Sõnavabadusega Tais hästi ei lähe

Autor Lodewijk Lagemaat
Postitatud Taust
Sildid: ,
20 aprill 2017

Sõnavabadusele pööratakse jätkuvalt rahvusvahelist tähelepanu. Inimõiguste organisatsioon “Freedom House” hindab rahvusvaheliselt sõnavabadust ja sõjaväelise põhiseadusega Taid ei saaks vabaks liigitada.

Tänavu 2. veebruaril avaldatud “Freedom House” tähelepanekud andsid ülevaate vabadustest maailmas. Organisatsioon hindas Tai kolmandat aastat järjest mittevabaks, viidates valitsuse suutmatusele kriitikaga toime tulla. Oli juhtumeid, kus inimestele esitati süüdistus, kuna nad olid avalikult kriitikat avaldanud.

"Freedom House" klassifitseeris Tai enne 2014. aasta riigipööret osaliselt vabaks. See pilt aga muutus 2014. aastal, kui sõjavägi võimu võttis. 2006. aastal sai Tai sama kvalifikatsiooni seoses tollal toimunud riigipöördega.Üheks vahendiks, mida praegune valitsus kasutab, on tuntud artikkel 44, mis keelab demokraatia sekkumise. Samuti ei sallita proteste teatud meetmete vastu.

15 vastust teemale "Sõnavabadus ei lähe Tais hästi"

  1. Rob V. ütleb üles

    Noh, pole üllatav, juntad ei tegele tavaliselt sõnavabaduse ja demokraatia edendamisega. Näiteks eemaldati hiljuti mälestustahvel, mis meenutas esimest põhiseadust (1932. aastal tunnustatud Pridi käes). Selle kritiseerimise eest on ka karistatud, näiteks sai endine parlamendisaadik Watana Muangsook arvutikuritegevuse seadusega pihta, kuna tal oli jultumust Facebookis seda kritiseerida...

    Mulle teeb haiget, et inimesed ei saa seda, mida nad väärivad.

    Allikad:
    Aitäh Tino Kuisele, kes sellest mujal kirjutas ja
    http://www.khaosodenglish.com/featured/2017/04/14/1932-revolution-plaque-removed/

    • Rob V. ütleb üles

      Või kuidas oleks sellega: Srisuwan Janya, aastaid läbipaistvuse eestkõneleja, kes varem võttis muu hulgas sihtmärgiks endised peaministrid Abhisit Vejjajiva ja Yingluck Shinawatra. Kleepunud ja hiljem vabastatud, sest tal oli julgust küsida, kes on monumentaaltahvli eemaldamise taga. Varem saadeti ümberkasvatuslaagrisse, sest kujuta ette, et sinu arvamus on kriitiline. Siis sa ohustad riigi ühtsust...

      ---
      Ja kuni teisipäevani ei taganenud ta kunagi pakiliste probleemidest, hoolimata sellest, et teda võeti kaks korda varem suhtumise kohandamise seanssidele.

      Kuid sel väga harvadel juhtudel lahkus Srisuwan teisipäeval sõjaväebaasist pärast seda, kui nõustus mitte pingutama, et välja selgitada, kes on riigi demokraatiaks muutumise sümboli eemaldamise taga.

      «Nad palusid koostööd. Nad ütlesid, et teema, mida ma üritasin sütitada, on muutumas poliitiliseks, ”sõnas ta. "Kui ma seda edasi lükkan, võib mõni pahatahtlik rühmitus seda ära kasutada, et tekitada konflikte ja see ei viiks leppimiseni."

      Srisuwan tegi selgeks, et ta tahab lihtsalt ajalugu kaitsta, mitte algatada ühtegi poliitilist liikumist.
      ----
      Allikas: http://www.khaosodenglish.com/news/2017/04/19/meet-thailands-super-gadfly-srisuwan-janya/

  2. Lõvi ütleb üles

    Minu arvates on igal maailma riigil täita oma missioon

    Sageli leiate selle nimest või sümboolikast, mida inimesed kasutavad, näiteks lipust.

