Kas uimastivastane poliitika on tõhus?
Minu pilk langes hiljutisele uudisele (ThaiPBS, 8. september 2014):
250 sõdurit, politseinikku, narko- ja linnavõimu korraldasid nuusutajatega haarangu 18 elamurajoonis Wat Pak Nam Pasicharoeni lähedal Bangkokis ja vahistasid 66 narkosõltlast. Samaaegsed röövimised algasid koidikul vastavalt riikliku rahu ja korra nõukogu (NCPO) poliitikale, mille kohaselt saadetakse sõltlased rehabilitatsioonikeskustesse ja seejärel vabastatakse nad ühiskonda.
Võimud koputasid kahtlustatavate "siht" (?) kodude ustele ja tegid kohapeal uriinitestid. Kokku andis positiivse tulemuse 66 inimest, sealhulgas kolm naist. Nad peeti kinni ja saadeti hiljem rehabilitatsioonikeskustesse ravile…”
See oli põhjus, miks ma taaselustasin eelmisel aastal kirjutatud artikli. Narkootikumidest (sõltuvusest) rääkides pean silmas kangeid narkootikume, nagu kokaiin, opiaadid ja amfetamiinid, mitte alkoholi, nikotiini ega kanepit, kui pole öeldud teisiti.
On valesid, otseseid valesid ja statistikat.
Statistika on nagu bikiinid. Need köidavad teie tähelepanu, kuid varjavad olemust.
Tai meedias pommitatakse teid kohutavate hoiatustega uimastitarbimise kohta, mis on aastaid kasvanud. Iga paari päeva tagant ilmub ajalehes foto lauast miljonite pillidega kottidega. Laua taga istuvad langetatud peaga mehed ja paar naist ning nende taga seisab hulk uhkeid politseinikke, kes ütlevad, et kahtlusalused on üles tunnistanud.
Tai on kuristiku äärel, kuuleme ekspertidelt ja inimesed kordavad seda. Iga tai on veendunud, et Tai maadleb tõsise narkoepideemiaga. Armee ülem Prayuth nimetas uimastitega seotud olukorda riikliku julgeoleku probleemiks, mis on alati argumendiks karmi ja valimatu tegutsemise kasuks.
Narkootikumide vastane sõda, mille Thaksin alustas 2003. aastal ja nõudis enam kui 2500 surma, teadmata arv neist süütuid, on inimestel endiselt värskelt meeles. Thaksin kuulutas, et narkodiilerid ja -tarbijad on alainimesed, kelle suhtes haletsemine pole kohane, seda seisukohta toetas ka elanikkond.
Mulle tundub selline hüsteeriline olukord alati kahtlane ja asusin uurima lähemalt narkoprobleemi ulatuse ja lähenemise kohta. Vaatamata ülaltoodud tsitaatidele, arvan, et statistika ütleb rohkem kui anekdoodid, papagoid ja muud metsikud lood.
Narkoprobleemi ulatus Tais
Enamik uuringuid ja arvamusi Tai uimastiprobleemi ulatuse kohta põhinevad numbritel veendumused narkootikumide tarvitamise, tootmise, kaubitsemise ja omamise tõttu ning hiljem näitan, miks see Tai olukorda väga moonutab. Leidsin ÜRO-st ainult ühe hea põhjaliku uuringu uimastitarbimise ulatuse kohta kogu maailmas alates 2007. aastast. Vaata allolevat tabelit.
Tabel 1 15–65-aastaste inimeste protsent, kes kasutasid seda ravimit üks või mitu korda viimase aasta jooksul
| USA | Tai | Holland | |
| Kanepi | 14.1 | 1.2 | 7.0 |
| kokaiin | 2.2 | 0.1 | 1.2 |
| pärandvara | 1.2 | 0.3 | 1.4 |
| amfetamiin | 1.8 | 1.4 | 0.4 |
| opiaadid | 0.6 | 0.1 | pole mainitud |
Allikas: World Drugs Report (UNODC) 2012
Mis tundub? Ameerika Ühendriikides kasutas 20 protsenti nimetatud elanikkonnarühmast viimase aasta jooksul mõnda ülaltoodud keelatud ainet. Tais oli see protsent 3 protsenti ja Hollandis 10 protsenti.
