Valitsus peab vastutama selle eest, et ta on pööranud tähelepanu vähekindlustatud isikutele, nagu vaesed, kodutud, puuetega inimesed, võõrtöölised ja pagulased. Et juhtida tähelepanu võõrtöötajate probleemsele juurdepääsule riiklikule tervishoiule Tais, tõlkisin uudisteveebisaidilt Prachatai artikli.
Kallis tee haiglasse: võõrtöötajatel on raske pääseda Tai riiklikule tervishoiule
Bürokraatlike takistuste tõttu ei saa välismaalastest võõrtöötajad sageli sotsiaalkindlustuskaarte ega pääse seega Tai riiklikele tervishoiuteenustele.
Mon-perekond, kelle lapsel diagnoositi hüdrotsefaalia, aju ümber kogunev vedelik, mis võib põhjustada ajukahjustusi, kannatab riikliku tervisekindlustuse hankimise kurnava protsessi all. Kuna nende viisad ja tööload olid aegunud, ei saanud vanemad sotsiaalkindlustust. Samuti ei õnnestunud annetuskampaaniaga ravikuludeks piisavalt raha koguda. Surat Thani Mon kogukonna liikmed annetasid umbes 10.000 100.000 bahti, kuid operatsioon maksab ligi XNUMX XNUMX bahti.
Pärast seda, kui Surat Thanis töötav lapse isa Maung Mon Chan selle loo Facebooki postitas, võttis perega ühendust rohkem kui tosin kohalikku organisatsiooni.
Varem tööluba omanud vanemad jäid pärast tööandja vallandamist dokumentideta. Nad ei leidnud õigel ajal uut tööd, et end sotsiaalkindlustussüsteemi registreerida. See on süsteem, mis annab töötajatele ja nende ülalpeetavatele juurdepääsu tervishoiuteenustele vigastuste, haiguste, rasedus- ja sünnituspuhkuse ja puude korral, samuti surmahüvitistele.
Seadus ütleb, et sotsiaalkindlustuskaartide saamiseks peavad võõrtöötajatel olema aktiivsed passid ja tööload. Kaardid maksavad täiskasvanutele 2.100 bahti ja alla seitsmeaastastele lastele 365 bahti. Kuna kvalifitseeritud on ainult seaduslikud täistööajaga töötajad, jääb suur hulk välistöölisi ilma kindlustuskaitseta.
"See on tavalisem, kui me arvame, eriti põllumajandussektoris," ütleb assistent Prof Sudarat Musikawong, Mahidoli ülikooli rahvastiku- ja sotsiaaluuringute instituudi sotsioloogiaprofessor.
Põllumajandustööstuses liigitatakse töötajad ajutisteks hooajalisteks või sõltumatuteks töövõtjateks. Kuna täistööajaga töötajate palkamine Myanmarist nõuab kalleid viisa- ja tööloadokumente, väldib enamik tööandjaid seda. Majanduslik põhjendus, mis mõjutab võõrtöötajate juurdepääsu tervishoiule.
"Kui teil pole selles riigis seaduslikku staatust, on see 10 korda hullem. Sind pole olemas,” lisas Sudarat.
Birma võõrtööline (Karnwela / Shutterstock.com)
Keeruline rahvatervise süsteem muudab selle keerulisemaks
Kui võõrtöötajatel on lubatud viisat ja töölubasid ise taotleda, siis enamik otsustab kasutada maaklerite teenuseid, kes teavad, kuidas korraldada keerulisi protseduure, mis hõlmavad mitut dokumenti, mis tuleb esitada kindlas järjekorras.
„Paljud ametnikud seavad lisatingimusi, mis võivad taotlejates segadust ja raskusi tekitada,“ ütles võõrtööliste probleemidele keskenduva valitsusvälise organisatsiooni Migrant Working Group (MWG) koordinaator Adisorn Kerdmongkol.
Maung Mon Chan maksis maaklerile, et ta saaks passi ja tööloa, et saada sotsiaalkindlustuskaarti. Maakler nõudis temalt 10.000 6.800 Tai bahti, mis on palju kõrgem kui mõlema dokumendi ametlik hind 8.000 bahti. Nüüd on ta juba maksnud 42 bahti ega ole ikka veel riiklikku kindlustuskaarti saanud,” ütles XNUMX-aastane Pago Man, Myanmarist pärit töötaja ja Monide perekonna lähedane sõber.
