks kärbest ühe hoobiga.
Lühikese aja jooksul osutus see majanduslik-strateegiline meistrilöök tulusaks. Algselt suureks puust vaiadele laokuuriks ehitatud hoonet laiendati juba aastatel 1634-1636 telliskivivabrikuhoonega. Kokkusattumus või mitte, kuid samal aastal oli VOC aidanud Siiami monarhi Prasat Thongit tema rünnakus mässulise Pattani lõunasultanaadi vastu ja võib-olla näitas ta oma tänulikkust silma kinni pigistades…. Muuseas, 1634. aastal valmis ka Ayutthaya VOC tehase imposantne tellistest peahoone Logie ja on täiesti võimalik, et selle projektiga seotud müürsepad ja puusepad ehitasid ka Amsterdami laohoone.
Pakhuis A'dam (nr.5) Hollandi kaardil
Amsterdami laos hoiti kaupu, mille Siam tarnis VOC-le ekspordiks, nagu tina, riis, õli, puit, hirvenahad, elevantide elevandiluust kihvad ja raid nahad. Viimaseid kasutati omamoodi liivapaberina troopilise lehtpuu poleerimiseks. Kuid Amsterdami laos oli ka imporditud kaupu, nagu kangad, vill ja lina. Vahetult pärast telliskivihoone valmimist ehitati lähedusse ka mitu VOC töötajate elamut ning kauba kindlustamiseks tugevdati ja kindlustati kogu plats. Seal asus suur onn, mis oli eluruumina sõdurite salgale, kus oli keskmiselt paarkümmend meest, ning selle koha kohta säilinud nappide dokumentide järgi asusid laoplatsil ka sepikoda ja puusepatöökoda. . See kauplemispunkt, erinevalt Ayutthaya peamajast, ei pakkunud atraktiivset elukeskkonda. Erinevad kaasaegsed tunnistused näitavad, et see lenduvate orgaaniliste ühendite eelpost asus soisel alal, mis oli muuhulgas nakatatud paksude sääseparvedega, samas kui seal varitses kogu aeg massiivseid merevee krokodilli, kes ihkasid maitsvat Hollandi suupistet...
Pärast seda, kui Ayutthaya langemine ja sellele järgnenud hävitamine 1767. aastal tõi järsu lõpu VOC-i kaubandustegevusele Siiamis, lagunes Amsterdami ladu ja neelas selle alla tungiv mangroovimets. Kuni XNUMX. sajandi lõpuni mainiti mõnes reisikirjas endiselt selle saidi varemeid, mida nende autorite sõnul kirjeldasid siiamlased sageli kui "Hollandi rumalus".
1987. aasta aprillis inventeerisid, mõõtsid ja kaardistasid mitmed Shelli insenerid, kelle Siam Society tellis ja juhtis HJ Krijnen, Amsterdami laojäänused. Alles jäid vaid üksikud seinafragmendid ja vundamendid. Tõenäoliselt paigutati selle inventuuri tulemusena sellele käigule järgmise tekstiga tahvel:
"Uus Amsterdami linn oli üks olulisemaid ajaloolisi paiku, mis asus Tambon Klong Bang Pla Kodis, Phra Samut Chedi linnaosas. Samut Prakani provintsis tuli neil päevil suur hulk hollandi mehi Taiga kauplema. Need Hollandi mehed olid Tai inimestega oma äri ajades hästi käitunud ja südamlikud. Mõned neist pakkusid valitsusele head teenust. Neile anti seega osa maad Bang Pla Kodi kanali läänekaldal, et seda saaks kasutada laoruumideks ja elamiseks. Koht nägi nii kena välja, et seal elavate hollandlaste seas oli see tuntud kui New Amsterdam või Holland Buildings. Hiljem hakkasid vastastikused suhted halvenema kuni Ayutthaya perioodi lõpuni ja nii ka Uus-Amsterdami tähtsus. Aeg tugevdas ka jõekalda langust, kus asusid Hollandi hooned. Neid õõnestas mõõn. Seetõttu pole tänapäeval sellistest kohtadest jälgi näha.'
Täname selle suurepärase dokumentatsiooni eest. See oli ka mulle tundmatu ja on väga hariv tükk.
Aitäh Lung Jan
VOC-i palgatud kirurg Gijsbert Heeck külastas Ayutthayat 1655. aasta lõpus ning kirjeldab ka Amsterdami ladu ja maapiirkonda.
… Amsterdami linn on paneelidega kaetud suure, tugeva ja tugeva puitmajaga, mis koosneb paksudest rasketest taladest ja plankudest, mis on omavahel ühendatud, plaatidega kaetud, umbes pooleteise inimese pikkune maakera, mis on tõstetud paljudele postidele, millele vitspunutised ja muud kuivained, seda parem ilmaga (altpoolt tabava niiskuse vastu), sest kijateni (tiikpuu) ja muud saematerjali on siin enamasti piisavalt palju, mistõttu on siia sageli saadetud vanu laevu parandama ja parandama. terviklikuks renoveerimiseks, sest siin saab seda teha väiksemate kuludega (nagu isegi Batavias)…”
Üleujutused olid juba siis tavalised ning kasulikud ja vajalikud:
'….Maapind on madal ja soine, voolab (kord aastas) mitu kuud (ülevalt tungiva tugeva vee tõttu) täiesti vee all, et saab purjetada üle maa, ilma milleta üleujutus, 'ise t'eenemael kuiv ja viljatu jääb sodikaks, nagu sulcx ka Niiluse aas Egiptuses...'
Aitäh Tino täienduse eest…!
Veel üks ilus tükk John! Aga kui ma võin olla nii julge, et esitada palve: ma ise tahaksin natuke rohkem lugeda lihtrahva kohta.