Isegi kui eeldada, et Tais oli teavitus vähe ja tõeliste sõltlaste osakaal Tais on suurem kui mujal, võime siiski järeldada, et uimastite tarbimine Tais ei ole nii hull kui kahes teises riigis. Huvilised üle maailma saavad arve interaktiivselt lugeda allolevalt lingilt.
http://www.guardian.co.uk/news/datablog/interactive/2012/jul/02/drug-use-map-world
Narkootikumide tarvitamine noorte seas
Noorte seas on meil aga teistsugune pilt, kus Tai tõesti paistab silma, kõvade narkootikumide osas neli-viis korda rohkem kui Holland. Pange tähele: allolevad tabelid ei tee vahet juhusliku kasutamise ja tõelise sõltuvuse vahel.
Narkootikumide tarvitamine noorte seas Tais, kõik uimastid koos
| kunagi | Aktuaalne | |
| 15-19 aastat | 10 protsenti | 3.5 protsenti |
| 20-24 aastat | 23 protsenti | 5.9 protsenti |
Allikas: Chai Podhista jt, Joomine, suitsetamine ja uimastite tarvitamine Tai noorte seas, East-West Center, 2001
Narkootikumide tarvitamine noorte (12-24-aastaste) seas viimase 3 kuu jooksul Tais
| Kanepi | 7 protsenti |
| kanged uimastid (amfetamiin, kokaiin ja opiaadid) | 12 protsenti |
Allikas: ABACi küsitlus 12 miljoni noore seas, 2011 (Pean seda ABACi küsitlust erinevatel põhjustel mõnevõrra ebausaldusväärseks)
Narkootikumide tarvitamine noorte (12–19-aastaste) seas Hollandis
| kunagi | praegune (eelmine kuu) | |
| Kanepi | 17 protsenti | 7 protsenti |
| kanged uimastid (amfetamiin, kokaiin, opiaadid) | 3.5 protsenti | 1.5 protsenti |
Allikas: Tervishoiuministeerium
Narkootikumide tarvitamine ja sõltuvus
Mitte igasugune uimastitarbimine ei ole sõltuvus, kui defineerida sõltuvust kui ainete tarvitamist nii, et see toob kaasa probleeme isiklikus sfääris ning sotsiaal- ja finantsvaldkonnas. Tais liigitatakse iga kasutaja sõltlaseks.
2002. aastal, vahetult enne Thaksini narkosõja algust, hindas tervishoiuministeerium, et Tais on 3 miljonit sõltlast. Viimasel ajal on hinnanguliselt olnud 1–1,5 miljonit „sõltlast”, mis tegelikult tähendab kasutajaid. See vastab tabelis 1 toodud numbritele.
Võib-olla 15–20 protsenti neist on tõelised sõltlased, 150.000 200.000–1 300 inimest, üks inimene 400–1-st. Ameerika Ühendriikides on sõltuvuses 100 inimene 200–1st ja Hollandis 1.500 XNUMX-st. Valdav osa Taisõltlastest on sisuliselt juhuslikud kasutajad.
"Rehabilitatsioonikeskused" Tais
2002. aasta narkosõltlaste rehabilitatsiooniseadus ütleb, et uimastitarbijaid tuleb kohelda kui patsiente, mitte kui kurjategijaid. Nagu paljude Tai seaduste puhul, on praktika erinev: uimastitarbijaid ja sõltlasi koheldakse kurjategijatena (ma ei räägi tootmisest ja kaubitsemisest).
Kui olete selle kasutamisega vahele jäänud, võite valida vabatahtliku ravi. Kui te seda ei tee, saate kohustuslikku ravi, mille otsustab kohtus haamrilöögi. Orwelli.
Seal on mitmeid väga kalleid eraravikliinikuid (nt Chiang Mais asuv salong). Kuid "tavaline" uimastitarvitaja läheb "rehabilitatsiooniasutusse". 2008. aastal oli 84 sundravikeskust, nimetagem neid laagriteks, millest valdav enamus oli sõjaväe juhitud (31 armeed, 12 õhuväge ja 4 mereväge).
100–400 inimest laagri kohta. Olenevalt väärkohtlemise raskusastme hinnangust viibivad inimesed seal 1–6 nädalat. Neid laagreid läbib igal aastal umbes 200.000 XNUMX inimest ja nende arv kasvab endiselt. Paljud veedavad enne laagrisse saatmist mõnda aega vanglas.
Valdav enamus neist inimestest ei ole sõltlased, vaid juhuslikud kasutajad. Üksainus valel ajal võetud pill võib sattuda sellisesse leeri. Nendes laagrites peaaegu ei ravita. Seal on sõjaline režiim, mis on võrreldav hägustamise või värbamisperioodiga. "Kohtlemine" koosneb peamiselt alandamisest, füüsilisest tööst ja sõjaväelisest distsipliinist. Järelhooldust ei toimu peaaegu üldse. Tagajärjed on ilmsed.