    Holland = madal riik, rahvas peab laskuma, maaduma.
    Tai = vaba riik, inimesed peavad saama vabamaks

    Tavaliselt juhtub see vastandliku jõu tõttu, seega antud juhul: vaba

  3. William van Doorn ütleb üles

    Kusagil pole kunagi olnud sõjaväelist valitsust, mis oleks avatud demokraatlikule sekkumisele. Nüüd ei ole meelevaldne demokraatlik sekkumine veel kõik. See aeg on demokraatia kriisiaeg. Mulle ei jäänud mulje, et kui Tai oli veel (formaalselt) demokraatia, oli Tai tegelikult riik, mis teadis hästi, mis demokraatia tegelikult on. Kuid tänapäeval on Tai juhtimise viis endiselt püha, võrreldes sellega, kuidas seda juhitakse naaberriigis Myanmaris (Birmas); üks sõjaline režiim ei ole sama mis teine. No ja üks demokraatia ei ole teine ​​demokraatia.

  4. Hendrik S. ütleb üles

    Seda pole kindlasti hea öelda, aga vahel mõtlen, mis oleks saanud, kui sõjavägi poleks riigipööret sooritanud?

    Kollased ja punased särgid, kodusõda, katkine ja valitsematu riik...?

    Üks asi on mõnikord teise kahjuks, antud juhul vabaduse piiramine rahu säilitamiseks.

    Ma hoian oma mõtted eemal sellest, mis selle võimuga juhtub, kuid ma tahaksin pigem näha, milline on Tai praegu, kui et see oleks kodusõtta vajunud.

    Lugupidamisega Hendrik S.

  5. Kampeni lihapood ütleb üles

    Avatud ukse maha löömine. Küsimus on muidugi selles, mida ma saan või peaksin sellega tegema. Ei taha enam riiki külastada? Mul on Tai naine. Nii et ma lihtsalt käin maal ja ei sekku sellistesse asjadesse. Lõppude lõpuks, enne kui arugi saad, sind enam sisse ei lasta.

  6. Jacques ütleb üles

    Parimad tüürimehed on kaldal on vanasõna, mis on hästi teada ja kehtib minu arvates ka siin. Tai jooksmine kogu selle mitmekesisuses pole lihtne ülesanne. Varem nn demokraatlikult valitud valitsused ja armee juhtkond annavad omal moel endast parima, kuid mis iganes nad ette võtavad, pole kunagi hea. Alati on toetajaid ja vastaseid ning see ei muutu kunagi. Vaadake, kuidas Türgis asjad lähevad. Ka selline demokraatlik riik või nii-öelda mitte. Tõepoolest, selle valitsuse, kuid veelgi enam minu arvates eelmise valitsuse suhtes saab osata parajalt kriitikat. Meid ei häiri enam suured tailaste rühmad (punased ja kollased särgid, et nimetada vaid mõnda), kes üritavad üksteist tappa ja need pildid on mul siiani eredalt meeles. Loodetavasti mitte kunagi enam. Julgen kahelda, kas tai rahvas sobib elama täieliku lääneliku demokraatia tingimustes.

    • Rob V. ütleb üles

      Tailased ei tule ju teiselt planeedilt? Tailased on kogenud ka aegu, mil ühiskonna üle oli palju kriitikat ja arutelu. Suurepärane pinnas demokraatia õitsenguks. Vaata näiteks:
      https://www.thailandblog.nl/achtergrond/beeldend-uitgedaagd/

      Asjaolu, et tänapäeval ei julgustata näiteks tailasi küsimusi esitama ega tagasi lükkama (ja ühtlasi julgustama arutelusid ja „nõusolekut mittenõustada”), mängib olulist rolli kriitiliste kodanikega demokraatia aluses.

