Raamatu kaas: Thai Military Power: A Culture of Strategic Accommodation

Ma ei tee teile saladust, kui ütlen, et Tai armee mõju riigi sotsiaalsetele ja poliitilistele arengutele eelmisel sajandil on olnud hädavajalik. Riigipöördest riigipöördeni suutis sõjaväekast mitte ainult oma positsiooni tugevdada, vaid ka – ja seda tänaseni – säilitada oma haaret riigi valitsuse üle. 

Vaatamata kodusele lihaste painutamisele ja sõjaväe esmaklassilisele rollile rahvas ja ühiskonnas, on Tai relvajõudude sõjaline võimekus laiemas regioonis siiski jäänud üsna piiratuks. Ja see on üsna ebatavaline. Austraalia kaitsespetsialist dr. Gregory Vincent Raymond, kes tegeles aastatel 2005–2008 Bangkokis Austraalia saatkonna ja Tai armee suhetega, uurib selles põnevas raamatus, kuidas see juhtus.

Autor ei eksi täiesti, kui nendib, et natsionalistlik võitlus kolonialismi vastu on Tai kollektiivses mälus tõstetud ajalooliseks kaanoniks. Tema sõnul on see üks tegureid, mis tänaseni määrab ära suhtumise, mille Tai rahvas peaks rahvusvahelisel foorumil omaks võtma ja mis mõjutab tugevalt tema rahvusvahelisi suhteid. See on osa sellest, mida autor kirjeldab kui strateegiline kultuur või Tai strateegiline kultuur. Mõiste, mida ta määratleb kui "sõjalise jõu küsimusi puudutavate narratiivide avalikud ja jagatud sümbolidmis tema sõnul koosnevadajaloo poliitilis-sõjalised mentaalsed mudelid, mida otsustajad kasutavad mineviku tõlgendamiseks ja mis piiravad olemasolevate poliitikavalikute üle mõtlemist'. Seda kultuuri kannavad autori sõnul Tais kaks sõjalis-poliitilist narratiivi, mis põhinevad ja on seotud ajalooliste väljakutsetega Tai riiklikule julgeolekule ja territoriaalsele terviklikkusele.

Esiteks on pärimus, mis on seotud Siiami pealinna Ayutthaya langemisega 1767. aastal. Sündmust, mida peetakse riigis laialdaselt ajalooliseks traumaks tänapäevani. Paljudes Tai historiseerivates teostes, aga ka populaarses kultuuris, kus kasutatakse selliseid meediume nagu koomiksid või filmid, on linna birmalaste poolt vallutamise ja kuningriigi kokkuvarisemise põhjuseks rahvusliku ühtsuse puudumine. Sellest saab õppida, et rahvuslik julgeolek on kuninga kõrgeima võimu all oleva rahvusliku ühtsuse jaoks esmatähtis.

Teine lugu on kuningas Chulalongkorni Euroopa reiside lugu. Kui XNUMX. sajandi lõpus sai selgeks, et lääne suurriikidel, eriti Prantsusmaal ja Suurbritannial, on Kagu-Aasiale ahne pilk ning Siiami territoriaalset terviklikkust ohustab nende maanälg, läks Siiami tasu Lääs otsima sealt tuge ning veenma Euroopa riigipeasid ja valitsusjuhte selles, et Siam oli tsiviliseeritud rahvas, võrdne nende endi riikidega ja mida seetõttu ei saanud lihtsalt koloniseerida. Kas nendel "hea tahtega" reisidel oli ka mingit mõju, jääb veel näha, kuid Tai kollektiivses mälus, kus selle monarhi mälestust viljeldakse, pole selles hetkekski kahtlust. Sellest loost sai Tai õppetunni, et riik ei peaks lootma mitte ainult diplomaatiale, vaid ka kaitseaparaadile, mis reageerib alati oludele.rahvusvaheliste suhete asjakohane juhtimine" prioriteet.

Põhineb kolmel ajaloolisel juhtudel Nimelt Tai sõjaline panus I maailmasõja ajal, Vietnami sissetung Kambodžasse aastatel 1978-1989 ja piirikonflikt Phrae Viharni pärast ning Tai kaitse-eelarvete põhjalik analüüs, uurib autor, kas ja kuidas Tai sõjaväekast austab eelnimetatud põhimõtteid. . Juba see raamat näitab, et Tai sõjavägi keskendub peamiselt kaitsele ja tal on vähe mõtet rahvusvahelistest seiklustest. Kontseptsioon, mida minu arvates tuleb varem või hiljem Hiina Rahvavabariigi ekspansionismi suhtes testida. Muide, on kurioosne tõsiasi, et see raamat näitab, et hiljutises 1.800 Tai ohvitseri seas läbi viidud uuringus näeb enamik neist USA-s suuremat ohtu kui Hiina Rahvavabariigis...

Leidsin, et see on huvitav raamat, mida saab ka väga kiiresti lugeda. Praegusel ajal, mil piirkonnas kasvab geopoliitiline ebastabiilsus, on see raamat kohustuslik kõigile, keda see teema huvitab. See annab väga informatiivse ülevaate Tai relvajõudude võimustruktuurist ja sellest, kuidas nad käituvad mitte ainult rahvusvaheliselt, vaid ka seoses ühiskonnaga, mida nad peaksid kaitsma. Samuti annab see uusi teadmisi selle kohta, kuidas sõjaline jõud teenib laiemaid sotsiaal-poliitilisi ja majanduslikke eesmärke ning kas need on allutatud Bangkokis väljatöötatavatele lühi- ja pikaajalistele strateegilistele kontseptsioonidele või mitte.

"Tai sõjaline jõud: strateegilise majutuse kultuur avaldab NIAS Press, Kopenhaagen, 2018 ja levitab Silkworm Books, Chiang Mai. Raamatus on 304 lk. ja maksab 850 vanni. ISBN: 9788776942403

1 mõte teemal "Raamatuarvustus: "Tai sõjaline jõud: strateegilise majutuse kultuur""

  1. Rob V. ütleb üles

    Seda raamatut tasub kindlasti lugeda, Jan, see on ka minu raamatukapis. See näitab selgelt, kuidas sõjaväelased ei ole välisohtudest peaaegu üldse teadlikud, kuid eelkõige on tal kombitsad ja huvid kõikjal riiklikul tasandil. Loen praegu Puangthong Pawakapani “Infiltrating Society: The Thai Military's Internal Security Affairs”, mis avaldati selle aasta alguses ISEAS-i kaudu (aprill-mai 50% allahindluskampaania). See puudutab ka Tai kaitset ja seda, kuidas see puudutab peamiselt "riiklikku sisejulgeolekut", eriti ISOC-i. Kas teadsite, et iga-aastases kaitse-eelarves on ka näiteks turismi artikkel? Tai armee sekkub igasugustesse asjadesse, millel pole kaitsega mingit pistmist. Kõik väga erilised.

    FCCT-l (Tai väliskorrespondentide klubi) on selle üksuse kohta olnud ka mitu foorumit, sealhulgas:
    - https://www.youtube.com/watch?v=OFcteKGlkZA Tai sõjalise jõu kohta
    - https://www.youtube.com/watch?v=Ob9xq9tzOQo sissetungiva ühiskonna kohta


Jäta kommentaar

Thailandblog.nl kasutab küpsiseid

Meie veebisait töötab kõige paremini tänu küpsistele. Nii jätame meelde teie seaded, teeme teile personaalse pakkumise ja aitate meil parandada veebisaidi kvaliteeti. Loe edasi

Jah, ma tahan head veebisaiti