Samuti on palju segadust selle üle, millised haiglad arstiabi osutavad. Võõrtöötajaid saab ravida ainult haiglas, kus nad on ostnud riikliku ravikindlustuse. Kui töötajad vahetavad töökohta, peavad nad läbima ka keerulise sotsiaalkindlustusaadressi muutmise protsessi.
Sotsiaalkindlustuskaardiga hõlmatud tehingud on loetletud Tervishoiuministeeriumi kodulehel. Adisorni sõnul "ei paku paljud meditsiinikeskused loetletud abi, nagu emahooldus ja mõnede krooniliste haiguste ravi." Mõned haiglad keelduvad ka sotsiaalkindlustusega toetatud hinnavahemikus arstiabi osutamisest, sundides võõrtöölisi ise oma ravikulud katma.
Pago Man meenutab, et tema lapsel oli kunagi operatsioon ja ta vajas ravimeid, mida sotsiaalkindlustussüsteem ei hõlmanud, mistõttu pidi ta selle oma taskust kinni maksma. "Ma ei saa seda raha tõenäoliselt kunagi tagasi," ütles ta.
Kalatööstuses töötavad võõrtöölised. Samut Songkram, Tai. 30. oktoober 2016
Diskrimineerimine ja keelebarjäärid
„Võõrtöötajatel pole avalike tervishoiuteenuste juurdepääsu kohta palju teavet. See tuleb veel nende keeltesse tõlkida. Seetõttu ei ole võõrtöölistel sageli palju teavet,” märgib Adisorn. Sotsiaalkindlustuskaardi taotlemise protsess on üsna keeruline. Ja veel hullem on see, kui protseduure kirjeldatakse ainult tai keeles.
"Kui haiglateenuse osutajad ei saa võõrtöötajate keeltes hästi suhelda, ei saa nad selgitada arstiabi saamiseks vajalikke samme ... see tekitab arusaamatusi, mis on eluohtlikud," ütleb Sudarat.
Mõnel juhul tunnevad Myanmari töötajad ka haiglapersonali diskrimineerimist. Mõned teatavad, et sotsiaalkindlustus ei kata kõiki ravikulusid. Mõnikord maksavad haiglad lisatasu, kui patsient vajab rohkem ravimeid või vajab haiglaravi. Keelebarjääri ja väheste teadmiste tõttu ei jää töötajatel muud üle, kui lisakulud ise tasuda.
Nagu märkis Sudarat: "Tervishoius on dokumentideta migrantide struktuurne diskrimineerimine ja siis on keelebarjäär. Tai tervishoiusüsteem … ei soovi katta dokumentideta migrantide ravikulusid.
Rak Thaise sihtasutus, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid võivad võõrtöötajatele haiglavisiitide jaoks tõlke pakkuda, kuid Sudarati sõnul pole ta kindel, kui paljud haiglad nende organisatsioonidega koostööd teevad.
«Süsteem vajab ümberhindamist, et käsitleda nii haiglapersonali keeleoskust kui ka piiriprobleemide majanduslikku koormust ja dokumentideta töötajate sissevoolu. Koos õiguslikust staatusest välja langenutega ulatuvad nad miljonitesse,” ütles Sudarat.
(katastrofe_OL / Shutterstock.com)
Ametlik koostöö
Vaatamata hiljutisele sotsiaalkindlustuskaardi registreerimise perioodi pikenemisele on tööandjatel endiselt kohustus oma töötajate nimel dokumente esitada. Võõrtöötajad ei saa protsessi üksi lõpule viia.
Sellised organisatsioonid nagu Raks Thai ja rändajate töörühm on toetanud sotsiaalkindlustuse ja universaalsete tervishoiusüsteemide muutmist ja reformimist. Nad teevad Taile ettepaneku võtta vastu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardid. Nad teevad ettepaneku avada terviseregistri süsteem aastaringselt, nii et iga töötaja ja tema perekond, olgu see dokumenteeritud või muul viisil, oleks abikõlblik. Ühtsete teeninduskeskuste loomine Taisse aitaks vastu võtta ka võõrtöölisi.