Narkootikumid ja õigussüsteem Tais
Miks siis Tais narkootikumide ees hirmu õhutamine? Ma arvan, et see on seotud erilise viisiga, kuidas õigussüsteem narkootikume käsitleb. Lubage mul punkt-punktilt välja tuua, mis on Taile omane.
1 See on ka Tais isiklik kasutus Uimastite kasutamine on karistatav (kuigi vähem), mitte ainult tootmine, kaubitsemine ja omamine. Kui sind tabatakse pulgaga või mõne amfetamiinijäägiga uriinis, oled karistatav ja see on maailmas üsna ainulaadne.
Näiteks allolevast tabelist on näha, et pooled kõigist kohtuasjadest on seotud jaa baa puudutab ainult kasutamist. Opiaatide puhul puudutab ainult 10 protsenti hagidest ja kanepiga 20 protsenti hagidest.
Narkootikumide kohtuasjade arv 2007. aastal
| PRODUCTIE | kaubandus | omama | kasutage | |
| Kanepi | 456 | 1.283 | 7.826 | 1.875 |
| jaa baa | 31 | 31.251 | 19.343 | 36.352 |
Allikas: ONCB (Office of the Narcotics Control Board), Tai 2007
2 Politseil on uimastite uurimisel erakorralised volitused. Peatamiseks, läbiotsimiseks, vahistamiseks ja maja läbiotsimiseks ei ole põhjendatud kahtlustus vajalik. Narkootikumide istutamine enne vahistamist pole haruldus. Ähvardused ja vägivald ülestunnistuse väljavõtmiseks on tavalised.
3 Veelgi väiksemate koguste narkootikumide (ütleme 10 tabletti amfetamiini või 20 grammi kanepit) omamist peetakse alati kauplemise eesmärgil (kõrge karistus, mõnikord surmanuhtlus) ja seda ei peeta peaaegu kunagi ainult isiklikuks kasutamiseks (väike karistus).
4 Karistused narkokuritegude eest on ülikõrged. Ligi 60 protsenti kõigist 250.000 XNUMX vangist on vanglas narkokuritegude eest.
Mul on kaks väidet
1 Narkomaania probleem Tais on vähem tõsine, kui üldiselt eeldatakse. Juhuslik kasutamine aetakse segi sõltuvusega.
2 Uimastivastase poliitika rõhk ei peaks olema tarbijate karistamisel ja trahvimisel, vaid tõeliste sõltlaste vabatahtliku ravi suurendamisel.
Tino Kuis
Allikad:
Kohustuslik uimastiravi Tais, Richard Pearshouse, Kanada HIV/AIDSi õigusvõrgustik, 2009.
Ma arvan, et sa oled kõige olulisemast ilma jäänud! Tai suurim probleem on see, et see on transiitriik Ameerikasse ja Euroopasse levitamiseks! Ja Hollandis on teisiti. Seal on 80% uimastitega kaubitsemise või tarvitamise eest vangis! Ja ma arvan, et narkootikumide tarbimine on väga kõrge, kuid tegelikud arvud pole tegelikult teada. Yabat kasutatakse palju noorte, töökate naiste ja veoautojuhtide ning taksojuhtide seas, samuti palju Bangkoki noori ning üliõpilaste seas on kokaiini kasutamine parema soorituse saavutamiseks väga kõrge.
Hollandis on oopiumiseaduse rikkumise eest vangis ligi 20 protsenti kinnipeetavatest. vaata:
http://www.cbs.nl/nl-NL/menu/themas/veiligheid-recht/publicaties/artikelen/archief/2000/2000-0575-wm.htm.
Varaga seotud kuriteod ja vägivallakuriteod on esimesel ja teisel kohal, kumbki umbes 40 protsenti.
Hollandis on kinnipeetavaid ligikaudu 12.000 250.000, Tais 60 4 (XNUMX protsenti narkokuritegude eest, sageli ainult juhuslik kasutamine), seega suhteliselt XNUMX korda rohkem.
Välismaal on vangis 2800 hollandlast, kellest 80 protsenti on narkokuritegude eest.
Teie link on 1999. aasta kohta.
Lisaks ei saa ma sellest tabelist teie protsente.
Tabeli järgi hindan 1999. aastat:
vägivallakuriteod +/- 30%
varakuriteod +/- 27%
oopiumiseadus +/- 17%
muu +/- 26%
Kuna Tais on karistused uimastite KASUTAMISE eest (alates 18. eluaastast) naeruväärselt kõrged (2 aastat, kui oled varem politseiga kokku puutunud ja muidu 1 aasta), veedavad sageli noored tarvitajad kaua vanglas.