      See valitsus surub kriitikat alla, siin blogis ja muus meedias loete regulaarselt, et kriitilisi kodanikke ahistatakse, hirmutatakse, nad peavad astuma (sõja)kohtu ette või saadetakse ümberkasvatuslaagritesse.

      Siis tunnen selliste tavade mõru maitset, mida koges Nõukogude Liit. Sellel maal on ka pikk nimekiri nn riigile ohtlike kommunistide (sümpitantide) jahtimistest, nagu Jit Phumisak, Puey Ungpakorn, Pridi Banomyong, Sanguan Tularaksa ja nii edasi.

      Meenub ka Martin Niemölleri ütlus:

      ----
      Kui natsid kommunistid arreteerisid, jäin ma vait;
      Ju ma ei olnud kommunist.
      Kui nad sotsiaaldemokraadid vangi panid, jäin ma vait;
      Ma ei olnud ju sotsiaaldemokraat.
      Kui nad tulid ametiühinguliikmetele järele, siis ma ei protesteerinud;
      Ju ma ei olnud ametiühingu liige.
      Kui nad juudid luku taha panid, siis ma ei protesteerinud;
      Ju ma ei olnud juut.
      Kui nad mulle järele tulid
      polnud enam kedagi, kes protestida saaks.
      ---

      Ei, Tai vajas ja vajab kriitilisi hääli. Eriti kui see tahab oma nimele vastata (tai = tasuta).

      • Jacques ütleb üles

        Kallis Rob, olete oma seisukoha välja öelnud ja põhimõtteliselt nõustun teiega Hollandi vaatenurgast. Parem on lasta taas demokraatlikult valitud valitsusel juhtida ja lasta armeel täita oma kaitsvat rolli. Seni pole asi veel jõudnud, aga loodetavasti juhtub see lähiajal. Tai ei pärine teiselt planeedilt, kuid keskmist tailast ei saa harjumuste ja vaadete poolest võrrelda keskmise hollandlasega. Mõtlemine ei toimu samal tasandil. Keskmisel tai elanikul on vähem haridust ja teda kasvatati erinevalt ning ta ei ole kõigest ja kõigest huvitatud. Paljude tailastega ei saa erinevatel teemadel vestelda, sest neid see ei huvita. Nende oma väike ring ja perekond on see, mis loeb ja mis hoiab neid hõivatud. Põhiküsimus on, kuidas ellu jääda. Lühiajaline mõtlemine on see, mis hoiab paljud inimesed hõivatud. Nii et minu jaoks jääb küsimus, kas see rahvas on valmis täielikuks läänelikuks demokraatiaks. Jään sellesse skeptiliseks, kuigi lõppkokkuvõttes oleksin selle poolt. Aga see ei puuduta mind. Olen siin kohanenud oma elu viimastel aastatel pärast aastatepikkust võitlust ebaõigluse vastu Hollandis.

        • Rob V. ütleb üles

          Aitäh selgituse eest, kallis Jacques. Usun universaalsetesse väärtustesse, et ka tailased saaksid tegeleda demokraatia ja aruteludega, eeldusel, et need julgustavad, mitte heidutavad. Siin saab panustada muu hulgas haridusreformidesse. Ma kiidan kõiki väikeseid radareid, mis stimuleerivad muutusi ja arutelu.