Mõnede tingimuste läbivaatamine võib aidata vähendada raskusi ja arusaamatusi, millega võõrtöötajad riiklikule tervishoiule juurdepääsul kokku puutuvad. Adisorni sõnul peaks see sisaldama sätet, et kindlustatud võõrtöötajad maksavad igakuiseid sotsiaalkindlustusmakseid vähemalt kolme kuu jooksul, et saada kindlustushüvitist.
"Minu tunne on, et vajame ASEANi naaberriikide madalapalgaliste töötajate jaoks põhjalikke reforme," ütleb Sudarat. Ta usub, et kõigi töötajate kvalifikatsiooni ja sotsiaalkindlustuse saamine aitab Tail paremini integreerida võõrtöölisi kõigis sektorites.
Jah Tino, tükk, mis ei jäta soovida ja mis näitab, et kaasatus, prioriteetsus ja inimlikkus pole esmatähtis paljudele, aga kindlasti neile, kes saavad ja peaksid selles osas midagi ette võtma. Teised huvid on ülekaalus, nagu paljudes valdkondades ja see on tajutav neile, kes on sellele avatud.
Ettevõttes, kus ma töötan, töötab 50 Kambodža ja 25 Myanmari kodanikku ning mitmed välismaised juhid.
Kõigil on SS-kaart ja seetõttu võivad nad minna oma valitud haiglasse, kui see haigla aktsepteerib SS-kaarti. Mõned ravimid ei kuulu SS-i alla ja siis peate kas valima alternatiivi (raviarsti poolt vähem nõustatud) või tasuma selle eest ise.
See on nii, juriidiline kohustus, kõigile tööandjatele, kuid loomulikult on Tai erandid, rahvusvahelised ettevõtted pannakse luubi alla, nii et nende jaoks pole sellest pääsu. Ja õigustatult.
Aga see kirjatükk räägib palju dokumentideta välismaalastest, mis on staatus, millele ei saa kohustust laenata. Seega on raske kurta.
Liiga vähe, liiga hilja;…..
Võite SS-i ise kindlustusena üle võtta, seda tegin ka ise oma esimesel tööpausil 2013. aastal, kui te mingil moel töö kaotate. Ka kõnealune perekond oleks võinud seda teha.
Võib-olla pole ta hästi informeeritud/või ei lugenud ega vaadanud mitmekeelset dokumentatsiooni (khmeeri ja Myanmar kindlasti) ja TH/EN veebisaiti
Võõrtöölistega läheb paljuski hästi. Probleemid, mida sageli kuulsin:
1 paljud ei saa miinimumpalka vaid ainult ca 250 bahti
2 kui nad lahkuvad ametist või vallandatakse, mis sageli juhtub rasedatega, kaotavad nad oma staatuse koos kõigi sellega kaasnevate puudustega. Seejärel on neil põhimõtteliselt dokumentideta ning nad peavad kas kiiresti uue töö otsima ja leidma või naasma oma kodumaale.
3 Sageli on suureks probleemiks ka töömigrantide laste haridus.
Mida võõrtöölised sinu juures teenivad, Martin?
Igal ebaseaduslikul välismaalasel, kes töötab TH-s ja satub probleemi, on vähe õigusi. Reeglid on teada ja kui tahad neist mööda hiilida siis ei tasu kurta, kui see reeglitele ei vasta ja kindlasti ära otsusta kõrvalt, et ka õigused on.
Pigem usun Martinit tema lugu kui kedagi, kes seda aastaid tagasi kuulis. Ajad muutuvad ja kui teha ausat äri siis on ka legaalsetel võõrtöölistel Tai sissetulek koos sellega kaasnevate lisadega.
Kahjuks on see üks paljudest vähemustest, kes langevad Tai bürokraatia, seadusandluse ja teatud elanikkonnarühmade põlgamise ohvriks. Seetõttu on hea, et meedia, nagu Prachatai, sellistele asjadele tähelepanu juhib. Kes teab, Bangkokis puhub teistsugune tuul…