Noortel on lihtsalt mõte, et nendega ei saa kunagi midagi juhtuda.
Seetõttu põhjustab see vanglas suure osa narkootikumidega seotud täitumustest.
Kui ka Hollandi uimastitarbijad satuksid vanglasse, oleks Hollandis see protsent tõenäoliselt suurem kui Tais.
Statistika probleem seisneb selles, et see kuulub tõesõna väikese vale, suure vale ja statistika kategooriasse.
Ma ei saa isiklikult Tai ja Ameerika Ühendriikide arve kontrollida. Arvud, mille kohaselt 10% Hollandi elanikkonnast kasutab narkootikume, on jama. Suitsetajate protsent võib olla ligilähedane. Kanepi lõhna on tunda. Müügikohtade arv Hollandis on piiratud. Eriti kui võrrelda seda suitsetamismaterjaliga. Ma ei tea oma piirkonnas kedagi, kes oleks kasutaja.
Seda tüüpi statistika luuakse seda avaldava asutuse enda eesmärkide saavutamiseks. Tavaliselt unustatakse mainida, kuidas uurimistöö toimus. Enamasti unustavad inimesed, keda nad tsiteerivad, numbreid isegi põhimõtteliselt kontrollida.
Sellistele arvudele on võimatu rajada mis tahes vormis poliitikat. Selles mõttes on selle artikli kirjutajal õigus. Temal ja meil on võimatu kindlaks teha, kui palju on uimastitarvitajaid ja kui paljudele politsei süstemaatiliselt tähelepanu pöörab. Politsei avaldab seda tüüpi aktsioone peamiselt selleks, et panna inimesi mänguasjade (= varustuse) ostmisest loobuma.
Lugupeetud härra Luteijn!
Te teesklete, et saate Madalmaade arve isiklikult kontrollida, lähtudes teie piirkonnas neid kasutavate inimeste arvust, ja seejärel kvalifitseerida need arvud "mõttetuks".
Statistika juures on suurepärane see, et see ületab iga indiviidi taju ning sobib sellisena poliitika kujundamiseks ja hindamiseks.
Graafikutega on vaja väga täpselt määratleda, mida mõõdetakse.
Kui võrdleksite uimastitega seotud vangide protsenti Tais ja Hollandis, eksitaksite inimesi nende arvudega täielikult, kui te ei mainiks, et narkootikumide tarvitamine on Tais karistatav, mitte Hollandis.
Erinevalt paljudest teist elan ma Hollandis. Osalen aktiivselt erinevates klubides. Istun regulaarselt trammis ja loen ajalehte. Minu meelest pole mõtet väitel, et 10% hollandlastest tarvitab narkootikume. See tähendaks, et trammiga jaama sõites peaks 10% kohalolijatest olema uimastitarbijad. Miski ei viita sellele. Ma ei tea enda ümber kedagi, kes narkootikume tarvitaks. Kahtlemata loeb see, et ma ise seda ei kasuta. See muudab minu jaoks vähem lihtsaks kohtuda inimestega, kes kasutavad.
Ruudi kommentaar, et on päris vahe, kas uimastitarbimise tunnistamine toob kaasa 25-aastase vangistuse või õlgu kehitamine, mõjub end tarvitanute arvule üsna drastiliselt. See muudab Hollandi ja Tai statistika võrreldamatuks.
Ma isiklikult arvan, et kasutajate protsent Hollandis on murdosa esitatud statistikas mainitud arvust.
Kogu maailmas on/oli hea/halb harjumus Hollandi uimastipoliitikat kritiseerida. Tänapäeval tunnistatakse teistes riikides mõnikord vastumeelselt, et Hollandis asjad nii halvasti ei lähe. Ameerikast on tulnud signaale, et nad kaaluvad Hollandi poliitika osade kopeerimist.
Tai on loomulikult vaba, lisaks tootmisele ja kaubandusele, mitte ainult sõltuvuse, vaid ka kasutamisega võitlemiseks karistuste ja trahvide kaudu. Sel juhul ei too "segadusse ajamine" sõltuvusega kaasa soovimatuid poliitilisi tulemusi.
Eeldades, et arvud on õiged ja sõltuvusprobleem on vähem tõsine, kui üldiselt eeldatakse, ja et seda kasutatakse oluliselt vähem kui USA-s. ja Hollandis, ainus järeldus, mida saab teha, on see, et praegune uimastivastane poliitika toimib ilmselt hästi.
See, et lisaks kasutajate karistamisele ja trahvidele peaks olema rohkem võimalusi tõeliste sõltlaste vabatahtlikuks raviks, oleks sotsiaalpoliitiline valik, milleks Tai pole minu arvates veel valmis.