Võin raamatut soovitada, kui soovite heita pilgu sellele VOC perioodile.
Reisija Siiamis aastal 1655, lõigud Gijsbert Heecki päevikust.
Selle raamatu koostanud meeskonda kuulub Han ten Brummelhuis, Madalmaade ja Tai kontakte käsitleva raamatu "Kaupmees, õukondlane ja diplomaat" autor, mis kingiti Tema Majesteedile tema 60. sünnipäeva puhul 1987. aastal. (ISBN 90352-1202-9 De Tijdstroom, Lochem, palju teavet sisaldav raamat).
Oma panuse andsid ka sellised eksperdid nagu Dhiravat na Pombejra (Chulalongkorni ülikooli õppejõud), Remco Raben (Utrechti dotsent), Barend Jan Terwiel (ajaloolane ja Tai ekspert) ja Henk Zoomers (selle maailmajao publitsist).
Raamat sai teoks osaliselt tänu prints Bernhardi kultuurifondi panusele.
Kirjastus
ISBN 978-974-9511-35-02, Silkworm Books, Chiang Mai.
Hea, et panid sellele raamatule nimeks Erik. Ülaltoodud tsitaadid pärinevad sellest raamatust. Üks parimaid kirjeldusi Ayutthayast ja teekonnast sinna.
Kallis Lung Jan!
Kena ja hea tükk, 'Trippenhuis' oli ka selles suur osa.
Nagu relvadega kauplemine.
Vastab vriendelijke groet,
Erwin
Mõned Shelli insenerid 1987. aastal kaardistanud Bang Pla Koti kanali suudmes olid Tai Khongkraphani kindluse säilmed, mis pärinevad 19. sajandist, mitte Pakhuis Amsterdam. Olen selle kohta uurimistööd teinud ja kirjutanud selle kohta artikli ka Siam Society jaoks 2014. aastal. Huvilised saavad artikli alla laadida siit:
https://thesiamsociety.org/wp-content/uploads/2014/04/JSS_102_0g_Dumon_AmsterdamTheVOCWarehouse.pdf
Kallis
Mea culpa… Nii et mind eksitas artikkel, mille Elisabeth Bleyerveld-van 't Hooft avaldas 1987. aastal Siami Seltsi uudiskirjas... Õnneks leidub ikka ettevõtlikke ja uudishimulikke Farange, kes võtavad ette ekspeditsioone i-de täppimiseks ja t-de ületamiseks. tegema. Aitäh selle eest… Ja õnneks on Siami Selts piisavalt õige, et end parandada. Suhtumine, mis kahjuks ei ole Tai ajalookirjutuses alati "tavaline praktika"…
Tarbetu Mea Culpa, jaan. Samuti õpin teie tekstidest ja need julgustavad mind mõnikord edasi uurima. Tahaksin teada viidet tekstile (või tekstidele), mis seovad Singhanagarit Songkhlaga Nagarakretagamas (teie eelmises kirjatükis). Minu märtsikuise rattaretke Lõuna-Tais katkestas Covidi segadus ja seetõttu ei saanud ma kahjuks Singorat külastada. Kogun endiselt sellel teemal teavet, kuna loodan järgmisel aastal selle ringreisi läbi viia. Ootan teie käsutuses olevat lisateavet enne 17. sajandit.
https://www.routeyou.com/en-th/route/view/6889398/cycle-route/singora-bicycle-track
Kallis
Kirjutasin selle artikli üle aasta tagasi. Ma ei mäleta ühte, kahte, kolme, milliseid allikaid ma varem kasutasin ja tänu koroonale olen juba kuid olnud oma tööraamatukogust väikese 10.000 XNUMX km kaugusel, kus pole mitte ainult mu raamatud, vaid ka märkmed. …
Imeline lugeda ja praegugi aktuaalne, et selline väikeriik nagu Holland nihutab alati piire, et sellest maksimumi võtta.
Mõne jaoks on maksude maksmine häbiasi, aga kui käibemaksu ja impordimakse tuleb veel maksta, siis käibemaksu ülekandmise süsteem on palju parem kui vananenud Tai süsteem, aga jah see hoiab inimesi tööl ja näe siin kätt, mis sageli on ei saanud aru. Varjatud tööpuudust katavad suures osas valitsusasutustega tegelevad ettevõtted.
Minu huvi selle VOC perioodi vastu on laienenud ka minu müntide ja pangatähtede kollektsioonile, kuid kahjuks olen siiani suutnud leida vaid 1 mündi, nimelt 1 ilusa vaskduit 1790. aastast.
Kui lugejad-kogujad ja/või juhulugejad peaksid midagi sellist omama ja võib-olla ei tea enam, mida sellega peale hakata, võin alati üles näidata huvi selle ülesostmise või vahetamise vastu, kuna mul on ka paljudest riikidest duplikaate.
Olen ise hetkel Belgias (W-Vlaanderen), seega võib siin kontakt olla väga lihtne.
Minu Tai naine on praegu endiselt perega Bkk-i ümbruses ja liitub minuga järgmisel kuul.
Seega on ta kontakti saamiseks kohapeal saadaval.
Umbes poole 2022 paiku läheme koos taas Taisse.
Isiklike sõnumite saamiseks võite minuga ühendust võtta aadressil "[meiliga kaitstud]”, ja need, kes on Euroopas, on minuga ühenduses mobiiliga +32472663762 või whattsapi kaudu samal numbril.
Tänan juba ette kõiki, kes saavad mind edasi aidata, kasvõi kindlate näpunäidetega.
Tere ja näeme peagi Tais, Jean-Luc.