  7. Chris farmer ütleb üles

    Pole olemas ühte demokraatia vormi ega ka üht sõnavabaduse vormi. Mõlemad on ülemaailmses kriisis. Demokraatia näib või näib mitte toimivat, kui väike või suurem enamus suurele vähemusele enam-vähem oma tahte peale surub: BREXIT, presidendivalimised USA-s, Tai „demokraatlikult valitud“ valitsused. Ja kui suurem osa rahvast hääletab mingi punkti poolt, siis vastutavad poliitikud ei kuula (vt Ukraina referendum). Kuigi uudistes vähem, siis minu arvates kehtib sama ka sõnavabaduse kohta. Sellistes riikides nagu Holland võib öelda ja kirjutada peaaegu kõike. Mõnikord mõtlen, kas see kõik on hea (solvamised, laimamine, vaenu õhutamine, rassistlikud ja diskrimineerivad avaldused). Tais ei tohi paljusid asju öelda ega kirjutada. Isegi kui teid kritiseeritakse teie sõpruskonnas või tööl, peate olema väga ettevaatlik, et väljendada neid kaebusi kõige tõhusamal viisil. Kultuuriline tundlikkus on siis nõutav. Ja minu kogemus ütleb, et inimesed kuulavad sind paremini, kui sa mitte ainult ei kritiseeri toimuvat, vaid pakud välja ka alternatiive.
    Saatsin Tai valitsusele e-posti teel oma hiljutise teate liikluses hukkunute kohta pühade ajal. Ja eelmisel nädalal oma iganädalases pöördumises rahvale esitas Prayut mitmeid kommentaare, mis on peaaegu sõna-sõnalt võetud minu raportist, ilma omistamata. Pole minu jaoks probleem. Minu jaoks on asi sisus, mitte isiklikes skoorides. Paljud tailased võiksid sellest midagi õppida.

    • Tino Kuis ütleb üles

      Ma ei saa millestki aru, kallis Chris. Kas saate selgitada, miks nimetate sõnavabaduse karmi allasurumist Tais sõnavabaduse vormiks? Mulle tundub see pigem rõhumise vormina.
      Ja kas te nimetate ka seda, et üliväike vähemus surub Tai rahvale oma tahte peale, "demokraatia vormiks"?

      • chris ütleb üles

        1. Olen veendunud, et inimesed, sealhulgas tailased, ei lase end vaigistada. Sõnavabaduse ametlik tõlgendus erineb tõesti sellest, mida tailased sotsiaalmeedias kirjutavad ja omavahel arutavad. Valmimas on uus sotsiaaldemokraatlikel alustel erakond. Algatajad kohtuvad tõesti sisu üle, mida iganes valitsus poliitilistest kohtumistest arvab, kuid uus erakond ei kutsu Prayuti tegutsema.
        2. Mäletan aega, kui katoliiklik ametiühingujuht Mr Mertens ütles, et Hollandit valitseb tegelikult 200 inimest. Nendest said populaarsed sõnad: Mertensi 200 ja nende nimedega ilmus isegi brošüür. Nüüd on meil Forbesi rikkaimate elanike nimekiri riigi kohta. Kas te ei ütle mulle, et arvate, et valitsus juhib riiki? Ei Hollandis, ei Tais, mitte kuskil. Väljastpoolt näeb see enam-vähem välja nagu demokraatia, sageli (ka Tais aetakse segamini) demokraatlikult valitud valitsus. Kui see valitsus tegeleks selle riigi probleemidega rohkem kui viimased valitud valitsused, lastakse neil minu arvates paigale jääda. Kuid see pole nii.

  8. NicoB ütleb üles

    Demokraatia on enamuse diktatuur, mis loomulikult toob kaasa pingeid.
    Kui mõnikord väga väike enamus ei pööra tähelepanu vähemuse, mõnikord väga suure vähemuse vajadustele, olete hädas.
    NicoB

    • William van Doorn ütleb üles

      Astusin sel ajal D66 liikmeks ja enne liikmeks saamist uurisin D66 põhimõtteid. Nende põhimõtete avalduses pöörati selgesõnaliselt tähelepanu sellele, mida Nico B annab: demokraatia ei tohiks olla enamuse diktatuur. Seetõttu ei poolda ma ideed, et seni, kuni see on demokraatia või usub, et see on, on see hea. Võib ka öelda, et demokraatlik olemine on vajalik, kuid mitte piisav.


Jäta kommentaar

Thailandblog.nl kasutab küpsiseid

Meie veebisait töötab kõige paremini tänu küpsistele. Nii jätame meelde teie seaded, teeme teile personaalse pakkumise ja aitate meil parandada veebisaidi kvaliteeti. Loe edasi

Jah, ma tahan head veebisaiti