Asi on selles, et Tai ei järgi oma seadusi. Vt ülalpool 2002. aasta narkosõltlaste rehabilitatsiooniseadust, mis ütleb, et sõltlasi ja kasutajaid tuleb kohelda kui patsiente, mitte kui kurjategijaid.
Kui suur on narkoprobleem Tais, on võimatu täpselt kindlaks teha. See on suur, kuid mitte nii suur, kui sageli räägitakse ja kindlasti mitte vähem kui USA-s või Hollandis, kuid mitte ka palju suurem.
Ja kui, nagu te ütlete, näib, et uimastivastane poliitika töötab nii hästi, kuidas seletada paljusid vange ja paljusid, kes peavad laagri läbima?
Mind huvitab, kuidas 53-aastane hollandlane van Laarhoven sellest lahti saab.
Narkootikumide ja rahapesuga tegelev multimiljonär.
Esmalt kohtuprotsess Tais ja seejärel saadeti pärast sissesõitu tagasi Hollandisse
50 miljoni bahti väärtuses kauba arestimine.
tervitus,
Louis
Ma arvan, et Tai uimastiprobleemist ei ole mõistlik rääkida (ja see selgub Tino tabelitest). Narkootikume on erinevaid ja tarvitamise, sõltuvuse ja kauplemise/transpordi probleem ei ole sama. Kui ma pean tabeleid uskuma, siis Tais on amfetamiiniprobleem kordades suurem kui Hollandis.
Lisaks puuduvad lihtsalt usaldusväärsed andmed (kuna see puudutab ebaseaduslikke või osaliselt ebaseaduslikke asju, eriti kui võrrelda teiste riikidega) ja paljud Tino esitatud andmed on dateeritud. Pole tegelikult ideaalne olukord järelduste tegemiseks. Arutelu Tino kahe väite üle võib ka manduda jah-ei vastuseks. Kirjanik ei saa sellega midagi peale hakata.
Selleks, et hinnata uimastivastase poliitika tõhusust, peate esmalt teadma, miks erinevad taid kasutavad erinevat tüüpi uimasteid. Põhjused, miks inimesed kokaiini või amfetamiini kasutavad (või sellega kauplevad või transpordivad), võivad olla väga erinevad. Kõikide kokku panemine tähendab erinevuste ja detailide ignoreerimist. See kehtib ka karistuste kohta. Ja peate läbi viima uuringuid, et hinnata poliitikat aegreas, kasutades võrdlusalusena süüdistuse esitamise poliitika muudatusi.
Samuti on minu arvates kohatu teha negatiivseid kommentaare karistuste kohta narkootikumide tarvitamise või nendega kauplemise eest selles riigis. Tai on iseseisev riik ning otsustab oma arusaamade, väärtuste ja standardite põhjal, milliseid asju ja millises ulatuses ta kriminaliseerida soovib. Iga välismaalast hoiatatakse selles riigis narkootikumide tarvitamise eest karistatavate karistuste eest ja igaüks on kohustatud vastavalt tegutsema. Kuidas me suhtuksime, kui Hollandis elav Tai emigrant – pärast kiirteel 50 kilomeetrit liiga kiire sõidu eest trahvi saanud – kirjutaks, et võrreldes narkootikumide tarvitamise eest määratud karistustega on Hollandis trahvid liiklusrikkumiste eest karmid?
Kindlasti poleks probleemiks Tai emigrant, kes kirjutab, et liiklusrikkumised Hollandis on võrreldes narkootikumide tarvitamise eest karistamisega karmid, nii nagu emigrantil on Tai karistuse kohta arvamus uimastipoliitika või muu teema osas.
On riike, kus raiutakse käsi ära väiksema varguse eest, on riike, kus vägistatud naised jäävad niikuinii süüdi, nii et meessoost kurjategijad pääsevad vabadusse, väljarändajad või muul viisil ei tohi oma arvamust avaldada. selle kohta, sest riik on iseseisev ja saab seetõttu oma arusaamade, normide ja väärtuste põhjal otsustada, milliseid küsimusi ta soovib kriminaliseerida ja mil määral? 🙁
Olen nõus, et iga välismaalane on Tais karistuse eest piisavalt hoiatatud ja peab seetõttu käituma vastutustundlikult, ikka leidub välismaalasi, kes on ebatargad ja võtavad teadlikult riski jääda aastateks kuni 30 inimesega toas. inimest või rohkem edasi paljas põrand ilma elementaarsete mugavusteta, kui loll saab olla!